Aruaq kuliti -  qazaqtaghy qaytys bolghan tuysqandardyn, ru-taypa kósemderinin, eng aqyrynda elding iygi-jaqsylarynyng aruaghy jelep-jebeydi, artqy úrpaqtaryn qoldap-qorshaydy, qoltyghynan demeydi degen ejelden qalyptasqan nanym-senimge baylanysty artqarylatyn ghúryptar jýiesi. Aruaqqa tabynu   әlem halyqtarynda jii kezdesetin salt. Aruaq kulitining payda boluyna bayyrghy adamdardyng jannyn  mәngiliktigi turaly týsinigi, bir sózben aitqanda, animistik kózqarasy ilkide baspaldaq bolsa, keyinnen qauymnyng әleumettik qúrylymyn nyghayta týsuge sebepshi bolghan totemizm senimining yqpaly zor bolghan. Bayyrghy taypalardyn  mifterinde rudyng ilki atasy zooantropomorfty totem-babalar úrpaqtaryna údayy sharapat jasaushy beyne bolyp keledi. Mәselen, kók bóri, aq qaz, aqqu, maral  týrik halyqtarynyng arghy nәsilin taratushy keyipker retinde sipattalasa, qyrghyzdardyng bir ruy mýiizdi búghy anadan, Shynghys hannyng arghy tegi bóri men maral anadan jaralghany anyzdarda aitylady. Osy kiyeli an-qústar kóshpeli qauymnyng ejelgi dәuirden  tabynatyn nysanyna ainalyp,  asa qadirlenedi. Keyinnen patriarhaldyq-rulyq qogham damyghanda atalmysh totem hayuanattardyng orynyn birtindep  taypanyng biyligin ústaghan kósemder túlghasy almastyryp, týiindep aitqanda, totemizmdi aruaq kuliti yghystyrghany ghylymda dәleldengen.

Aruaq kuliti -  qazaqtaghy qaytys bolghan tuysqandardyn, ru-taypa kósemderinin, eng aqyrynda elding iygi-jaqsylarynyng aruaghy jelep-jebeydi, artqy úrpaqtaryn qoldap-qorshaydy, qoltyghynan demeydi degen ejelden qalyptasqan nanym-senimge baylanysty artqarylatyn ghúryptar jýiesi. Aruaqqa tabynu   әlem halyqtarynda jii kezdesetin salt. Aruaq kulitining payda boluyna bayyrghy adamdardyng jannyn  mәngiliktigi turaly týsinigi, bir sózben aitqanda, animistik kózqarasy ilkide baspaldaq bolsa, keyinnen qauymnyng әleumettik qúrylymyn nyghayta týsuge sebepshi bolghan totemizm senimining yqpaly zor bolghan. Bayyrghy taypalardyn  mifterinde rudyng ilki atasy zooantropomorfty totem-babalar úrpaqtaryna údayy sharapat jasaushy beyne bolyp keledi. Mәselen, kók bóri, aq qaz, aqqu, maral  týrik halyqtarynyng arghy nәsilin taratushy keyipker retinde sipattalasa, qyrghyzdardyng bir ruy mýiizdi búghy anadan, Shynghys hannyng arghy tegi bóri men maral anadan jaralghany anyzdarda aitylady. Osy kiyeli an-qústar kóshpeli qauymnyng ejelgi dәuirden  tabynatyn nysanyna ainalyp,  asa qadirlenedi. Keyinnen patriarhaldyq-rulyq qogham damyghanda atalmysh totem hayuanattardyng orynyn birtindep  taypanyng biyligin ústaghan kósemder túlghasy almastyryp, týiindep aitqanda, totemizmdi aruaq kuliti yghystyrghany ghylymda dәleldengen. Áytkenmen totemizmmen aruaqqa tabynu salty sinkreti ómir sýrgen  kezender men  ortaq mәdeny qabattar da bayqalady. Sonyng saldarynan qaharman rubasylardyng dene mýshesinde totem annyng bir belgisi bolghandyghy turaly anyzdar taralady. Nemese erekshe túlgha tuarda onyng anasy kiyeli an-qústyng etine jerik bolady. Nәtiyjesinde bolashaq qaharman nysanaly jaralyp, adamy mýmkindikten artyq alapat quatqa ie bolady. Aytalyq, naymandar men qypshaqtardyng úrany bolghan   Qaptaghay atan jilikti, nar deneli, jaraghan buraday qaharly bolghan dep týiemen baylanysty anyzdalady, sebebi qaptaghay degen sóz ýiir-ýiir bolyp týzde  jýretin taghy týiening burasynyng atauy. Demek, Qaptaghay babanyn  kiyesi arghy totemnen daryghany halyq anyzynda túspaldanghan deuge bolady. Jazushy Gh.Mýsirepov Qaptaghay batyr beynesin somdaghanda onyng kýsh-quatyn týiemen úshtastyrady. Sonday-aq Shapyrashty babanyng tegi «Bóri basy - úranym, bórili mening bayraghym» dep Sýiinbay aqyn jyrlaghanday qasqyrmen janastyrylsa, Mýiizdi Ótegen, Qaz dauysty Qazybek, Qu dauysty Qúttybay degen teneulerde ejelgi miftik simvoldar  belgili dәrejede sәulelengen. Halyq batyrlarda bolatyn joyqyn kýsh, kózsiz erlik, joryqtaghy sәttilikti   arghy baba aruaqtyng syiy, qamqorlyghy dep úghynghan. Búl jayynda H.Dosmúhamedúly « Isataydyng babasy «aqtaban shúbyryndy» zamandarynda el qorghap, úrangha shyqqan Aghatay batyr edi. Aghataydy júrt «әuliye» deydi. Ata-babanyng әruaghyn syilaghysh rushyl halyqqa Isataydyng Aghataydyng túqymy bolghandyghy da әser berse kerek... Aghataydyng әruaghy Isataygha qonghan eken. Áruaq týnde úiyqtap jatqanda ýsh týrli bolyp keledi eken: 1) aidahar jylan bolyp kelip, beline oralyp jatady eken, 2) qara bura bolyp kýrkirep kelip, ýstine shógip jatady eken, 3) qaban bolyp kýrildep kelip, qoyynyna kirip jatady eken» dep jazady.

Qazaq shejirelerinde rubasy aruaq nәsildi taratushy ghana emes, úlysty úiystyrushy, onyng әleumettik-psihologiyalyq mәnge ie saltyn, ereje-jarghysyn qalyptastyryp, nyghaytyp ornyqtyrushy, osy qúndylyqtardy úrpaqtargha mәngi amanat etushi, aqyrynda  túraqty baqylaushy túlgha beynesinde ósiyetteledi. Qazirgi úrpaq sol aruaqty atanyng amanatyn oryndaushy, aq jolyn jalghastyrushy buyn retinde tanbalanyp, arghy baba miftik energiyanyng sarqylmas kózine, qiyn-qystau syn saghattarda quat berushi, al, ata jolyn búrmalaushylardy jazalaytyn kiyeli kýshke ainalady. Sol sebepten de «Aruaq atsyn!» degen qarghys óte qaterli sanalady.

Tarih atasy Gerodot skifterding parsylargha «Eger bizding aruaqtar jatqan ziratty qorlasandar, onda senderding jandaryndy jahannamgha jiberetin bolamyz» degen maghynadaghy sózin jazyp qaldyrghan. Qazaqtyng «Búl jerde atamnyng basy bar» degen sózi ejelgi zamannan beri Otannyng territoriyalyq tútastyghyna mirasqorlyqty bildiredi, demek, alash júrty adam men jerdi baylanystyrushy kýsh   -    aruaq dep úqqan. Sol sebepten de el basyna kýn tughan soghys jyldarynda  erjýrek babalar ruhy әrdayym patriottyq sezimdi oyatushy biregey qúndylyq bolyp kelgendigi aidan anyq jayt.

Qazaqtyng bayyrghy mifologiyalyq úghymynda ruhtar әlemi men adam әlemi, óli men tiri, o dýnie men bú dýniyening aralyghynda qatang shekara joq, tipti eskertetin eleuli jayt -    újmaq pen tozaq turaly kategoriya mýlde joq ekendigi. Búghan Sh.Uәlihanov jariyalaghan «Óli men tirining dostyghy» turaly aitylatyn anyz da jaqsy dәlel bolady. Tәnirshildik senim boyynsha adamnyng jany mәngilik, o dýniyede de ruhtar adam әlemindegidey saparyn jalghastyra beredi, myna ómirinde kisi qanday dәrejede, nendey bet-bedelge, abyroy-yqylasqa ie bolyp tirshilik etse, arghy әlemde de ol sol dengeyde qúrmetke, quatqa iye, eger pәniyde kýnagha batqan, ruhy tómen kýiki jandar bolsa, ol sol kýiinde pәs keyipte qala bermek. Búl týsinikting kórinisterin qazaqtyng ertegilerinen de, epostarynan da, shejiresi men jyrlarynan da kóruge bolady. Ertek pen eposta batyrgha babalardyng qamqorshy aruaghy keremet kómekter jasap otyrady.  Ol kóbinde qaharmangha týs ayany arqyly bilinedi. Óli men tirining aitysynda da («Aqbala men Bozdaq», «Aymanday men Babas», «Nasira men Sholym») búl jayttar naqtyly kórinis tabady.

Osy mәsele jayynda H.Dosmúhamedúly: «Qazaq júrty ólikterin óte syilaydy. Tam salu, as beru, ólikting aruaghyna syiynu sekildi yrymdar qazaqtyng búrynghy shamandyghynan qalghan yrymdar. Kýiikke shyday almay sýigenining molasyna baryp zarlaydy. Moladaghy kisiden jauap alady. Ishtegi sherin shygharyp, mauqyn basady. Ólik zarlaushygha jauap beredi. Mola basynda aitys bolady. Aruaqpen aitysu - joqtaudyng bir týri.  Aruaqpen aitysu kóbinde erli-zayypty adamdardyn  arasynda bolady.

Ýlgi ýshin tómende kýieui jauda ólgen Aymanday degen qyzdyng molanyng basyna baryp kýieuining topyraghyn qúshyp jatyp, birese ózi bolyp, birese kýieui bolyp aitysqanyn keltiremiz», -  dep jazady. Ájeptәuir kólemdi aitystan qajetimizge jaray bir-eki shumaq ýzindilerin bersek:

Qyz:

Jigitter jiyrma beste attay jeldi,

Basynnan atqara gór bir taypa eldi.

Alghanym, ash qoynyndy, kóter basty,

Basyna Aymandayday dosyng keldi.

Jigit:

Jigitter jiyrma beste attay jeldi,

Basymnan atqarayyn bir taypa eldi.

Dalada iyesiz túrghan qu molagha,

Aymanday múndyq bolghan nege keldi?

Qyz:

... A, Babas, sózimdi aitqan qostaymysyn,

Sózimdi aitqan mening tastaymysyn.

Janyndy jer auyrtyp jatyr eken,

Bereyin qyzyl tonym jastaymysyn?

Jigit:

Aymanday taya kórme sertinizden,

Ketipti ishing tolyp dertinizden.

Kiy-daghy qyzyl tonyn, toy toylay ber,

Sýiegim basqalanghan etimizden.

Aruaq turaly osynday biregey úghymdargha baylanysty  jerleu ghúrpynyng keshendi jýiesi baghzy zamannan qalyptasady. Hunnular, saqtar taypa kósemderin jerlegende olardy arghy ómirdegi úzaq saparyna shygharyp salu mәninde rәsimder jasaghany tarihtan belgili. Marqúmdargha kýrdeli zirat keshenderin ornatyp, olarmen birge minetin túlparlaryn, qúral-saymandaryn, saltanatty altyn kiyimderin, tipti senimdi serik qolbasylaryn, әskery jasaq tobyn, joryqta birge jýretin júbaylaryn da qúrbandyqqa shalyp, bir sózben aitqanda, búl ómirde tize qosyp birge biylikte jýrgen nókerlerin qosaqtap arghy dýniyege jóneltip otyrghan. Búnday rәsimdi «hoylogon» dep ataghan.   Mysaly, Noyan uul, Esik, Berel sekildi ghún-saqtardyng qabir keshenderinen osynday yrymy jayttardyng belgilerin bayqaugha bolady. Týrki dәuirinde búl rәsim basqasha keyipte damu satysyn ótkerip, endi marqúmmen birge onyng túlparyn, qaru-jaraghyn jerleytin bolghan. Aruaqqa qatysty qasiyetti oryn baryq túrghyzyp, balbal soghyp, mәrmar tasqa marqúmnyng erligi turaly shejireni jazatyn, әri búl keshen qabirden bólek jerde ornalasyp, oghan el-júrt kelip syiynu rәsimin jasaytyn kiyeli nýktege ainalghan. Kýltegin, Bilge qaghan, Tonykuk eskertkishterinde búl dәstýr kórinis tapqan. Týrikter adam ólgende dauys salyp, joqtau aityp, marqúmdy ýiding ong jaghyna salyp, әielderi, tuys-tughandary betin jyrtatyny, tyrnaqpen tiletini derekterde aitylady. Bir sózben aitqanda, ejelgi dәuirdegi qúrbandyq saltynyng silemi endi tek bet jyrtu rәsiminde sarqynshaq kýiinde saqtalady. Al, búl jayt qazaq joqtauynda bylaysha suretteledi:

Bastamasqa sharam ne,

Basyma salghan qaram ne?

Men jylamay, kim jylar,

Betimdegi jaram ne?!

... Qara bir shashym jayayyn,

Jayayyn da jiyayyn,

Qynaly barmaq, jez tyrnaq,

Ony da qangha boyayyn.

Albyraghan aqsha bet,

Sýiegine tayayyn.

Týptep kelgende, aruaq kulitine tirek bolyp túrghan negizgi mәsele - adamnyng ruhynyng mәngi-baqy ólmeytindigi turaly halyq úghymy bolsa kerek. Qazaqtyng bayyrghy tanymynda adamnyng janyn tәnnen bólinip úshyp jýretin shybyn keypinde elestetken.   Al, buryattar ony sona, ara keypinde elestetip, adam úiyqtaghanda jan  múrnynan shyghady da, úshyp jýredi, sonda kisi týs kóredi dep, qazaqpen úqsas kepte týsingen. Sonymen birge halyq jandy kosmos aghashy - bәiterekpen baylanysta anyzdaydy. Mysaly:

«Ruh adamnyng tәnin ólerden qyryq kýn búryn tastaydy. Sóitip, qúsqa (kógershinge) ainalyp, úshyp baryp bәiterekting japyraghynda óz adamynyng esimi jazylghan bútagha qonady. Búnda adamnyng aty jazylghan qisapsyz japyraqtar kóktep-solyp, alma-kezek auysyp túrady. Jan adam ólgende shybyn beynesinde deneden shyghyp, ýy ishinde úshyp jýredi. Tek qyryq kýnnen keyin baryp, ýidi birjolata tastaydy. Bәiterekting dingegi arqyly әlgi jan jerge týsip, ne jerge shyghyp jýredi de, mezgili bolghanda әielding qúrsaghyna qonady, sóitip, jana ómir payda bolady. Januarlar da, ósimdikter de dәl osylay ómirge qayta keledi» degen eken Berkimbay baqsy bir әngimesinde.

Japyraghyna jan ornalasqan osynau kiyeli terek turaly mif týrik halyqtaryna keng taralghan. Qazaqta basqasha bir núsqa taghy kezdesedi. Onda «Jer men kókting kindiginde japadan jalghyz ósken kiyeli bәiterek bar. Búl terekting basy aspanmen, týp tamyry jer astymen jalghasqan. Ol - kózge kórinbeytin kiyeli aghash. Búl bәiterekte jayqalyp ósken әrbir japyraq jer jýzinde jasaghan әrbir adamnyng ómir tirshiligining nyshany, jer jýzinde tirshilik etip otyrghan әrbir adam kiyeli terekting japyraghy jarylghanda ómirge keledi, japyraghy jayqalyp óskende ósip, ýlkeyip, kemeline keledi, japyraghy mezgilsiz sarghaysa, qayghy-qasiretke tap bolady, japyraghy solsa, qartayady, japyraghy ýzilip, jerge týsse, qazagha úshyraydy» dep anyzdalady. Dәl osynday úghym týrik halyqtaryna keng taralghan.

Kóptegen kóshpeli halyqtar adamnyng janyn Tәnirden әkelushi jәne qayta aparyp tabystaushy tasymal kólik -  at dep úqqan. Sol sebepten de qazaq әielderi balanyng besigin at simvoly retinde túspaldap, balany alghash bólegende key jaghdayda tal  besikke minip ap, ony qamshylap, «at,shýý, shýý!» dep tebinip, yrymy әreket jasaytyn.

«Áldiy-әldy abayyn,

Atqa kórpe jabayyn...

Astyna terlik salayyn,

Ýstine toqym jabayyn», -

dep keletin ana әldiyinde de besikting at rәmizi ekendigi ishara etilgen. Ólikti jóneltu ghúrpynda da tabyt salatyn besik aghashty «at aghash» dep atau -  biz aityp otyrghan mәselege dәlel bola alady. Halyq óleninde: «Sóilep qal tirshilikte, qyzyl tilim, jany joq aghash atqa minbey túryp» dese,  Balqy Bazar bylaysha tolghaydy:

Jarylghap, batyr Pishan, sardar Almat,

Jýrgizgen hany Elkey ýkimi hat.

...Dýniyeni ýrip iship, shayqap tógip,

Kórine ketti minip, aghashtan at.

Joqtauda «Jensiz kóilek kiygizdi, aghash atqa mingizdi» degen joldar bar. Álbette, búryndary qaytys bolghan marqúmnyng túl atyn onyng asynda soyatyn bolsa, kýni býginge deyin qazada jylqy soyyp ólikti jóneltu salty el arasynda berik ornyghuy - osy rәsimning kóne dýniyetanymmen әbden sabaqtasyp  jatqandyghynan habar beredi.

Sonymen, sanada adamnyng tәni ólgenimen jany mәngilik degen týsinik ornygha týsken. Búl turaly úly Abay bylaysha týiin jasaydy:

Ólse óler tabighat, adam ólmes,

Ol biraq qaytyp kelip, oinap kýlmes.

«Meni» men «menikinin»   airylghanyn,

«Óldi» dep at qoyypty ónkey bilmes.

Kóp adam dýniyege boy aldyrghan,

Boy aldyryp, ayaghyn kóp shaldyrghan.

Óldi deuge syya ma, oilandarshy,

Ólmeytúghyn artyna sóz qaldyrghan?

Aqedil Toyshanúly,

foliklortanushy,

filologiya ghylymdarynyng kandidaty

«Abay-aqparat»