Deputat Elekeevtyng jazdaghy «abyroymen tarayyq» degen úsynysy әriptesteri tarapynan jappay qarsylyqqa úshyrasa da, aqyry tórtinshi shaqyrylymdaghy deputattardyng «qoyylymy» tura solay ayaqtaldy.

53 deputat preziydentting atyna parlamentting tómengi palatasyn mezgilinen búryn taratu jóninde 6 tarmaqtan túratyn óz «ótinishterin» joldapty.

Birinshisinde әlemdik qarjy daghdarysynyng jana tolqyny kele jatqany aitylyp, sondyqtan ol bizge jetpey túryp, saylaudy ótkizip alsaq, sosyn daghdaryspen emin-erkin kýresuge mýmkinshilik bolar edi delinipti. (Eger búl parlament taratylmay qalsa, memlketting daghdaryspen kýrese almaytynyn deputat myrzalar ózderi de sezetin siyaqty. Keremet!)

Tarmaqtardyng әrqaysyna jeke-jeke toqtalmay-aq, jalpylay aityp ótsek, Europa elderi qarjy daghdarysyna úshyrap jatqanda, Qazaqstannyng danalyq baghytpen algha qaray qaryshtay basyp, әleumettik modernizasiyalardy iske asyryp, ekonomikanyng túraqty damuyn birqalypty ústap kele jatqany aitylyp, eger saylau jyldam ótse, osy tendensiya saqtalyp qalar edi deydi. Apyrym-au,  deysin, eger tómengi palata taratylmasa, búl sharyqtau tendensiyasy saqtalmaytynyn deputat myrzalar qalay bilip otyr. Búl netken kóregendik deysin!

Deputat Elekeevtyng jazdaghy «abyroymen tarayyq» degen úsynysy әriptesteri tarapynan jappay qarsylyqqa úshyrasa da, aqyry tórtinshi shaqyrylymdaghy deputattardyng «qoyylymy» tura solay ayaqtaldy.

53 deputat preziydentting atyna parlamentting tómengi palatasyn mezgilinen búryn taratu jóninde 6 tarmaqtan túratyn óz «ótinishterin» joldapty.

Birinshisinde әlemdik qarjy daghdarysynyng jana tolqyny kele jatqany aitylyp, sondyqtan ol bizge jetpey túryp, saylaudy ótkizip alsaq, sosyn daghdaryspen emin-erkin kýresuge mýmkinshilik bolar edi delinipti. (Eger búl parlament taratylmay qalsa, memlketting daghdaryspen kýrese almaytynyn deputat myrzalar ózderi de sezetin siyaqty. Keremet!)

Tarmaqtardyng әrqaysyna jeke-jeke toqtalmay-aq, jalpylay aityp ótsek, Europa elderi qarjy daghdarysyna úshyrap jatqanda, Qazaqstannyng danalyq baghytpen algha qaray qaryshtay basyp, әleumettik modernizasiyalardy iske asyryp, ekonomikanyng túraqty damuyn birqalypty ústap kele jatqany aitylyp, eger saylau jyldam ótse, osy tendensiya saqtalyp qalar edi deydi. Apyrym-au,  deysin, eger tómengi palata taratylmasa, búl sharyqtau tendensiyasy saqtalmaytynyn deputat myrzalar qalay bilip otyr. Búl netken kóregendik deysin!

Ekonomikamyzdyng sharyqtap ósuine de eshqanday dauymyz joq. Ekonomikamyz damymasa, qaysybir memleketter ashtyqtan qyrylyp jatqanda, jýzdegen myng tonna astyqty ashyq dalada qaldyrmas edik qoy. Býginde Qazaqstan artyq astyqtyng ziyan bolatynyn «dәleldegen» jer betindegi jalghyz memleket. Sol ýshin Mamytbekov myrzany Ginnesting rekordtar kitabyna da kirgizse artyq bolmas edi dep oilaymyz. Biraq bizde ony eskeretin adam bar ma! Halyq óz «batyryn» tanuy kerek qoy!

Atalmysh ótinishing taghy bir tarmaghynda: el tәuelsizdigining 20 jyldyghy qarsanynda damudyng jana satysyna kóterilemiz, sondyqtan ony jana ýkimet jәne jap-jana parlamentpen bastasaq, «simvolichno» bolar edi depti. Ras qoy! Ne degen kemengerlik deysin! Su jana ýkimet, su jana parlamentpen otyrghan bizge kelip kórsin sosyn әlemdik daghdarysyn, ne bolar eken!  Ózi qashyp qútylsyn!

Shynymdy aitsam, osy ótinishti oqyp otyryp, kózime jas keldi. Ne degen «baqytty» halyqpyz! Elding bolashaghy ýshin bizding deputattarymyz ay sayyn alyp otyrghan 600 myng tenge(!) jalaqysynan (syiaqysyn eseptemegende), memleket tarapynan jasalatyn qanshama jenildikterden, anau júp-júmsaq kreslolarynan óz erkterimen bas tartyp, taramaqshy bolyp otyr. Tek biz ýshin, týsinesizder me, bizding bolashaghymyz ýshin! Tipti osynday úsynys jasaghandarynyng qúrmetine, olardy ekinshi merzimge qaldyra salsa qaytedi dep oiladym.

Jalpy osy deputat degen kim, ne ýshin kerek deydi menen keybir sauaty azdau adamdar. Ózim de sosyn qatty oilandym. Ras, ne ýshin?  Deputatyng ekinshi bir balama atauy «halyq qalaulysy» ghoy. Yaghni, halyqtyng ózi qalap alghan adamy, biyliktegi halyqtyng ókili degen sóz. Anyghyraq aitsaq, sen salpandap ýkimetke baryp, әkimning bosaghasyn andyp tabanyndy tozdyrmay-aq qoy. Sharuandy deputatyna aitsang boldy, sol jetkizedi. Ol sening sol jerdegi qorghaushyn, kózing men qúlaghyn. Al, shyndyghynda solay ma?

Qay deputat býginde halyqtyng qamyn oilap otyr? Anau jurnalistpen betke týkirisip jýrgen Berdiongharov pa? Nemese, ózining әriptesimen dýniye-mýlikke talasyp, «boeviyk» oinap jýrgen Madinov pe? Álde bazardan shetelding kókónisin alyp jeytinin әngimeleytin «KVNshisa» Syzdyqova ma? Joq bolmasa, tórt jyl boyy jana týsken kelin sekildi halyqqa jýzin bir kórsetpegen «úyalshaq» deputatattar ma? Kimder?!

Deputat ainalysam dese, basqany aitpay-aq, qazaqtyng ózining problemasy da jetip jatyr. Óitkeni býgingi qoghamdaghy bar qiyndyq tek qazaqtyng basynda ghana. Júmys tappay sendelip jýrgen de qazaq! Baspanasyz kóshede qanghyryp jýrgen de qazaq! Shenunikterge baryp sózin ótkize almaytyn da qazaq! Búrysh-búryshta túryp, qayyr tileytin de qazaq! Qazaq qazir óz elinde emes, dәl bir basqa memlekettegi diaspora sekildi kýn keshude. Biraq búny deputat myrzalardyng kózderi kórmeydi. Onday әngimeni qúlaqtary estimeydi.

Ekibastúz degen qalada Qazaqstandy әlemge tanytyp túrghan birneshe transúlttyq kәsiporyndar bar. Biraq ol jerlerde qazaqtardy maqsatty týrde júmysqa almaydy. Sosyn kóbi bazardy ainaldyrady, taksy aidaydy, temir jol boyynda shpal tasidy nemese kóshe sypyrady.

Byltyr osy mәseleni «Jas Alashtyn» betinde kótergen bolatynbyz. Osydan son-aq men Ekibastúz qalasynyng әkimi Verbnyak myrzanyng birinshi dúshpanyna ainaldym. Key uaqta mәlimet alayyn dep bara qalsam, әkimdikting bólim mengerushileri meni kórgende qúbyjyq kórgendey bolady. Orynbasarlary tipti telefongha juymaydy. Ras, «Jas Alashqa» atalmysh maqala jariyalanghasyn, ózderinshe komissiya úiymdastyrypty. Oghan qalanyng biraz aqsaqaldary kiripti. Kәsiporyndardy aralapty. Biraq «daudy» kótergen men joqpyn ol komissiyanyng ishinde. Artynan biraz adamdar ýige telefon shalyp, búl shegine jetken mәsel edi, dúrys boldy dep qúptap jatty. Komissiyagha qatysqan bir aqsaqal «Bogatyri» kómir kenishinde 27-aq payyz (!) qazaq últynyng ókilderi júmys isteytinin aitty. Onyng birazy kenishtiki emes, jaldamaly kýzetshiler eken, sonda 27 payyz da bolmaydy degen sóz.

Búny sóz etip otyrghan sebebimiz, Ekibastúzdan saylanghan parlament deputaty Ótegenov degen azamat bar ekenin bilemiz. Bir ghajaby, búl kisining el aldyna shyghyp sóilep (ekrannan), ne bolmasa  bir mәsele kótergenin bayqamappyz. Bar, joghy belgisiz deputat. Ótegenov búryn osy «Bogatyri» kenishining bas diyrektory bolghan desedi. Degenmen byltyr «Jas Alashqa» atalmysh maqala shyqqasyn, osy «halyq qalaulysy» halyqqa shyn jany ashityn azamat bolsa, Ekibastúzgha arnayy kelip, әleuetti (silovye) úiymdardyng ókilderin alyp kәsiporyndardy tekserip, jergilikti halyqtyng nege qaghaju kórip jýrgenin anyqtauy kerek edi. Solay bolatyn shyghar dep kýtip edik, biraq ony istemedi. Keyin Ótegenovtyng Shidertidegi kolonoiyada  bireulerge malyn baqtyrady dep jazghan «Vremya» gazetining jurnalisterimen sottaspaqshy bolyp jýrgenin oqygham. Mine, býgingi halyq qalaulyranyng shyn beynesi.

Sonymen,  aqyry elbasynyng mәjilisti taratu jónindegi jarlyghy da jaryq kórdi. Onyng aldynda Ertisbaev myrza preziydent kelesi aptada óz sheshimin aitady dep jariyalady. «Preziydent deputtardyng úsynysyn qoldaytynyn ishki «ituisiyam» sezdirip túr»-dep kólgirsiydi kenesshi myrza.Ssenariy boyynsha jasalyp jatqan sharua ghoy, nege sonsha bizdi aqymaq kóredi dep, ishtey oghan da renjip qaldyq.

Sóitip, deputat Syzdyqovanyng sózimen aitsaq, búl «spektakli» de ayaqtaldy. Endi ekinshi «qoyylymnyn» akterleri qanday bolady eken, kimdi qoldap qol kóteredi ekenbiz dep elegizip jýrmiz. Qanday bolady eken?!

«Abay-aqparat»