Sayasat taqyrybyn taramystay taratatyn sarapshylar men  sәuegeyler endi bas qatyrmasa bolady: Mәjilisting merziminen búryn tarauynyng sebebi anyqtaldy. Onyng sebebin Elbasymyz aityp berdi.

- Búl jyl qarbalaspen bastaldy, - deydi Núrsúltan Ábishúly. - Birinshiden, tómengi jaqtan yqylas bildirilip mening preziydenttik ókilettiligimidi úzartu mәselesi kóterildi. Men barlyq qazaqstandyqtargha rahmetimdi aittym, biraq referendumnan bas tartyp shúghyl saylaugha týstim. Aqyry saylau 3 sәuirde ayaqtaldy. Sol kezde deputattardyng ózi Mәjilisti merziminen búryn taratu mәselesin aita bastady. Olardyng basty uәji: Konstitusiyagha engizilgen ózgeristerge baylanysty Parlament keminde eki partiyadan saylanuy kerek boldy.

- Ekinshiden, - deydi Elbasy, - biz bәrimiz oqyp, bilip jýrmiz - dýniyejýzilik qarjy daghdarysynyng ekinshi tolqyny kele jatyr. Alayda onyng bolmauy da mýmkin. Áytkenmende, Europa men Amerikada, әlemning ózge de elderinde bolyp jatqan jayttardyng bizdi ainalyp ótpesi belgili. Sondyqtan 2012 jyly sayasatpen emes, naqty ispen ainalysu kerek.

Sayasat taqyrybyn taramystay taratatyn sarapshylar men  sәuegeyler endi bas qatyrmasa bolady: Mәjilisting merziminen búryn tarauynyng sebebi anyqtaldy. Onyng sebebin Elbasymyz aityp berdi.

- Búl jyl qarbalaspen bastaldy, - deydi Núrsúltan Ábishúly. - Birinshiden, tómengi jaqtan yqylas bildirilip mening preziydenttik ókilettiligimidi úzartu mәselesi kóterildi. Men barlyq qazaqstandyqtargha rahmetimdi aittym, biraq referendumnan bas tartyp shúghyl saylaugha týstim. Aqyry saylau 3 sәuirde ayaqtaldy. Sol kezde deputattardyng ózi Mәjilisti merziminen búryn taratu mәselesin aita bastady. Olardyng basty uәji: Konstitusiyagha engizilgen ózgeristerge baylanysty Parlament keminde eki partiyadan saylanuy kerek boldy.

- Ekinshiden, - deydi Elbasy, - biz bәrimiz oqyp, bilip jýrmiz - dýniyejýzilik qarjy daghdarysynyng ekinshi tolqyny kele jatyr. Alayda onyng bolmauy da mýmkin. Áytkenmende, Europa men Amerikada, әlemning ózge de elderinde bolyp jatqan jayttardyng bizdi ainalyp ótpesi belgili. Sondyqtan 2012 jyly sayasatpen emes, naqty ispen ainalysu kerek.

- Ýshinshiden, elimizde industralizasiyalau isi qarqyn aldy. Keyingi eki jyldyng aralyghynda júmys jasap bastaghan 350 kәsiporyn ekonomikamyzgha qazirding ózinde yqpal etude. Jәne búl ózi býtin elimiz ben әrbir azamatymyz ýshin ýlken sharua bolghaly túr. Deputattar osynau iygilikti iygeru ýshin parlamentke jana zandar qabyldaytyn jana adamdar qajet dedi. Men búnday talapty keri qaytara almadym. Onyng ýstine tórtinshi shaqyrylghan Mәjilisimizding merzimi bir aidan song ayaqtalatyn da edi, - deydi Nazarbaev  RIAN agenttigining tilishisine bergen shaghyn súhbatynda.

Esterinizge sala keteyik, elimizding zang shygharushy organynyng uaqytynan búryn tarauy bir búl emes.

Eng alghash, Serikbolsyn Ábdildin tóraghalyq etken Jogharghy Kenes 1993 jyly Almaty qalasynyng sol tústaghy әkimi Zamanbek Núrqadilov Alatau audanyndyq kenesining deputattaryn tartyp jibergendikten jyl jarym búryn júmysyn toqtatty. Serikbolsyn Ábdildin tóraghasy bolghan Jogharghy Kenes Qazaqstannyng tәuelsizdigi turaly deklarasiya men túnghysh Konstitusiyany, memlekettik rәmizderdi qabyldady.

1994-shi jyly sәuirde saylanghan Qazaqstannyng túnghysh kóppartiyalyq kәsiby parlamenti de kúrylghanyna jyl tolmay jatyp  Tatiyananyng hatynda kóterilgen talapqa sәikes tarap tyndy.  Konstitusiyalyq sot Tatiyana Kvyatkovskayanyng aryz-shaghymyna oray   «Jogharghy Kenes zansyz saylandy» degen sheshim shyghardy.

Al 2007-shi jyldyng jazynda  Núrbah Rýstemov eluge juyq deputattyng Qazaqstan preziydentine arnaghan ýndeuin oqyp bergen son  3-shi shaqyrylymdaghy Parlament Mәjilisi  tarady. 2007 jyly da Qazaqstan Respublikasynyng túnghysh preziydentining ókilettiligi men mәrtebesi turaly  Konstitusiyagha ózgerister men tolyqtyrular engizilip   «demokratiyalyq reformalargha tejegish bolyp otyrghymyz kelmeydi» degen deputattar  merziminen 2 jyl búryn Parlament sarayynan «qol kóterip» shyqqan edi.

Mәә, sonymen tórtinshi ret shaqyrylghan Mәjilisting merziminen búryn «búidasyn sypyruynyn»  syryn úqqandaymyz. Biraq, mynanday da sybys bar:

Birinshiden, Qazaqstan biyligi qarjy mәselesinde Qytaydyn, sayasat ynghayynda Reseyding yqpalyna týse bermes ýshin AQSh-tyng yghyn tauyp demokratiya talaptaryn oryndaugha kezekti ret uәde etken. Nazarbaevtyng Obamamen kezdesuining nәtiyjesi - osy: Mәjilis tarady. Endigi Mәjilis qúramy kemi eki partiyadan jasaqtaluy yqtimal. Eger «Núr Otan» partiyasynyng birinshi orynbasary Nyghamtullin sayasy ambisiyasyn tejey alsa, Mәjilisting qúramyna «Aq jol» partiyasynyng mýsheleri molynan ótip qaluy mýmkin.

Ekinshiden, 2012 jyly «sayasatpen emes, naqty ispen ainalysu»  biylikting ózi ýshin tym paydaly bolatyn siyaqty.  Óitkeni, Áblyazov - Áliyev odaghyn uaqyttan útyp, erterek qimyldamasa, qarjy daghdarysynyng ekinshi tolqynynda әleumettik ahual ushyghyp, el ishi eki Á-ning ekpinimen sayasilanyp ketui kәdik. Sonday qauipting aldyn orau ýshin Aq Orda Mәjilisting irgesin taghy da bekemdep aludy oilasa kerek.

Reseydegi Duma deputattaryn saylaudan qalmaudyng qamy Aq Ordany osynday qareketke iytermeledi deytin de joramaldar bar. Kedendik odaq, ortaq ekonomikalyq kenistik, Dýniyejýzilik sauda úiymyna Reseydi aldygha salyp enu - resmy Astananyng auarayyna salqynyn tiygizdi-mis dep keletin sózder de bar. Qysqasy, tórtinshi shaqyrylghan  Mәjilis te merziminen búryn mejesine jetpey tarady. Ilgeridegileri de osylay etken. Endigisi qayter eken? Jana parlamentting qúramynan jana zandar qabyldaytyn jana adamdardy kóre alamyz ba, joq pa? Búl saualdargha 15 qantardan ary qaray jauap tabatyn bolamyz.

«Abay-aqparat»