Áuezov jazghan Sauryq kim?
Úly jazushy Múhtar Áuezovting «Qily za¬man» hikayaty kópke jaqsy tanys. Ki¬taptyng bas keyipkerleri – Úzaq batyr men Jә¬menke bastaghan patshalyq Reseyding otar¬shyldyq sayasatyna qarsy kóterilgen 1916 jylghy Qarqara kóterilisi shy¬ghar¬ma¬nyng negizgi arqauy bolghanyn oqyrman jaq¬sy biledi. Úly qalamger oqighanyng qa¬siyetti oshaghy Qaban-Qaraghaydan bastal¬gha¬nyn, osynda Úzaqtyng aq bozy azat¬tyq¬tyng alghashqy qúrbany bolyp, ant qabyl¬da¬ghanynan bastau alghandyghyn jazady. Osy jiynda danagóy Albannyng Rayym¬bek, Sauryq bastatqan qadirli úly aruaq¬ta¬rynyng bәrin atap túryp, Jәmenke: «so¬lar¬dyng ong saparyn ber» dep, moynyna búr¬shagh¬yn salyp túryp tilek qylyp, bir әkening ba¬lasynday bir niyetke tas týiin bolyp buyl¬ghan elge aq batasyn berdi» degen jol¬dar bar. Úly jazushy osy kóriniste Sau¬ryqtyng kim bolghandyghynan oqyrmangha az da bolsa habardar etedi. Kitapta ataqty Ra¬yym¬bek batyrdan keyin Sauryqtyng aty ata¬luy onyng tegin adam emestigin bildirse ke¬rek. Úly jazushy búl jerde Sauryqtyng elge tanymal bolghandyghyn qysqasha sujet ar¬qyly bergen. Endeshe osy Sauryqtyng kim bol¬ghandyghyn oqyrman әli de tolyq bil¬meytini kimdi de bolsyn oilandyrary anyq. Kóp¬shilik shapyrashty Sauryq ba¬tyr¬dy gha¬na biledi. Oqyrmannyng kókeyinde qalghan Úzaq¬tyng әkesi Sau¬ryq¬tyng qanday erlik ja¬sap, el esinde qalghandyghy osy kýnge deyin kóp¬ke júmbaq kýiinde qalyp keledi. Biz osy súraqqa oray el ishinde әli de aitylyp ke¬le jatqan әngimelerge nazar audarudy jón kórdik. Batyr turaly el auzynda әli de ai¬tylady. Aq patshanyng otarlau saya¬sa¬tyna qar¬sy shyghyp, sonyng qúrbany bol¬ghan Sau¬ryq qalmaqtardyng songhy demin óshir¬gen batyr retinde el esinde saqtalghan. Bi¬raq ol jayyndaghy әngimeler auyzsha gha¬na jetken. Al Múhtar Áuezovting shyghar¬ma¬sy¬nan keyin Sauryqtyng esimi Je¬tisuding dýl¬dýl aqyny Kódek Bayshy¬ghan¬úlynyng ót¬ken jyly jaryq kórgen «Qay¬teyin, jal¬ghan dýniye...» atty jyr kitabynda kez¬desedi. On¬da batyr Úzaqtyng arghy atalary men әke¬si Sauryq jóninde maghlúmattar az emes. Aqyn:
...Ayttaghy Sayynbólek, Qúrmanda Alpar,
Búlardy tua Qyzyr shalyp ótken, –
degen óleng joldaryndaghy Alpardyng bel ba¬lasy Sauryqty aqyn jyrgha qosqan. Ákesi za¬manynda dәuletti, iri bay, elge qayy¬rym¬dy, zor bedel iyesi bolghandyghyn Kódek aqyn aita kelip, atasy Týmenbay by de qazaq pen qyr¬ghyzgha tanymal bolghandyghyn jyrlaydy. Arghy atalary Álmerekten bastap, jonghar shap¬qynshylaryna qarsy kýresken úrpaq¬tan taraghan Alpardyng Qolang bәibisheden tu¬ghan Sauryq, Ilipbay jәne Sәske de qol¬da¬rynan nayzasy týspegen batyrlar bolsa, onyng basqa da alty әielinen órbigen úrpaq al¬d¬ynghy aghalaryna ilesip, elin, jerin jau¬dyng shapqynshylyghynan qorghaghandar. Bú¬lar¬dyng ishine inisi aqyn, әri kýishi Shaltabay da qosylghan. Úly qalamgerding bas keyipkeri Úzaq¬tyng ata babasy osylay dýniyeden ótse, әkesi Sauryqtyng erligi de elding esinde qaluy be¬ker emes. Jongharlar qazaqtyng qolynan qat¬ty jenilgennen song kóp uaqyt es jiya al¬may tynysh jatyp, keyin qayta bas kó¬teredi. Tynysh jatqan Jetisu jerine maza ber¬mey malyn barymtalap, elin shauyp, tút¬qyndaghan kezderi de az bolmaghan. Osynday ua¬qyttyng birinde bozbala Sauryq ta qal¬maq¬tyng qolyna týsip, tútqynda bolady. Búl azap¬ty ómirden qashyp qútylghan Sauryq el¬ge kelip, qol jinap, jaudy qayta bas kó¬ter¬tpeytindey etip shabady. Soghys Qúl¬ja¬nyng bergi jaghy Tekesten bastalyp, odan әri Júldyz, Tayasu degen jerlerde ótedi. Ol kezde qal¬maqty Býrgә әmbi degen batyry basqa¬ryp, eki jaqta soghys jýredi. Soghystyng joy¬qyn bolghandyghy sonshalyqty, qalmaq¬tar¬dyng esinde әli kýnge deyin saqtalyp qal¬ghan¬dyghy turaly әngime bar. Qazirgi Qúl¬ja¬nyng arghy-bergi jaghyn mekendegen qal¬maq¬tar¬ qara qasqa at mingen Sauryqtyng shap¬qandyghyn әli aitady. Jәne de olar kýni bý¬ginge deyin qara qasqa jylqy ústamay¬¬dy. Sebebi bizding týbimizge jetken qara qas¬qa atty Sauryq dep, onday jylqy ba¬lasyn tól kezinde ne satyp, ne soyyp tas¬tay¬dy. Múnday әngimeni biz 1990 jyldary Qy¬taydyng Múnghúl kýre audanyna barghan sa¬parymyzda sol jaqtan estidik. 1930 jyl¬dary asharshylyqtyng saldarynan Qytaygha au¬ghan qazaqtardyng ishinen Sauryqtyng tuys¬qandaryn jergilikti qalmaqtar súraqqa alyp, Býrgә әmbanyng gauhar jýzigin izdep, bi¬raz adamdy azapqa salghany turaly da әn¬gime aityldy. Al Sauryqtyng beker adam bol¬maghanyn batyrdyng tuysqanynyng biri Mú¬qamәdy qariyanyng sózi de rastaydy. «Biz qy¬zyldardan qughyn kórip Qytaygha barghanda Mún¬ghúl kýrening Qarasu degen jerinde túr¬dyq. Taudan Tekes ózenine atpen qaraghay tar¬tamyz. El qaraghay satyp jan baghatyn. Bir kýni top balamen qaraghay tartu ýshin tau¬gha shyqtyq. Aldymyzdan eki-ýsh qalmaq kezdesti. Olardyng ishindegi bir egdeleui biz¬den jón súrady. Ózi qazaqsha suday aghyp túr. Kezek maghan kelgende: Senimen oinaugha bol¬maydy eken. Sen Sauryqtyng túqymy ekensin, – dep jónine ketti» degendi aitqan edi. Osynday әngimeni qazir seksenge kelgen sa¬rybastaulyq Tóken qariya da rastaydy. «Oty¬zynshy jyldary el qyzyldar salghan qyr¬ghyngha shydamay Qytaygha qashty. She¬ka¬ra – myna túrghan jer. Men onda jór¬gek¬tegi bala ekenmin. El týn ishinde kóship, she¬karadan ótpek bolghanda mening bes-alty jas¬taghy ýlken agham taygha minip birge jýripti. She¬karagha kelgende atys bolyp, kóshken el jan saughalaghan. Aghamdy tay alyp qashyp, ózin¬she ketken. Sodan ol taydan qúlap, qa¬lyng shópting arasynda jatqan jerinen qal¬maqtar tauyp alypty. Solardyng biri aghamdy ózi¬ne bala etip alugha niyettenipti de. Qal¬maqtyng ýiine qazaqtyng bir kisisi ara-túra sau¬damen kelip túrady eken. Ol ýidegi bóten ba¬lagha nazary týsip: «Búl kimning balasy?» – dep súraghan ghoy. Qalmaq ózimning balam dep jenistik bermepti. Al qazaq bolsa ba¬la¬dan aty-jónin súrap bilgen son: «sen ba¬lanyng taghdyrymen oinama, búl Sauryqtyng tú¬qymy, ata-anasyna qaytar. Bala sende eke¬nin olar bilse, jaghdayyng qiyngha soghady» de¬gen әngimeni aitqan. Sodan baladan ký¬derin ýzgen әke-shesheme әlgi qalmaq aghamdy әkep beripti» degen edi.
Býrgә әmbany shapqan Sauryqtyng bú¬dan keyingi ómiri az uaqyt tynysh bol¬gha¬nymen orystyng qazaq jerin otarlau saya¬saty bastalyp, olar óz ýstemdikterin el ishin¬de kórsete bastaydy. Múnday sayasatqa Sau¬ryq shydamay orys әskerimen de soghysyp, eli¬ning bodan bolmauyna qarsylyq bildiredi. Alay¬da ailaker orys jaghy ony aldap ústap, tút¬qyndaydy. Qamaugha alynghan Sauryqty súraqqa alyp qinaghan da. Biraq ony óltiruge ba¬tyldary jetpeydi. Sauryqtyng bedeli el ishinde zor ekenin bilgen olar eline qaytarady. Alayda, orystar onyng mingen atynyng er-to¬qymynyng miner jaghyndaghy ýzengisine qas¬tandyqpen u jaghyp jiberedi. «Osy udan Sau¬ryq qatty auyryp, qaytys bolghan» desedi kónekóz qariyalar. «Sauryq qatty auyryp jatqanda qara qasqa aty kisinep ýiine ke¬lipti» degen әngimeni Balabaqsy degen atpen elge tanylghan qariya aitqan edi: «Batyr Ke¬genning Týmenbay degen jerine jerlengen. Onyng mingen qara qasqa aty esti jylqy bol¬ghan. Talay joryqta senimdi serigi bolghan qa¬ra qasqa at batyr qatty auyryp jatqanda ýii¬ne kisinep kelipti. Sonda Sauryq jan¬uar¬dyng kisinegenine jany ashyp, bauyzdaugha qiy¬mapty. Osydan keyin batyr kóz júmghan. Mú¬ny ol beker istedi dep әkem aitushy edi» dey¬di qariya. Jalpy Sauryq joryqqa shyq¬qanda eki at minipti. Biri – jiyren qasqa bol¬sa, biri –qara qasqa at. Jiyren qasqany jau¬men nayzalasqanda, al qara qasqany jaugha atoy salghan úrysta, ne qashqan jaudy qu¬ghan¬da mingen eken. Odan qashqan jau qútyl¬maghan. Osynday at Sauryqty talay qiyn-qys¬tau shayqastan alyp shyghyp, jauyn je¬nuge kóp kómekteskeni óz aldyna bir әngime. Son¬day shayqastyng biri Qúljanyng arghy ja¬ghyndaghy Júldyz degen jerde bolady. Qal¬maqtar taugha bekinip, bas kótermes soghys sal¬ghanda Sauryq qara qasqa atqa minip, tau¬dyng jalghyz ayaq qiya jolymen otyz shaqty mer¬gendi alyp ótip, olardyng tu syrtynan sha¬buyldaghan. Osy úrysta qalmaqtar je¬ni¬lip, Býrgә әmbining basy shabylyp, qo¬lyn¬daghy gauhar jýzigin jәne olardyng taby¬na¬tyn búrhanyn atqa artyp, Sauryq elge ýl¬ken oljamen oralghan. Úrystarda Saury¬q¬tyng senimdi serigi, әri qanaty bolghan qara qas¬qa osy joly qalmaqtardy qayran qal¬dyrghan. Attyng aqyldy, әri batyrdyng senimdi se¬rigi bolghandyghyn Kódek aqyn kitabynda by¬lay dep suretteydi:
...Erge layyq at tuar,
Qasqa atty qúday parlapty.
Shylbyryn týrgen noqtamen,
Artynan erip qalmapty.
Qysyltayang kezinde,
Erttep minip samghapty, – dep aqyn jyr¬gha qosyp, atqa ózining baghasyn beredi.
Sauryq orystyng qastandyghynan Qy¬taydyng Attyng tauy degen jerinde kóz jú¬mady. Búl jazdyng ysyghan aiy bolsa kerek. Ba¬tyrdyng sýiegi jat jerde qalyp bara jat¬qany elding qabyrghasyna qatty batady. Osy jagh¬daydy oilaghan Úzaq qytay men orystyng ara¬syna kelisimsóz jýrgizip, әkesin arshagha ora¬typ, Kegen auylynyng janyndaghy atasy Tý¬menbaydyng qasyna jerleydi. Eli onyng ba¬syna kýmbez ornatady. Kýmbezding ishine qara qas¬qa attyng bas sýiegin de ilip, janyna nay¬zasyn qoyady. Sol qara qasqa attyng bas sý¬yegi 1970 jyldargha deyin saqtalghan desedi ony kórgen júrt. Búny Rayymbek auda¬ny¬nyng qúrmeti aqsalynyng biri Beysenbek qa¬riya da rastaydy. «1972 jyldary Úighyr au¬danynyng ortalyghy Shonjydan kele jatyp, jo¬lay Kegendegi Týmenbay auylyndaghy ata¬myzdyng basyna qúran oqu ýshin Tileujan Ós¬temirov degen jýrgizushi ekeumiz beyit ba¬syna bardyq. Atalarymyzgha qúran oqyp, ba¬synan topyraq aldyq. Kýmbezding syr¬tynda ýlken jylqynyng quraghan bas sýiegin kór¬dik. Men ony qolymmen qarystap edim, tórt qarys, tórt eli boldy. Sonda oiyma kel¬mepti, sol qu bas sýiekti ýige nege alyp ket¬pegenime әli kýnge deyin ókinemin» degen edi. Bir ghasyrdan astam uaqyttay ilingen sol bas sý¬yek qay jyldary joghalghanyn qazir eshkim bil¬meydi. Múndaghy qos shynarday bolyp alyst¬an kórinetin qos kýmbez kýni býginge de¬yin erekshe kórinse, keyin ýlken qorymgha ainalghan. Búl jerde Sauryqtyng atasy Tý¬menbaydan bastap, әkesi Alpar jәne olar¬dyng tuysqan-tughandary jerlengen. Tý¬men¬baydyng janynda búlaq ta aghyp jatyr. Mú¬ny Týmenbay búlaq desedi el. Biraq kimning qay jerde jatqanyn kóp eshkim bile de ber¬mey¬di. Osydan eki jyl búryn osy auyldyng eng ýlken qariyasy 83 jastaghy Tólegen Ba¬ty¬raqovqa jolyghyp, biraz nәrseni anyq¬tadyq. «Ákemiz Jylqybay 96 jasynda qay¬tys boldy. Sol kisi óler aldynda meni jәne ba¬lasyn shaqyryp alyp, aitqan edi. «Men ól¬sem Týmenbaydyng qasyna jerlender. Biz Tý¬menbaymen jekjat bolsaq, bir jaghy әu¬lie kisi» dep amanattady. Biz әkemizding ama¬na¬tyn oryndadyq. Múnda jatqandardyng bi¬razy Týmenbaydyng túqymdary dep, ol kisi qos kýmbezding ontýstik shyghysyndaghy Sau¬ryqtyng kýmbezin kórsetti. Kýmbez kirpish tә¬rizdi taqta tastan qalaghan. Kýmbezding jarty¬sy qúlap, býlingen. Tólegen qariya Tý¬menbay men Sauryq batyrdyng aruaqtaryna ar¬nap qúran baghyshtady.
Sauryq batyr turaly derekter el ara¬synda әli de kóp kezdesedi. Onyng qyr¬ghyz¬darmen bolghan soghysqa jәne de Qúljadaghy dýn¬gen men taranshylar arasyndaghy so¬ghysqa da qatysqanyn tarih ta joqqa shy¬ghar¬maydy. El auzyndaghy tarihta bir shyndyqtyng bary anyq bolsa, elding esinde er¬ding erligi men jaqsylyghy mәngi qa¬latyny anyq. Al Úzaqtyng әkesi Sau¬ryq ba¬tyrdyng әli kýnge deyin zerttelmey, kóp¬shilikke tanylmauyna kenestik zamanda onyng baydyng túqymy jәne orystardyng otar¬¬¬lau sayasatyna qarsy shyghyp, bas kó¬ter¬gendigi sebepshi bolghan. Osynyng sal¬da¬rynan Sauryq batyr zerttelmedi, elge ta¬nyl¬mady. Al Qytaydyng Ile qazaqtary Sau¬ryqty bizden búryn tanyp, elge jariya etip ýl¬gerdi. Ony elge tanytqan ózimizding qan¬da¬symyz, jazushy Ásker Toyghanbekúly. Ja¬zushy ótken tarih beterine ýnilip, «Armanda ket¬ken arystar» atty kitap jazyp, Sauryq ba¬tyrdyng erligin elge tanytqan. Kitap 2000 jy¬ly jaryqqa shyqqan son, oblystyq ra¬diohabarda Sauryqtyng erligi keng týrde na¬sihattalghan. Búl kitaptan Sauryq batyr jә¬ne onyng ainalasyndaghy batyrlardyng el¬di jaudan qalay qorghandyghy jәne orys¬tardyng otarlau sayasatyna qalay kýre¬sken¬digi kórkem tilmen jetkizilgen. Kitap avtory qa¬zir elge oralyp, ózining osy kitabyn ýsh-tórt jyldan beri jaryqqa shygharsam dep әr¬ket etip jýr. Biraq qarajattyng joqtyghy ja¬zushynyng qolyn baylapty. Kitapty qú¬zyrly oryndar shygharamyz dep uәde ber¬genimen әli shyqpay jatuy oilanarlyq jayt. Al kitap shyghyp jatsa, qazaqtyng úly jazushysy Áuezov jazghan Sauryq ba¬tyrdyng erligin el bilip, úrpaq jete tanityn edi...
Jeksembay OSPAN
«Ayqyn» gazeti 25 mausym 2009 jyl