Osydan ýsh-tórt kýn búryn Abai.kz aqparattyq portalynda «Shalabaevanyng «shala» Abayy» atty maqala jariya boldy. Onda Almatydaghy Á.Qasteev atyndaghy óner múrajayynyng aulasyna ornatylghan tas mýsin turaly aitylghan edi.

Shyndyghynda túghyrdaghy tas mýsinnen әleumettik jelidegi júrt Abaydyng beynesin tanyp jatty. «Qazaqtyng bas aqynynyng basyn ghana qyltityp qoyyp, múnshalyq qorlaugha bola ma», dedi biraz júrt. «Janasha ýlgidegi» mýsinge júrt týrli teneu aityp jatty. Narazylyq bildirdi. Mýsindi alyp tastaudy talap etti. Keyin, múrajay basshylyghy resmy aqparat taratty. «Ol – Abay emes! «Abyz ata» degen kompozisiya», - dedi. Júrt oghan da sengen joq. Aqyry Almaty әkimdigi tas mýsinning betin shýberekpen býrkep, júrt kózinen tasalap qoydy.

Jasyratyn joq, biz de әidik mýsinnen әueli Abay Qúnanbayúlynyng beynesin kórdik. Sosyn jazdyq. Biz sekildi ondaghan sayt jazdy. Jelide qanshama júrt shulady. Mýsin avtory – Shoqan Tólesh degen kisi eken. Mýsinshi Shoqan Tóleshting qyzy Botagóz Tólesh dau tudyrghan mýsinge qatysty Abai.kz aqparattyq portalyna egjey-tegjeyli maghlúmat bergen edi. Marhabat...

(Botagóz Tólesh)

- Áueli eskertkishtegi kim? Abay ma, emes pe?

- Áueli búl – eskertkish emes! Júrt osyghan nazar audarsa eken deymin. Búl jeke adamnyng tvorchestvalyq júmysy. Ózininerkin oiy, fantaziyasymen jasalghan avtorlyq kompozisiya. Barlyq aqparatta eskertkish dep aityldy, jazyldy. Jurnalisterge de ókpeleytinimiz – aqparatty jariyalarda búl neghylghan mýsin, onyng avtory kim t.b. bilip aluy kerek edi ghoy. Búl eskertkish emes – kompozisiya! Oryssha aitqanda – art obiekt! 

(Kompozisiya eskiyzi)

- Qashan jasalghan?

- IYdeyanyng ózi sonay 90-shy jyldary tughan. 1994-95 jyldary alghashqy eskizderi jasalghan. Men sol jyldardaghy eskizderdi de tauyp, ózimning әleumettik jelidegi paraqshamda jariyalaghan edim. Ol jerde anyq jazylyp túr. Kompozisiyanyng atauy – «Qariya» nemese «Abyz ata» dep kórsetilgen.

(Eskiz jobasy)

- Abaygha qatysy joq...

-IYә, ol jerde Abay atamyzgha eshqanday qatysy joq. Al endi júrt ol mýsinnen Abaydyng obrazyn kóre me, joq basqa adamnyng obrazyn kóre me, ol әr adamnyng óz talghamyna, oi-órisine baylanysty ghoy. Búl art obiektining biyiktigi 5,5 metr. Nege ýlken etip jasalghan? Janaghy «Abyz atanyn» alyptyghyn kórsetu ýshin...

- Múrajay taratqan aqparatta biyiktigi 3,5 metr dep aityldy ghoy...

- IYә, ol jerde qate ketip qalghan eken. Negizi 5,5 metr.

- Búl mýsining Abaygha esh qatysy joq ekenin múrajay basshylyghy da aitty. Qazir siz de aityp otyrsyz. Búl teristeme aqparatta da jariyalanldy. Biraq, kóp júrt múny – aqtalu dep qabyldady...

- Ras, kóbisi aqtalyp jatyr deydi. Aqtalu degen sózding ózi orynsyz dep esepteymin. Sebebi biz aqtalyp túrghan joqpyz. Biz aqiqatyn aityp túrmyz. Búl mýsin – zamanauy týrde jasalghan. Klassikalyq emes, akademiyalyq emes. Abay atamyzgha arnalghan eskertkish emes ekenin de jariyalap jatyrmyz. Eskertkish deuge de kelmeydi. Biraq, sonymyzdyng ózin aqtalu dep qabyldap jatyr.

- Búl mýsin Á.Qasteev múrajayynyng aulasyna qashan qoyyldy?

- Qarasha aiynda. Qys kezinde. Ákemiz habarlasyp, aitty keshe. Ol kompozisiyanyng bitpegen jerleri bar eken әli. Qysta ornatylghandyqtan, onyng ýstine shyghyp, úsaq detalidaryn jasaugha mýmkindik bolmaghan eken. Sosyn, kýn jylynghanyn kýtip, master klass úiymdastyryp jasamaq bolypty. Biraq, aqpan aiynda Kiprden shaqyrtu kelgendikten, sol jobagha ketken. Qazir júmys uaqytsha toqtap túr.

- Búl mýsin әkimdikting tapsyrysy ma?

-Joq. Búl әkimdikting tapsyrysy emes. Jalpy eshkimning tapsyrysy emes. Ákemning óz qarajatyna jasalghan dýniye. 2011 jyly bastalyp, 2019 jyly ghana ayaqtaldy. 8-9 jylday uaqyt júmsaldy. IYdeya men alghashqy eskiyzi 1994 jyly jasalghanyn jogharyda aittym. Alghashqy mýsini qoladan jasalghan edi. 50-60 sm. ghana bolghan. Ol mýsin satylyp ketken.

(Suret arasha.kz saytynan alyndy)

- Nege súrap otyrmyn... Dauly diskussiyadan keyin әkimdik mýsindi shýberekpen býrkep qoyypty...

- IYә, myna dau shyghyp, halyq shulaghannan keyin jergilikti әkimdik ol mýsinning betin matamen jauyp tastady. Ár adamgha jeke-jeke jetkizip, týsindiru mýmkin emes qoy. Avtory halyqqa aqparat berip, mәn-jaydy týsindirsin degen shyghar. Ózim jelide jazdym. Súhbat berdim. Múrajay basshylyghy da, biz de әkimdikke hat jazyp, jaghdaydy týsindirgen song qazir mýsinning betin ashty.

- Eger ol әkimdikting aktiyvinde bolmasa, jeke adamnyng jeke kórmege qoyghan kompozisiyasy bolsa, ol jeke mýlik qoy. Ákimdikting onyng betin býrkep nemese ornynan alyp tastaugha qúqy bar ma?

-Mening oiymsha onday qúqy joq. Men zanger emespin. Ol jaghyn naqty aita almaymyn. Men de óner adamymyn. Qalaysha ónerdi týsinbeytin, ónerden mýlde habary joq adamdardyng sózin tyndap, ónerding betin jauap, túmshalap tastaugha bolady? Sony oilaymyn...

Bir jaghynan biz qalada túryp jatqandyqtan, ózining bir zandylyqtary bar shyghar. Býkil halyqqa únamay jatqan son, onday sharagha baruy mýmkin. Biraq, onday  sharagha barardyng aldynda әkimdik te mәn-jayyn bilip aluy kerek dep oilaymyn.

- Biyl Abaydyng 175 jyldyghy. Osyghan baylanysty sizderge jergilikti nemese basqa ónirlerdegi әkimdikterden tapsyrys týsti me?

- Abay turaly aita keteyin... Osydan birneshe jyl búryn Fransiyanyng Ren degen qalasynda Abay atamyzgha bust qoyamyz dep konkurs jariyalandy. Sol konkursqa mening әkem de qatysty. Sol konkursqa 2 eskiz úsynghan. Biraq, ol kezde biz jenip túryp, basqa adam ótip ketti. Ol jarys, ol sayys bolghandyqtan oghan týsinistikpen qaradyq. Dau qughan joqpyz.

(Konkursqa dayyndalghan Abay bustining jobasy)

(Konkursqa dayyndalghan Abay bustining jobasy)

Al býgingi kýnde eshqanday tapsyrys týsken joq. Ákimdikten de, basqasynan da. Abaygha arnalghan eskertkish jasau degen tapsyrys bolghan joq.

Taghy bir aita ketetini - klassikalyq janrda jasalghan mýsin be, joq zamanaui, stilizasiyalanghan júmys pa, basqa forma ma,  әueli sony ajyratyp almay, qalay eskertkish dep jariyalaugha bolady? Anyq-qanyghyna jetpey qalaysha balaghattaugha bolady? Soghan renjulimiz.

- Teristeme berildi ghoy...

- Maqsat Tolyqbay degen jurnalist... Daudyng basy sol kisining paraqshasynan bastaldy. Men ol kisige habarlastym. Ol jigitke mәn-jaydy týsindirdim. Ol kisi kózi jetken son, óz paraqshsynda aqparatty týzep jariyalady. Sol aqparatty taratqan basqa da kisiler jay ghana paraqshasynan óshirdi, biraq teristeme bergen joq. Sol Maqsat Tolyqbaydyng paraqshasyndaghy suret barlyq aqparattarda jariyalandy. Ol ózekti taqyryp bolyp, jandaryna batyp bara jatsa nege sol múrajaydyng aulasyna baryp, sol mýsindi ózderi týsirmedi? Nege óz kózderimen baryp kórmedi? Nege avtordy izdemedi? Nege bizden súraghan joq?..

- Kórmege qoyylghan dedik qoy. Kórme qashan ótip edi?

- Aqparatta: «Búl Abaydyng 175 jyldyghyna arnap qoyylghan» degen sóz boldy. Shyndyghynda olay emes. 2019 jyldyng jeltoqsanynda әkimizding ýlken kórmesi ótken edi. 65 jyldyghyna arnalghan. Sol kórmege qoyylghan. Ol jerde tek janaghy «Abyz atamyzdy» ghana kórip qapty. Ol múrajaydyng aulasynda basqa da mýsinder túr ghoy. Olardyng da forma, stilderi ózgeshe...

Mysaly barlyghy dauryqty. «Abay  atamyzgha eskertkish qoyypty» dedi. Maqúl! Abaygha eskertkish qoyyptyq delik. Biraq, onyng óz reglamenti bolady ghoy. Eger ol Abaygha arnalghan eskertkish bolatyn bolsa, oynng ashylu rәsimin jergilikti әkimdik úiymdastyrady. BAQ ókilderi men ziyaly qauym jinalady. Resmy ashyluy jasalady. Múnyng biri de bolghan joq. Óitkeni, ol eskertkish emes, kórmege qoyylghan kompozisiya! Biz ózimiz qalap, qalanyng kez kelgen jerine aparyp eskertkish asha salmaymyz ghoy... Sondyqtan, búl mýsynnyng Abay atamyzgha esh qatysy joq ekenin aitqym keledi.

- Uaqyt bólip, pikir bergeninizge rahmet!

- Sizderge de rahmet!

Álihan Janarbek

Abai.kz