Óngelbay biylghy saylauda bolys boldy.Múnyng bolys bolghanyna júrttyng kózqarasy bir-aq týrli.
- Qaytkenmen eti pysyq, tabandy. Olay deushilikke sebep - Óngelbaydyng azyraq shiykiligi bar. Búdan 4-5 jyl búryn qatardaghy dәuletti ýiding biri bolghan. Álipti tayaq dep bilmeytin qalyng kópshilik arasynan jazu tanityn bir kedey tauyp saylaghan son, saylaushynyng tóbesi kókke jetip qaytpay ma? Mine, sodan beri Óngelbay bolys. Biren-saran baylar - juandar bir kezdegi ýzengi joldasy taqqa mingen son, qayta-qayta qútty bolsyn aitqansyp, baghynyng taymauyn, әkim aldar isining bylyqpauyn kózdep, bayaghy bolys ekenning pisary Alekseydi hatshylyqqa úsynghan. Shúbartóbede Alekseydi bilmeytin kim bar? Aleksey Ivanov degende bir kezde júrttyng ishken asyn jerge qoyatyn da kezi bolghan. Sol Aleksey hatshy júmysyn qolyna alghannan beri búrqyrap ketip barady. Talay adamgha «brotokol» jazyldy, talay adamgha «postanauleniye» lezde jazylyp jatyr.
Aleksey jazyp bolyp, sudyrlatyp oryssha oqyghanda, bir auyzyna týsinbegenderding de aiyzy qanyp:
- Shirkin, Alekseydey jazatyn adam bar ma eken! - dep riza bolysady.
* * *
Óngelbaydyng ýii ertengi shayyn iship otyrghanda Kemelbaydyng malayy kirip keldi. Ashuly, súp-súr dýley ghoy, kele Álekene aryzyn aityp jatyr:
-  Mening mazam ketti. Keteyin desem aqymdy bermeydi, ketpeyin desem boqtap, úryp-soghyp, mazamdy alyp barady, - dedi.

Óngelbay biylghy saylauda bolys boldy.Múnyng bolys bolghanyna júrttyng kózqarasy bir-aq týrli.
- Qaytkenmen eti pysyq, tabandy. Olay deushilikke sebep - Óngelbaydyng azyraq shiykiligi bar. Búdan 4-5 jyl búryn qatardaghy dәuletti ýiding biri bolghan. Álipti tayaq dep bilmeytin qalyng kópshilik arasynan jazu tanityn bir kedey tauyp saylaghan son, saylaushynyng tóbesi kókke jetip qaytpay ma? Mine, sodan beri Óngelbay bolys. Biren-saran baylar - juandar bir kezdegi ýzengi joldasy taqqa mingen son, qayta-qayta qútty bolsyn aitqansyp, baghynyng taymauyn, әkim aldar isining bylyqpauyn kózdep, bayaghy bolys ekenning pisary Alekseydi hatshylyqqa úsynghan. Shúbartóbede Alekseydi bilmeytin kim bar? Aleksey Ivanov degende bir kezde júrttyng ishken asyn jerge qoyatyn da kezi bolghan. Sol Aleksey hatshy júmysyn qolyna alghannan beri búrqyrap ketip barady. Talay adamgha «brotokol» jazyldy, talay adamgha «postanauleniye» lezde jazylyp jatyr.
Aleksey jazyp bolyp, sudyrlatyp oryssha oqyghanda, bir auyzyna týsinbegenderding de aiyzy qanyp:
- Shirkin, Alekseydey jazatyn adam bar ma eken! - dep riza bolysady.
* * *
Óngelbaydyng ýii ertengi shayyn iship otyrghanda Kemelbaydyng malayy kirip keldi. Ashuly, súp-súr dýley ghoy, kele Álekene aryzyn aityp jatyr:
-  Mening mazam ketti. Keteyin desem aqymdy bermeydi, ketpeyin desem boqtap, úryp-soghyp, mazamdy alyp barady, - dedi.
Alekseyding múrty tikireyip ketti.
- Maghan aitpa aryzyndy, sotqa ait. Senderdi tabystyrmaq týgil, jogharghy ókimetten kelgen qaghazdardy da bola almay jatyrmyz. Óngelbaydyng ýiine biylghy saylaugha kelgen jigitting «auyldyq-bolystyq kónse adamdary el ishindegi kedey-jalshylardyng jalybyna airyqsha nazar salsyn» degen sózi týsip ketti. Sondyqtan Alekseyding sózin júrtqa qaratyp:
1 Protokol.
2 Postanovleniye.
3 Jaloba.
Qoy, basty qatyra bermender. Is te kóp, moyyn búra almay jatyr, - dedi.
-  Gazeti nesi?
- Ant úrghan, músylmansha tasqa basylghan jazuy bar qaghaz.
- Aleksey bergen qaghazdar bar edi, qol sýrtip bitirdik.
- Tipti qalghany joq pa?
-  Jyrtyq bireuimen sening temekindi orap qoyyp edim.
- Sony әkelshi.
Japyraq temekining sopaq sabaghy shúrq-shúrq qylyp tesken bir eski gazetti bәibishe alyp jetti. Abyroygha qaray, 29-nómiri eken. Óngelbay tyghyz búiryqtyng bas jaghyn tapty. Ayaq jaghy jyrtylyp qalypty. Alekseyding týsi búzylyp sala berdi:
-    Mening hatshy boluymnyng keregi qalmaghan ghoy.
-    Joqty aitpa, sen ketsen, isti kim isteydi?
-   Qaytip istemekpin. Bәrin alyp júrt qaytarady. Qazaqsha jazudy men bilmeymin.
-   Bir jóni bolar. Ózim duangha baryp rettermin.
-   Bolmaydy. Ketemin, - dep Aleksey kiyine bastady.
-   Aleksey Ivanysh! Aleksey Ivanysh!
-  Aleksey Ivanysh!
Úzyn qara tonyn bastyra kiyip alyp:
- Ne mogu, proshay,-dep basyn bir shúlghyp, Aleksey esikten shyghyp ta ketti.