Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4812 0 pikir 16 Qarasha, 2011 saghat 04:33

Auyt Múqiybek. Qayranda, qayran Túmagham

Týn ortasy bolghanda,

Sharshaysyng ghoy joldan da.

Quanatyn Túmagham,

Men ýiine qonghanda.

 

Qysqa tanda bes túryp,

Jazatúghyn bes ólen.

Jaryq aiym keshti búlt,

Tar eken-au beshenem.

 

Oqiytúghyn gýrildep,

Kýltayyna, maghan da.

Jýr dedi me bir ýn kep,

Bir jaqtargha tabanda.

 

Jyr deytúghyn qúsqa bay,

Jazy-qysy ýii onyn.

Sary tangha úiyqtamay,

Kýzetim men sýiegin.

 

Qoydy joldy túiyqtap,

Jaratqanda kem ayau.

Agham jatty «úiyqtap»,

Tangha otyrdym men oyau.

 

Jyr jazugha bir de ret,

Agham býgin túrghan joq

Óletinin bilgende,

Keter edim qúrban bop.

 

Jýrushi edi balpandap,

IYilmesten beli onyn.

Kýtip túrmyn jautandap.

Oqymaydy ólenin.

 

Suyp qapty qany ystyq,

Ketkeni me jyraqtap.

Qalam jatyr talyqsyp,

Qaghazdary túr appaq.

 

Tastap artqa jaqsy aiyn,

Úshty alysqa qús kólbep.

Jarynyng da aq shayyn,

Qúshyrlanyp ishken joq.

 

Joq edi isten keshikken,

Sóilemeytin kópirip.

Esesine el esikten,

Kirip jatty ókirip.

 

Sumang qaghyp daladan,

Ajal qúrghyr jetken-au.

Oyanbady jan agham,

Týn ortasy bolghanda,

Sharshaysyng ghoy joldan da.

Quanatyn Túmagham,

Men ýiine qonghanda.

 

Qysqa tanda bes túryp,

Jazatúghyn bes ólen.

Jaryq aiym keshti búlt,

Tar eken-au beshenem.

 

Oqiytúghyn gýrildep,

Kýltayyna, maghan da.

Jýr dedi me bir ýn kep,

Bir jaqtargha tabanda.

 

Jyr deytúghyn qúsqa bay,

Jazy-qysy ýii onyn.

Sary tangha úiyqtamay,

Kýzetim men sýiegin.

 

Qoydy joldy túiyqtap,

Jaratqanda kem ayau.

Agham jatty «úiyqtap»,

Tangha otyrdym men oyau.

 

Jyr jazugha bir de ret,

Agham býgin túrghan joq

Óletinin bilgende,

Keter edim qúrban bop.

 

Jýrushi edi balpandap,

IYilmesten beli onyn.

Kýtip túrmyn jautandap.

Oqymaydy ólenin.

 

Suyp qapty qany ystyq,

Ketkeni me jyraqtap.

Qalam jatyr talyqsyp,

Qaghazdary túr appaq.

 

Tastap artqa jaqsy aiyn,

Úshty alysqa qús kólbep.

Jarynyng da aq shayyn,

Qúshyrlanyp ishken joq.

 

Joq edi isten keshikken,

Sóilemeytin kópirip.

Esesine el esikten,

Kirip jatty ókirip.

 

Sumang qaghyp daladan,

Ajal qúrghyr jetken-au.

Oyanbady jan agham,

Mәngi úiqygha ketken-au.

13.10.2011

 

SURET

Jýrsin Ermangha

Tirlikting aldy - aqiqat, arty - jalghan,

Bolar dep kim oilaghan halqyna arman.

Qasynda Túmaghamnyng otyrghanda,

Suretke ekeuindi taryp algham.

 

Agha aman bolsyn degen tilekte edik,

Mynau sol tau túlghadan bir estelik.

Sonynda botaday bop bozdap qalghan,

Jýrseke, ininizdi jýr eskerip.

 

Ortayyp qaldy birden tola baghym,

Tileymin endi jýrer jol amanyn.

Mәz bolyp quanushy em erkelegen,

Qasynan kórip seni sol aghanyn.

 

Aghartqan jyr jolynda qara shashyn,

Aghammen әr kimin-aq sanasatyn.

Dizesi býkil elding dirildeytin,

Áziling sening ghana jarasatyn.

 

Kórsetip kónilinning qyryndysyn,

Arnadyng jýrekjardy jyryndy shyn.

Mingizip aq túlpardy әigilep en,

Aghany әspetteuding bir ýlgisin.

 

Túmagha - býgin mening saghym qúsym,

Jamyldy ol aqyretting jamylghysyn.

 

Sen maghan kórsetip en, Jýrsin agha,

Ini bop erkeleuding taghy ýlgisin.

 

Aty ólip, qalghandaymyn erim belde,

Tókken bir týri ghoy búl sherin keude.

Agham joq aldymdaghy keshe jýrgen,

Qaraymyn jautan-jautang kóringenge.

 

Jan agha, jýregimning jarsyn úq,

Denemdi qaridy kep qara suyq.

Keshegi duman qayda, karta qayda,

Otyrmyn ýige simay alasýryp.

 

Myna kýn búlyttanbay túrsa dýrys,

Jasaysyng eling ýshin shyrqap iri is.

Qosady sizben bizdi bir arnada,

Aghama degen ystyq bir saghynysh.

 

Basynda baghy barda pende semiz,

Ejelden múng men qayghy jerles, egiz.

Oylasaq Túmaghany siz ekeumiz,

Saghynysh degen belden kezdesemiz.

 

Agha aman bolsyn degen tilekte edik,

Búl suret Túmaghannan bir estelik.

Sonynda botaday bop bozdap qalghan,

Jýrseke, ininizdi jýr eskerip.

13.10.2011

***

Gýlbayangha

Jaghalap jýrip aldym jar basyn kóp,

Aghamnyng bal tatyghan almasyn jep.

Ápergen seni ózi tandap túryp,

Auytym jalghyzsyrap qalmasyn dep.

 

Jiliktep jylqy soydy mýshelerin,

Saldy әkep ýlken menen kishi ónerin.

Ózi ashyp shymyldyghyn sol toyymnyn,

Bir emes, oqyp edi ýsh ólenin.

 

Otyrdy tórde qúda sybagha jep,

Saqtady jiylghan júrt biraq әdep.

Bastady el aitar appaq tilekterin,

Kelining qútty bolsyn, Túmagha dep.

 

Qúshaghyng toldy gýlge, toldy armangha,

Tilegen tilegindi onghardy Alla.

Oylashy, artyq arman qaydan bolsyn,

Kelini Túmanbaydyng bolghan janda.

 

Júldyzgha tolyp ketti bir-aq aspan,

Týsedi múnday shaqta kim aq attan.

Sen ketting kelini bop Túmaghanyn,

Óz әkeng kim edi dep súramastan.

 

Túrdy-au bir quanyshtan jylap aspan,

Taptyng ba ýiirindi myna jaqtan.

Kýltaydyng kelini bap shygha keldin,

Óz anang kim edi dep súramastan.

 

Joq mende bayaghyday samghau býgin,

Auyrlap arqamdaghy qaldy-au jýgim.

Apamnyng múrasy dep jýzge kelgen,

Basyna japty tәtem aq jaulyghyn...

Sol kýnder óte shyqty kórgen týstey,

Jýrushi ek alshang basyp, órden týspey.

Gýlderge qyzyl, jasyl oransa da,

Kónlimdi túrghanyn-ay jer kónshitpey.

 

Anghartty agham endi jolyqpasyn,

Keudemde kýrsinuden solyq basym.

Men degen Túmaghanyng kelini dep,

Aytugha bar, әriyne, tolyq haqyn.

 

Men ýshin qazaq jeri janatymday,

Tartady múnly kýidi dala tynbay.

Asyqtym bir jaqtargha jalghyz barsam,

Bir týrli agham izdep qalatynay.

 

San oilar sapyryldy sanada kóp,

Aq saghym oinaqtaydy qara, ala bop.

Shaqyrsa zyr jýgirdim adymdap-aq,

Aghashym kýtip meni qala ma dep.

 

Júmsady jyryna ol alghyr miyn,

Kónlinde bolghan emes janbyr, qúiyn.

Otyrsa eng aldynghy qatargha kep,

Otyrdym baghyp artta bar qimylyn...

 

Songhy on jyl boldy maghan yrghyn sauyq,

Men odan bere almaymyn bir min tauyp.

Aralap Qazaqstan bar qalasyn,

Qasynda jan aghamnyng jýrdim shauyp.

 

Men edim, ardaqty agha, shabarmanyn,

Kórding sen úly elinning janarghanyn.

Aghamnyng arqasynda Alla qoldap,

Dәmin de tatyp shyqtym Aqordanyn.

 

Jyrlaghan azat elin, ór ghasyryn,

Týser dep oiladym ba kórge asylym.

Qasynda jan aghamnyng birge otyryp,

Sózin de tyndadym ghoy Elbasynyn...

 

Úshtyq-au kók aspanmen - zengirmenen,

Tanaudy kórseng sonda jelbirlegen.

Esigin aiqara ashyp, ýy joq shyghar,

Búl jaqta aghama erip men kirmegen...

 

Sonymen Túmaghanyn, aq kelini,

Úlynyng tiydi seni ap, baqqa erini.

Búl kýnde momyn qyldyng ýiden shyqpas,

Keshegi úshyp jýrgen jas perini.

 

Men sóitip otau qúrdym, bolysty elim,

Bar endi aunaytúghyn óris - tórim.

Qoyamyn seni men de Gýleke dep,

Aghamnan neni kórsem, sony istedim.

 

Jiyldy dastarhany jayghan keshtin,

Saghymday óte shyqty-au qayran bes kýn.

Keledi agham qúsap samghaghyp-aq,

Dәrmenim men bayqústyng qaydan jetsin.

 

Men ýshin agham bop túr aqyrghy baq,

Aldymda bәiteregim jatyr qúlap.

Kelmeydi qysqa jibim bir kýrmeuge,

Keledi bar qazaqty shaqyrghym-aq.

 

Meni de shyghar taghdyr bir synaghan,

Esindi jishy sen de, jyrshy dalam,

Keledi qartany da oinaghym-aq,

Ayaay ma, útyp alar Jýrsin agham.

 

Aqqu bop aidyn kólding jaghasynan,

Úshty agham, jalghyz qaldy «bala Túman».

Bir týrli mamyrlaydy, kýnirenip,

Qanatyn erkin keshe qaghatyn әn.

 

Jarylyp qashanda agham túrdy aghynan,

Salatyn kýn emes búl zyr qaghyp әn.

Ayryldy alyp túlgha, asylynan,

Tәtemning shyghys endi bir jaghynan.

 

Óksikke tolady ghoy qúrghyr keude,

Ne jetsin qoltyqtasyp, bir jýrgenge.

Kirisshi júmystaryn bitiruge,

Tyrysshy jalghyzdyghyn bildirmeuge.

 

Aghamdy ardaqtaymyn, bitpey demim,

Sýietin gýldi endi kýtpeydi erin.

Ár kýni ju ydysyn, sypyr ýiin,

Kiyetin jarqyratyp tik kóilegin.

 

Jylady tolqyp agha, tolqyp úlan,

Kónildi kóteretin bolshy bir әn.

Aghamdy demeytúghyn ózim qúsap,

Demeshi jan tәtemning qoltyghynan.

 

Qayghynyng bizge degen bolyp pa óshi?

Týnekke ketti Almaty tolyp keshi,

Áyteuir, men aghama neni istesem,

Tәteme baryp sen de, sony isteshi.

14.10.2011

***

Kóp boldy, kókte túrdy syrghymay kýn,

Dauyldyng keregi joq úrghylaytyn.

Kók aspan, tókshi appaq janbyryndy,

Sening de jóning bar ghoy bir jylaytyn.

 

Úqsaydy jany jaqsy qúsqa da adam,

Túrady Alla joldy núsqap oghan.

Kóz jetpes sening biyik zengirinde,

Qaq jaryp aq búlttardy úshqan agham.

 

Únatty núrly tandy, jyly keshti,

Sary samal janyn onyng bilip esti.

Keyde ol jarqyldaghan nayzaghay bolyp,

Keudesin qara búlttyng tilip ótti.

 

Ólmesin, mәngi ólmesin bildi ómirde,

Úqsaytyn ashyq kýnge kýlgeninde.

Sónbeytin jylu aldy jýregine,

Kýn bolyp jarqyrady jyr kóginde.

 

Shaghynda, kók aspangha, shabytty ótken,

Júldyzdar jyry onyng qaghyp ketken.

Bayqasan, Sholpan onyng poemasy,

Týspeydi bireui de aghyp kókten.

 

Syrqat ta joq edi ghoy dendep basqan,

Joq edi jeri de onyng men dep tasqan.

Izdeydi el jerden emes, kókten ony,

Qús bolyp úshyp ketken sen jaqqa, aspan.

 

Ap- ashyq kýnning býgin reni dep,

Kirisken shyghar jyrgha týre bilek.

Kók aspan, tókshi appaq janbyryndy,

Jylaytyn boldy kezing bir enirep.

19.10.2011

Astana-Almaty

***

Deushi eng ghoy әli talay shyndardy asam,

Seni ajal tirshilikten syzghan qashan?

Jan agha-au, saghyndym ghoy, qayda kettin,

Almaydy telefonyng zvandasam.

 

Túnshyghyp qalghany ma teniz keuden,

Baq pen sor ótemin be egiz deumen.

Ketkeli ýiden shyghyp apta boldy,

Tek qana jýrmin, agha, seni izdeumen.

 

Qualap izdep kelem óristi ken,

Ótkergen balamyn ghoy kóp isti men.

Ketting be bir sapargha shynymenen,

Men izdep taba almaytyn jer ýstinen.

 

Týspegen júldyz eding jyr kóginen,

Sayraytyn mylqaugha da til berip en.

Tym biyik úshtym kókpen sen kezdesip,

Aspannyng qala ma dep bir jerinen.

 

Otty óleng jazushy edin, jilikti ólen,

Hal-jaghday túrushy eding bilip menen.

Ýilerge sen kiretin shyqtym kirip,

Kóshem joq Astanada tinitpegen.

 

Mereyim qayda әlgi shaq tasyghan,

Kisining tayady eken baq basynan.

Onda da joq siyaqty kórinesin,

Ýnildim Aqordanyng qaqpasynan.

 

Ýdeydi-au saghynyshtyng tasqyny әli,

Dertim de, bilem, ary asqynady.

Sening jýrgen jerinnen ótsem boldy,

Móldirep janaryma jas túnady.

 

Ótermin jýz kýn jylap, myng kýn jylap,

Jetpespin týbine de jyrdyng qúrap.

Qarasang jasty kózben búl dýniye,

Kórinbey ketedi eken tym búldyrap.

 

Ornymnan bir túramyn, bir otyram,

Múngha ainaldy tamyljyp túratyn әn.

Túr әne Jambyl atam eskertkishi,

Bir kezde ózing ashyp, jyr oqyghan.

 

Toyy edi ol Astananyng әlem kelgen,

Ony sen tym baqytty jan eng kórgen.

Túr әne Bauyrjannyng eskertkishi,

Ózing baryp, arnayy sәlem bergen.

 

Sen eng ghoy eng dәu kisim, iri kisim,

Aytshy, agha, ólimisin, tirimisin?

Qaytugha Almatygha baspaydy ayaq,

Túrghanday joqtyghyndy bilip ishim.

27.10.2011

Astana

***

Jýrmeymin-au endi erip men qasyna,

Lek-legimen el degen keldi asyna.

Júbattym ózimdi de, ózgeni de,

Jyr jazdym, kónil aityp, Elbasygha.

 

Tóselip aldy birden zargha jaghym,

Kýidemin asylghanday dargha baghym.

Jerim joq ataq qughan, abyroy izdep,

Oyladym oqysyn dep bar qazaghyn.

 

Bilemin , kónil aitu jol búrynghy,

Juady ol jýrektegi mol kirindi.

Bir emes, biraz jerge berip kórdim,

Baspady olar mening sol jyrymdy.

 

Sen jayly jyrym edi ol tolqyp órgen,

Men әli qalpymdamyn sol týnergen.

Jyrymdy el únatpaghan shyghar menin,

Ózimdi shyghar, mýmkin, olqy kórgen.

 

Oyym da emes edi, sózim de úsaq,

Menen de alystapty tózimdi shaq.

Ýmitpen oqyr degen  Núrekene,

Jiberdim hatpen, agha, ózing qúsap.

28.10.2011.

Astana

***

Qasiyetti, bilemin, júma býgin,

Qargha ainalyp barady myna kýnin.

Mәngi imandy jan agham bolsa eken dep,

Qaytalaymyn ishimnen dýghany myn.

 

Beyim bolyp jýredi jyrshy múngha,

Baq dep bildi ol taghdyrdyng qyrsyghyn da.

Keltirmegen kisi ol bedelge daq,

Óltirmegen adam ol bir shybyn da.

 

Sekildi edi ózi bir enseli orman,

Ayamady jaqsylyq kelse qoldan.

Sayalady ony ónkey joq-jitikter,

Berdi baqty Jaratqan berse moldan.

 

Túrdy joly bir órden, bir enisten,

Kezderi kem sorpasyn shirep ishken.

Tauyna da jýrdi ylghy baqyt tilep,

Jauyna da jaqsylyq tiledi ishten.

 

Izdemedi qús jastyq, jyly kórpe,

Kómek berdi jýdegen ini kórse.

Allasyna minәjat etetúghyn,

Qolyn jayyp, ornynan túryp erte.

 

Moldaghaly saghyndy Múratúlyn,

Anasyna arnady jyr asylyn.

 

Ály dosqa oqytyp ýzbey qúran,

Jii baryp meshitke túratúghyn.

 

Ýlestirdi hatymnyng әr ýige asyn,

Jaratqandy bildi agham tany da shyn.

Bala kezde ýiretken jan anasy,

Tastamaytyn auzynan kәlimasyn.

 

Óleng baghyn bar baqtan artyq kórdi,

Bóleytúghyn dumangha shalqyp tórdi.

Daryny ýstem boldy onyng kóp aqynnan,

Baryn ishte saqtamay, sarqyp berdi.

 

Jyrdyng agham bastady kóshin algha,

Oq atpady belbeuin sheship angha.

Bilip-bilmey istegen tirshilikte,

Kinәlary bar bolsa, keshir Alla.

 

Túlpar bolyp ómirding shapty órimen,

Qasynda onyng jýrgendi baq kórip em.

Búl jaqta da aghamnyng tór edi orny,

Beyishting de bershi oryn qaq tórinen.

 

Qaldy artta sarghayyp belder qansha,

Tolqymaydy túp-túnyq kólder de onsha.

Bir perishte bershi, Alla, jan aghama,

Demep jýrsin qoltyqtap men barghansha.

28.10.2011

Astana

***

Biletin janymdaghy otty jagha,

Múnda endi erkeleter joq Túmagha.

Eseyip qaldym ghoy men, esim jiyp,

Astana jaqqa endi kettim ana.

 

Men ony úmytpaymyn bir sәtke de,

Jýzedi kónilimde júmsaq keme.

Aspannyng rayy da salqyndady,

Bastady janbyr emes, búrshaq tóge.

 

Janbyr joq endi aghamnyng janbyrynday,

Shólirkep túratúghyn tandyr ynghay.

Ketkenim Almatydan jón sekildi,

Dauyly úitqyp soqqan qargha úrynbay...

 

Bolghan joq bizge qaza búl bir jenil,

Oylargha batyp, mine, túrmyn ne bir.

Ol jýrgen jerlermenen jýrsem boldy,

Qúlazyp ketedi eken qúrghyr kónil.

 

Men ýshin kilem edi jany jayghan,

Ishimde jatyr qayghy salyp oiran.

Dýrildep, bola qoysyn búrynghyday,

Agham joq toylardyng da sәni qaydan.

 

Túmagham bar dep keshe múnda keldim,

Men týgel ómirimdi múngha berdim,

Barlyghyn sezedi ishim, belgili ghoy,

Únatyp meni daghy túrghany eldin.

 

Túrghany esinde joq jipte ese almay,

Bastaydy keybireuler qit dese alday.

Keteyin, kerek bop túr bir tynyshtyq,

Tonymdy otqa salar, bitke salmay.

 

Ótkerdim ómirding de bar qaterin,

Qalyndap aldy әbden arqa terim.

Jýreyin jaghalap bir Esil boyyn,

Eteyin endi túraq Arqa tórin.

 

Jandardan emespin ghoy taq armany,

Jetedi satushylyq bazardaghy.

Túrayyn kýnde kórip, tym bolmasa,

Kóretin agham jaqsy Aqordany.

 

Baq qashyp kórgen emes tózimdi erden,

Bala da emespin ghoy sezimge ergen.

Jýreyin Kәkimbekti es kórip men,

Keshegi jan aghamnyng kózin kórgen.

 

Ornyna kele qoymas qúlaghan ýi,

Beredi mensiz de el, sirә, damiy.

Aldymda jýrgen keshe agha edi ghoy,

Aldymnan shyghar kýlip Júmaghaliy.

 

Qalyptan aiyqpadym bir týnergen,

Jayym joq ketken tútas ýrkip elden.

Jýrsinmen әngime aitqan bir ghaniybet,

Ereyin Nesipbekke Túrsyn ergen.

 

Endi men ala almaspyn, sirә, tynym,

Tereyin Astanadan jyr asylyn.

Qúshaghy keng jigit qoy Imanghaliy,

Dalagha tastay qoymas bir aqynyn.

02.11.2011 Astana

"Abay-aqparat"

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5522