ASTANA. Qarashanyng 18-i. BNews.kz - Týrki elderining terminologiyasyn birizdendiretin halyqaralyq qúrylym qajet. Búl turaly býgin Astanada «Týrkitildes elderding termiynqor qalyptastyru tәjiriybesi» halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiyasy barysynda QR Mәdeniyet ministrligi Til komiytetining tóraghasy Sherubay Qúrmanbayúly BNews.kz tilshisine bergen súhbatynda mәlimdedi.

ASTANA. Qarashanyng 18-i. BNews.kz - Týrki elderining terminologiyasyn birizdendiretin halyqaralyq qúrylym qajet. Búl turaly býgin Astanada «Týrkitildes elderding termiynqor qalyptastyru tәjiriybesi» halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiyasy barysynda QR Mәdeniyet ministrligi Til komiytetining tóraghasy Sherubay Qúrmanbayúly BNews.kz tilshisine bergen súhbatynda mәlimdedi.

«HH ghasyrdyng songhy 70-80 jylynda aghylshyn jәne fransuz tilderinen engen terminderdi orys tili óz emile erejesine qaray sәikestendirip qabyldasa, qazaq tiline de ol sol kýii enip otyrdy. Búl degeniniz, lingvistikalyq túrghyda orys tili men qazaq tilining esh aiyrmashylyghy joq degen sóz. Negizinen olay emes. Qazaq tili - óz dybystyq jýiesi bar, týrki tilder tobyna, onyng ishinde qypshaq týrine jatatyn bay tilderding biri», - dedi Til komiytetining tóraghasy Sherubay Qúrbanbayúly.

Onyng sózine qaraghanda, osy kemshilikti jong maqsatynda jәne termindi qabyldaudyng jalghyz ghana ýlgisi retinde orys tilin tanudan basqa dәstýrdi qalyptastyru mәselesin HH ghasyrdyng basynda Ahmet Baytúrsynov bastaghan «Alash» ziyalylary kótergen. Biraq kezinde KSRO-nyng til sayasatyna baylanysty, olardyng oilary, terminderdi qabyldaudyng qaghidattary jýzege aspady.

«Endi, mine, tәuelsizdik alghannan keyin týrki júrty osy mәseleni qayta qolgha alyp otyrmyz. Búl zandy qúbylys. Olay deytinimiz, týbi bir týrki elderi sózderining maghynasy da, dybystyq jýiesi de bir. Sondyqtan orys nemese aghylshyn tilinen alghanna góri, týrik nemese qyrghyz tilinen alynghan sózder tez sinisip, dybystyq ýndesui jaghynan qiyndyq tughyzbaydy. Osynyng arqasynda týbirles terminder týzuge, týrkilerding birin-biri týsinuine, týrkilerding ghylym salasyndaghy baylanystaryn nyghaytugha, ózara ghylymy aqparat almasularyna ýlken mýmkindik tuady», -degen senimde Til komiytetining tóraghasy.

Sh. Qúrbanbayúlynyng aituynsha, býgingi konferensiya taza aqparattyq terminologiya taqyrybyna arnalyp otyr. Osyghan oray jiyngha aqparattyq jәne baylanys salasynyng birqatar bilikti mamandary shaqyrtylyp, olar arnayy dayyndaghan bayandamalaryn jasady. Búndaghy maqsat - IT-mamandarynyng ózara tәjiriybe almasuymen birge aqparattyq tehnologiya salasyndaghy, sonday-aq internet jelisindegi tildik qoldanysty jetildiru, terminologiyasyn ortaqtastyru, aqparat salasyndaghy ghylymy jәne kәsiby baylanysty jaqyndastyru.

«Osy túrghyda qyzu júmysty týrki elderining ishide Týrkiya HH ghasyrdyng 70-jyldary bastap ketken. Aqparattyq qoghamyn qúryp, osy salagha óz tilin engizip, terminologiyasyn týrik tilinde qalyptastyra bildi. Mәselen, olar kompiuterdi bizder siyaqty kompiuter emes, bilgisayar (bilgisayar) deydi. Olar birneshe jyldar boyy jighan tәjiriybesin endi basqa da týrki elderine taratpaq», - degen Sherubaev myrza osy túrghyda Týrik memleketinen ýlgi alu kerektigin eskerip ótti.

Til komiyteti tóraghasynyng aituynsha, eki kýndik konferensiya sonynan oqylghan bayandamalar men jasalghan úsynystar negizinde týrki elderining terminderin qalyptastyruda birlesip júmys isteytin arnayy qúrylym qúru qajettiligi sóz etilmek.

«Jasalghan sharalardyng bәri týrki elderining IT-tehnologiya jәne til mamandaryn, biylik ókilderin qatystyra otyryp, halyqaralyq komissiya, kenes nemese halyqaralyq ortalyq qúrudyng alghysharttary bolyp tabylady», - dedi tóragha.