Saylau Baybosyn . On, solyn tanymaghan jastardyng obaly kimning moynynda?
Qúrban Ayttyng aldynda «saqaldylar balalardy qúrbandyqqa shalady eken» degen qaueset bizding soltýstik ónirge de jetip, әjeptәuir dýrbeleng tughyzdy. Mektepterde shúghyl týrde ata-analar jinalysy ótkizilip, Ayt merekesinde (onyng ýstine mektepterde kanikul bastalghan) balalardy beysauat dalagha shygharmau jóninde eskertu jasaldy. Jergilikti sheneunikterding «vahabizm», «salafizm» degennen habarlary shamaly bolsa da, halyqqa olar da ózderinshe «uaghyz» aityp jatyr. Sóitip, juyrda Astanada ótken diny konfessiyalardyng basqosuynda belgili reseylik әnshi Iosif Kobzon «beybitshilik araly» dep ataghan Qazaqstangha da dýmpu kirdi. Shyndyghynda ol ótken jazda Shúbarshy oqighasy men Astanadaghy jarylystan son-aq belgili bolghan. Jәne sarapshylardyng boljamynsha, búl aldaghy uaqytta bolatyn talay qaterding basy ghana siyaqty. Sol sóz rasqa shygha ma deymiz. Keyingi uaqytta Almatydaghy eki eki kóshe patrulinin, Tarazda bolghan 7 adamnyng ólimi, aqyr sonynda lankesting ózin-ózi jaryp jiberui qoghamnyng ýreyin alyp otyr. Kezinde osy dinbúzarlardyng әreketine tosqauyl qong kerek dep qaqsaghan sayasy sarapshylar men jurnalisterding dabylyna biylik eleng etpep edi, endi sonyng nәtiyjesi qanday bolghanyn kórip otyrmyz.
Qúrban Ayttyng aldynda «saqaldylar balalardy qúrbandyqqa shalady eken» degen qaueset bizding soltýstik ónirge de jetip, әjeptәuir dýrbeleng tughyzdy. Mektepterde shúghyl týrde ata-analar jinalysy ótkizilip, Ayt merekesinde (onyng ýstine mektepterde kanikul bastalghan) balalardy beysauat dalagha shygharmau jóninde eskertu jasaldy. Jergilikti sheneunikterding «vahabizm», «salafizm» degennen habarlary shamaly bolsa da, halyqqa olar da ózderinshe «uaghyz» aityp jatyr. Sóitip, juyrda Astanada ótken diny konfessiyalardyng basqosuynda belgili reseylik әnshi Iosif Kobzon «beybitshilik araly» dep ataghan Qazaqstangha da dýmpu kirdi. Shyndyghynda ol ótken jazda Shúbarshy oqighasy men Astanadaghy jarylystan son-aq belgili bolghan. Jәne sarapshylardyng boljamynsha, búl aldaghy uaqytta bolatyn talay qaterding basy ghana siyaqty. Sol sóz rasqa shygha ma deymiz. Keyingi uaqytta Almatydaghy eki eki kóshe patrulinin, Tarazda bolghan 7 adamnyng ólimi, aqyr sonynda lankesting ózin-ózi jaryp jiberui qoghamnyng ýreyin alyp otyr. Kezinde osy dinbúzarlardyng әreketine tosqauyl qong kerek dep qaqsaghan sayasy sarapshylar men jurnalisterding dabylyna biylik eleng etpep edi, endi sonyng nәtiyjesi qanday bolghanyn kórip otyrmyz.
Býgingidey aqparat alamasudyng damyp túrghan uaqytynda qoghamnan birdeneni jasyryp qalu mýmkin emes. Qazaqstanda bolyp jatqan diny ekstremizmning týp tamyry arab elderinde ekenin, teris baghyttaghy diny aghymdardyng sol jaqtan asa kóp mólsherde qarjylandyrylatynyn jәne onyng osy jaqta biyik lauazymdy oryndarda otyrghan qoldaushylary bar ekeni qazir ashyq jazylyp jatyr.
Biraq eng ókinishtisi, kez kelgen sayasy tolqular men әleumettik apattardyng qúrbany qarapayym halyq bolatyny sekildi, bizde de әli ony men solyn tanyp bolmaghan órimdey jas balalar «terrorist» atanyp, abaqtygha qamalyp, oqqa baylanuda. Al osynyng bәrine qoldaushy bolyp, biri parlamentte, endi biri basqa da qúzyrly oryndarda Allanyng atyn jamylyp otyrghan myqtylardyng múrttaryn balta shabatyn emes. Shyndap kelgende, janaghy jas bozdaqtardyng obaly men qany osylardyng moynynda. Ony eskerip jatqan jan joq. Qazaqstandaghy terrorizmge tosqauyl qoi ýshin janaghy aqyl toqtatpaghan jastardy emes, sony úiymdastyryp otyrghan jogharydaghy myqtylardy jazalau kerek ekeni aitpasa da belgili. Bir qyzyghy, osy adamdaryng attary atalyp, týsteri týstelip jatsa da, oghan býlk etetin biylik joq. Endeshe, búlardyng qorghaushysy ÚQK men Bas Prokuraturadan da biyik túrghan bireuler boldy ghoy degen oigha ketesing eriksiz.
Al aqylgha sap tarazylap kórseniz, jastardyng diny sektalargha kiruine basty kinәli jogharydaghy «qoldaushylary» ghana emes, eng birinshi kinәli memleketimizding әleumettik sayasaty, onyng ishinde jastar sayasaty ekenine kózderiniz jeter edi. Bizdegi túrghyndardyng әleumettik qorghaluy ishki jalpy ónimning dengeyinen alatyn bolsaq, tipti tómen ekeni belgili. Áleumettik jaghdayy tómen qoghamnyng qylmysqa da, týrli sayasy avnturagha da jaqyn túratyny belgili. Tek aqsha berip, úiymdastyratyndar bolsa boldy.
Mynaday bir mysal keltire ketsek. Aytalyq, auylda tuyp-ósken qazaqtyng balasy mektebin bitirip, mindetti әskerine baryp keldi delik. Ári qaray ne isteydi. Qoldaghy bir-eki siyr men zeynetaqygha qarap otyrghan nemese júmyssyz jýrgen әke-sheshede oghan joghary bilim әperetin qauqar bolmasy belgili. El ishinde ol ainalysa qoyatyn kәsipting joghy eki bastan anyq. Ózderi ildaldalap otyrghan әke-sheshege masyl bolghysy kelmegen bala amalsyz kýnkóris izdep qalagha tartady. Qalada ony tosyp otyrghan kimi bar? (Jәne búl jaqta últy qazaq jasqa júmys tabyla qongy onay emes). Sosyn әrkimge bir jaldanyp, tiyn-teben tapqan bop jýredi. Kýnderding kýninde әlgi bala ózining auyldasyn (mýmkin tanysyn, tuysyn, t.s.s) kezdestiredi. Bayqasa, onyng bazarda úsaq-týiek satatyn shaghyn dýkenshesi bar eken, yaghni, әjeptәuir kәsipker. Ózi saqal qoyghan, sholaqtau shalbar kiyetin kórinedi. Júmys izdep sandalyp jýrgen janaghy balagha saqaldy tanysy: «Bizding qatarymyzgha kel, sening de osynday kәsibin, qaltanda aqshang bolady»-deydi. Joqshylyq jýdetken әlgi bala quana-quana kelisedi, olardyng qoyghan barlyq sharttaryn qabyldaydy. Shaghyn kәsip bastaytyn shamaly aqsha qaltasyna týsedi. Biraq әlgi balanyng qoghamgha ziyan jasaymyn-au, terrorist bolamyn-au degen oy ýsh úiyqtasa týsine kirmegen. Ony mәjýbirlep túrghan janaghy atyng óshkir joqshylyq. Jәne ol jerge basyndy bir súqqasyn, qaytyp aluyng qiyn. Aytqandaryna kónuing kerek. Mine, joqshylyqtyng saldarynan din men sayasattan esh habary joq auyldyng ashyq auyz balasy әp-sәtte osylay lankes bolyp shygha keledi. Saqal qoyyp, sauda istep jýrgen osynday birer bozbalany biletinmin. El ishinde shu kóbeygesin tuystary olargha shamalaryng kelse tasta dese kerek. Biraq aqsha bergender onaylyqpen jibermeytin siyaqty. Qazir búl balalar boy tasalap, qashyp jýrgen kórinedi. Erteng osylargha «asa qauipti terrorist» degen aiyp taghyp, ondaghan jylgha aidatyp jiberse, esh tanqalugha bolmaydy.
Eger osy jastardy memleket nazardan tys qaldyrmay, qashan da qamqorlyghynda ústasa, júmysqa ornalasyp, bilim aluyna jaghday tudyrsa, olardyng diny sektagha kirip nesi bar edi. «Núr Otannyn» ong qanaty, sol qanaty, «Jas-Otan» dep kýnde shulasyp jatady resmy baspasóz. Áyteuir kópirme sóz kóp, biraq bolyp jatqan nәtiyjeni kózi kórmegesin, halyq qazir eshnәrsege senuden qalghan.
Jazdaghy Shúbarshy oqighasynan keyin oqqa úshqan bir balanyng anasynan jurnalist: «Balanyzgha nege qadaghalau jasamadynyz?»,-degende ol kisi: «Qaraghym, júmyssyz sendelip jýrgen balamnyng nashaqor bolyp ketpey, qylmys jasamay, meshitke baryp, qúday jolynda jýrgenine riza bolyp edim ghoy, al meshitting ishinde olardyng nemen ainalysyp jýrgenin qaydan bileyin»,-degeni talay nәrseni anghartady. Shynynda da balasynyng Qúday jolyna týskenine quanyp jýrgen ana bayghús meshitting ishinde qanday uaghyz aitylyp jatqanyn qaydan bilsin.
Qazir el ishinde diny iydeologiyalyq maydan jýrip jatyr. Bir jaghynda sopylyq ilimning jetekshileri túrsa, ekinshi jaghynda salafitter, taghy da bizge beytanys neshe týrli aghymdardyng ókilderi bar. Juyqta sufizm aghymynyng ókili, ghylym doktory Sayat Ibraev 12 jylgha sottaldy. Estuimizshe, dәl sonsha úzaq merzimge kesiletindey kinәsi joq kórinedi. Ony da úiymdastyryp túrghan, qolynda qarjysy bar bireuler shyghar dedik ishtey.
Osy atalghan sopylyq ilimning negizin salushy Qoja Ahmet Iassauy bolyp esepteletinin kózi ashyq adamdar biledi. Qazir el ishindegi shala sauatty imamdardan: «Iasauy kim?»- dep súrasan: «Ol kisi ... endi ...Týrkistanda...»-dep kýmiljip jauap tappay qalady. Al shyndyghynda islam dinining missioneri bolghan (jat elderge belgili bir dindi taratushy) Qoja Ahmet Iasauy bizderge, dalalyqtargha, yaghni, kóshpeli júrtqa arnap islam dinining jenildetilgen núsúqasyn jasaghan adam. Onyng úlylyghy da sonda jatyr. Búl bizding ghasyrlar boyy tútynyp kele jatqan dinimiz. Eger biz islam dinin dәl sol bastapqy qalpynda qabyldaytyn bolsaq, onda jylqy etin jemeuimiz, qymyz ishpeuimiz kerek eken, birge tughan aghayyndy eki adam qyz alysyp, qyz berise beruge bolady eken. Qaytys bolghan ata-anamyzdyn, tuys-tughandarymyzdyng basyna belgi qonggha bolmaydy eken. At ýstinde kóship-qonyp jýrgen júrttyng әielderi betterin kórsetpeui kerek eken. Áriyne, búnday dindi kóshpeli halyq birden qabyldamasy belgili. Sondyqtan Qoja Ahmet sekildi ghúlama bizge islam dinin úsyna túryp, últtyq salt-dәstýrimizdin, kýndelikti túrmys-tirshiligimizding ajyramas elementterin sol qalpynda qaldyrghan. Biraq búl ýshin Ia sauidy eshkim dinbúzar dep eseptemegenin bilemiz. Qazir sopylyq ilimdi bar Qazaqstan tútynyp otyr, sonda osylardyng bәri qylmyskerler bolghany ma? Talay ghasyrlyq tarihy bar sopylyq ilimning býginde «janashyldargha» nesi únamay qalghan? Nege búlardy memleket tәuelsizdigine qauip tóndiretin arandatushylar retinde jazagha tartpasqa deysin.
Qazaq qoghamy qay kezde de qiyndyqsyz kýn keshpegen. Tipti tәuelsiz el boldyq degen osy zamannyng ózinde әleumettik qorghansyzdyq, júmyssyzdyq, últtyq kemsitushilik, paraqorlyq, til mәselesi degen tolyp jatqan problemalar bar. Ol az degendey, diny lankestik kelip kirdi. Endi әri qaray ne bolar eken?
"Abay-aqparat"