Býgin Quat Ahmetov, Oghyz Doghan bastaghan birqatar til janashyrlary beytbit aksiya úiymdastyrghan edi. Dәlirek aitsaq, úiymdastyrmaq bolghan. Ol qanday aksiya deysiz ghoy. «Qazaq tilinde qyzmet kórsetudi talap etu» aksiyasy!

Úiymdastyrushylardyng aituynsha, búl eshqanday da miting, sheru nemese toptasyp jinalu emes. Árbir adam jeke-jeke, ózderining túrghylyqty meken-jayy boyynsha dýken nemese basqa da qyzmet kórsetu nysandaryna baryp, memlekettik tilde qyzmet alu! Yaghni, qyzmet kórsetushining qazaq tilinde sóileuin talap etu, tauar baghalarynyng nemese mandayshadaghy jarnama qaghazdarynyn, kez kelgen aqparattyq habarlamalardyng orys tilinde ghana emes, memlekettik tilde de qatar jazyluyn talap etu!

Alayda, keshe Oghyz Doghan myrza feysbuk jelisindegi paraqshasynda ýiine qúqyq qorghau qyzmetkerlerining kelip, tergeuge alghanyn jazdy. 25 minuttyq beyne jazba jariyalady. Ol beyne jazbadan polisiya formasyndaghy azamat pen forma kiymegen jәne eki azamattyng Oghyz Doghandy tergep-tekserip, súraqqa alyp jatqanyn anyq kóruge bolady. Tipti, formasyz bir azamattyn: «Siz qanday aksiyagha adamdardy shaqyrdynyz», «Bireu renjip qalyp, «zayavleniya» jazady», «Týrik azamaty kelip, bizdi jeke kóredi eken, orystardy dep aitsa», «basqa últtyng azamattary oilaydy ghoy», «Siz bilesiz be, aksiya.. Osynday pandemiya kezinde adam jinaysyz ba» t.b. degen әngimeleri anyq estiledi. Taghy bir formasyz azamat: «Búl jigitterding súrap jatqany, men týsindireyin, sizding qauipsizdiginizdi oilap jatyr», «Bizge Qazaqstan aumaghynda jýrgen әr azamattyng densaulyghy manyzdy», dep jalghaydy. Beyne jazbanyng úzaqtyghy 25 minut. Ony 55 myngha juyq adam kórip, 400-den asa adam bólisip ýlgeripti. Mynnan asa pikir qaldyrghan.

;feature=youtu.be&fbclid=IwAR3ew68zKT3AOWt6i1ivAUDnStdOhx7SoFr2QzT9ktsDS-0xjzUhkq0Z2Kc

Biz mәselening mәn-jayyn bilu ýshin Oghyz Doghan myrzanyng ózine habarlastyq.

Búl kimning zany? Qazaqstannyng ózi shygharghan zany ghoy?..

Oghyz Doghan, til janashyry:

- Búl aksiyany Quat Ahmetov úiymdastyrghan. Josparymyz әueli mynaday edi. Qazaqstannyng 14 qalasynda qazaq tiline qatysty zandy óreskel búzyp otyrghan dýkenderge baryp, ol jerdegi zang búzushylyqty viydeogha týsirmekshi edik. Sol dýkenning әkimshiligin shaqyryp, Til turaly zannyng 21 babyn qaghazgha shygharyp, qoldaryna ústatyp, eskertu jasamaqshy edik. Eger olar zandy oryndamasa, biz barlyq viydeolardy jinap, prokuraturagha jýginetin edik. Áuelgi josparymyz solay edi.

Quat múny biraz uaqyttan beri aityp jýrgen. Bir kýnde Qazaqstannyng barlyq qalalarynda osynday Til zanyn búzghandargha baryp eskertu jasau degen jaqsy iydeya ghoy.  Búl baryp tóbeles shygharu emes. Miting nemese sheru emes. Zannyng oryndaluyn talap etu ghana!

Búl kimning zany? Búl Qazaqstan Respublikasynyng ózi shygharghan zany ghoy?.. Sol zandy qoldaryna berip: «Mine, myna zandy oqyp shyghynyzdar. Sizder osy zandy búzyp jatqandarynyzdy bilesizder me», dep aityp qaytatyn edik. Boldy.

Búl – bizding emes, búl – Zannyng talaby!

Qazaqstanda bir kórneki aqparat jazylatyn bolsa, mindeti týrde qazaqsha núsqasy boluy kerek ekendigin dýken qojayyndary túrmaq, jәy azamattyng ózi bilmeydi. IYә, zandy kóp adam bilmeydi. Sol zandy azamattardyng esine týsirip, tanystyru edi.

Kez kelgen aqparattyng qazaqshasy da boluy kerek! Biz orysshasy bolmasyn dep jatqan joqpyz. Biraq, qazaqshasy da boluy kerek. Búl – bizding emes, búl – Zannyng talaby! Biz tútynushy retinde osyny talap etemiz. Búl zandy kim shyghardy? Qazaqstan Respublikasy shyghardy!

«Mektep» pen «mitingi» degen sózdi ajyrata alatyn qúlaghym bar!

Sosyn men keshe qysqa ghana viydeo jariyaladym. 3 minuttyq viydeoda dostarymdy sol aksiyagha qatysugha shaqyrdym. Sol 3 minuttyq viydeonyng 2 minutynda: «Barghan kezde mәdeniyettilikti, sabyrlyqty, sauattylyqty saqtau kerek», dedim. Óitkeni, olar arandatuy mýmkin. Soghan qaramastan keshe poliyseyler ýiime keldi. Viydeodan kórgenderinizdey, olardyng naqty qanday talappen kelgenin ózim de týsingen joqpyn. Olar tek qana qújattardy tekserip ketetin bolsa, men de týsirmeushi edim ghoy. Biraq, olar: «Neghyp mitingige shaqyryp túrsyz» degen sóz aitty. Sodan keyin men olardyng jaman oimen kelgenin týsinip, viydeogha týsire bastadym. Sodan olar: «Biz «mitingi» degen joqpyz, «mektep» dep aittyq» deuge kóshti. Mening «mektep» pen «mitingi» degen sózdi ajyrata alatyn qúlaghym bar.

Advkot Abzal Qúspan mening býgingi aksiyagha shyqpauyma kenes berdi. Biraq, basqalary shyghady.  Sәtti ótedi dep oilaymyn.

«Orystar renjiydi» degen sózdi nege aitady?

Poliyseylerding aitqan sózderinen maghan eng únamaghany – «orystar renjiydi ghoy» degen sóz boldy.  Birneshe ret aitty. Men múny sol memlekettik qyzmetkerding qolymen últaralyq arazdyqty tudyru dep oilaymyn. Biz birde bir ret «orystar», «orys halqy», «orys últy» dep aitqan joqpyz. Sóitse de, ózderi orysty sol әngimege tyqpalay berdi. «Orystar renjiydi» degen sózdi nege aitady ol? Ne qatysy bar? Demek, búlar Qazaqstannyng emes, Reseyding tapsyrmasymen kelip otyr ghoy?..

Bizding orys halqymen ne qatysymyz bar? Men barlyq súhbattarymda halyqty birlikke shyqyryp otyramyn. Men ózimning kishkentay úlyma «Birlik» dep at qoyghanmyn. Maghan birlik kerek. Qazaqstanda últtardyng arazdasqany kerek emes! Eger sen bir kisini nemese eldi jaqsy kóretin bolsan, sen әueli onyng tynyshtyghyn tileysin.

Qay últtyng ókili bolsa da zandy oryndaugha mindetti!

Birinshiden, men kórneki aqparatta oryssha bolmasyn degen joqpyn. Olay aitugha qúqym da joq. Ekinshiden, zanda әrbir kórneki aqparattyng qazaqshasy men orysshasy jazylady dep kórsetilgen. Men zannan asyp ketip, oryssha jazylmasyn dep aita almaymyn. Biraq, zang qazaqshasy da jazylsyn dep otyr ghoy. Mening de, Quattyng da talap etip otyrghanymyz sol. Meyli, orysshasy jazylsyn. Biraq, qazaqshasy mindetti týrde boluy kerek. Oghan orys aghayyndar nege renjui kerek? Eger ol renjiydi degeni Qazaqstan Respublikasynyng orystary bolsa, olargha da zang birdey emes pe?! Biz baghdarshamnyng qyzyl týsine ótip ketsek, orys ta, qazaq ta, týrik te, birdey aiyppúl tólemeymiz be?.. Qay últtyng ókili bolsa da zandy oryndaugha mindetti. Renjise renjy bersin. Bizding últtargha qatysty mәselemiz joq, biz tek qazaq tilining ýstem boluyn qalaymyz. Búl qazaqtyng qaqysy. Búl memleket – qazaqtyng memleketi. Basqa últtar da teng qúqyly azamattary bolghanymen, búl memelketti qúrushy últ – qazaq. Al onyng tili Qazaqstannyng eng birinshi tili bouly kerek! Zanda da solay jazylghan.

Sondyqtan, Qazaqstan Respublikasynyng joghary lauazymdylarynan búl oqighagha baylanysty mәlimdeme kýtemin!

Atalghan mәselege qatysty belgili zanger Abzal Qúspan da beyne ýndeu jariyalapty. Onda: «Zannyng oryndalmauyn talap etpeu – qúqyqtyq nigilizmge әkeledi», - deydi advokat.

Memleket ózi shygharghan zannyng oryndaluyn ózi qalamaydy!

Abzal Qúspan, zanger:

- Til aksiyasyna qatysty Oghyz Doghannyng ýiinde bolghan tekseru – búl endi baryp túrghan nonsens! Memleket ózi shygharghan zannyng oryndaluyn ózi qalamaydy! Ne bolmasa memlekettik lauazymda otyrghan keybir túlghalar memleketke qarsy osynday is әreketpen ainalysyp otyr dep esepteymin. Nege? Kez kelgen memleket óz elindegi qúqyqtyq qarym-qatynastardyng barlyghyn zanmen rettep, sheship otyrady. Yaghni, memleket adamdardyng ómirin jaqsy zandar shygharyp jәne sol zandardy oryndatu arqyly jenildetedi. Sol arqyly ózining memlekettik funksiyasyn atqarady. Endi zannyng oryndaluyna eng birinshi kezekte memleket jәne sol memleketti basqaryp otyrghan basshylar mýddeli boluy kerek!

Eger ol zang oryndalmaytyn bolsa – qúqyqtyq nigilizm ornaydy. Qúqyqtyq nigilizm degenimiz – jergilikti túrghyndardyn, halyqtyng búl zandardyng eshqashan oryndalmaytynyn, onyng jәy qoljaulyqqa ainalghandyghyn әbden sezingen kezde zandy (zannyng artynda memleket túr), sol memleketti syilamaushylyq qalyptasady. Al osy syilamaushylyq shegine jetkende ol memleket jer betinen qúryp, joyylyp ketedi.

Tarihty qarasanyzdar, tek qana basqa memleketterding basqynshylyq, shapqynshylyq әreketterinen ghana emes, sonymen qatar, óz elinde, óz jerinde zandaryn oryndata almauynyng saldarynan nemese jemqorlyqtyng shegine jetui saldarynan joyylyp ketken elder qanshama?..

Endi týsindirip aitayyn. Búl aksiya – әrbir azamat ózining túrghan jerinde, qalasynda, ýiinde, ýiining qasynda, kez kelgen qyzmet kórsetushi kәsipkerlik subiektisine baryp, qazaq tilinde qyzmet kórsetuin talap etu kerek bolatyn. Ol – Til turaly zanda, ol – Tútynushylar qúqyghyn qorghau turaly zanda naqty kórinis tapqan. Yaghni, men ony qaltamnan shygharyp, bireulerdi provokasiyagha iytermelep otyrghanymyz joq. Árbir azamat zanmen kórsetilgen ózining mindetin atqarugha tiyisti bolatyn. Búl әueli qazaq tildi siz ben bizding tikeley mindetimiz. Osy zannyng oryndaluyna siz ben biz birinshi kezekte mýddeli boluymyz kerek! Negizi osy zandy shygharghan memleket birinshi kezekte, sosyn qazaqtildi orta mýddeli boluy kerek edi.

Sondyqtan, qúrghaq sózden jalyqqan, Qazaqstannyng patriot azamattary bas qosyp, maghan habarlasqan edi. Mine, osynday oy tuyp, Quat Ahmetovtyng basshylyghymen Qazaqstannyng barlyq ónirinde әrbir azamat qazaq tilinde qyzmet kórsetudi talap etui kerek bolatyn. Búl  kóshege shyghu emes, búl miting emes, búl toptasyp jinalu emes. Árkim óz ýiinde, bir ózi baryp: «Men tútynushy retinde maghan qazaq tilinde qyzmet kórsetiniz nemese anau baghalardyn, preys-kuranttardyng baghasyn qazaq tilinde jazynyz» degen baghytta, zanda kórsetilgen talaptardy súrauy tiyis bolatyn. Eger búl talap oryndalmaghan jaghdayda fiksasiya jasalyp, beyne kameragha týsirilip, keyin prokuratura, sot oryndaryna jýginuimiz tiyis bolatyn. Búl zandy talap qoy?! Zansyz әereket emes qoy?!.

Týiin. Qazaq tiline airyqsha yqylaspen qarap, zerdeli zertteuler jasap jýrgen týrik ghalymdarynyng biri – Oghyz Doghan. Songhy kezderi, qazaqstandyq jәne sheteldik sayttarda, әleumettik jelilerde qazaq tilin qorghaugha qatysty belsendi pikirimen tanylyp jýrgen azamat qaysybir jyldary «Eyr Astana» әue kompaniyasymen, sosyn búrynghy «Kazkom» bankimen dәl osy memlekettik til mәselesinde sottasyp, jeniske jetken. Ol turaly egjey-tegjeyli aqparattar Abai.kz aqparattyq portalynda jariyalandy.

Al endi Oghyz Doghannyng Qazaqstanda qazaq tilinde qyzmet kórsetudi talap etuge ýndegeni ýshin tergeuge týsui, ýiine qúqyq qorghau qyzmeti ókilderining kelip: «Orystar renjiydi», dep sóileui qanshalyq aqylgha siyady?

«QR Til turaly» Qazaqstan Respublikasynyng 1997 jylghy 11 shildedegi N 151 zanynyng 4 babynda: «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili - qazaq tili. Memlekettik til - memleketting býkil aumaghynda qoghamdyq qatynastardyng barlyq salasynda qoldanylatyn memlekettik basqaru, zang shygharu, sot isin jýrgizu jәne is qaghazdaryn jýrgizu tili. Qazaqstan halqyn toptastyrudyng asa manyzdy faktory bolyp tabylatyn memlekettik tildi mengeru - Qazaqstan Respublikasynyng әrbir azamatynyng paryzy», - dep taygha tanba basqanday jazylghan.

Osy zannyng «Til – eldi meken ataularynda, jalqy esimderde, kórneki aqparatta» jazyluy turaly 4 tarauynyng 21 babynda: «Blankiler, mandayshalar, habarlandyrular, jarnamalar, preyskuranttar, bagha kórsetkishteri, basqa da kórneki aqparat memlekettik tilde jәne orys tilinde, al qajet bolghan jaghdayda basqa da tilderde jazylady.

***

Kórneki aqparattyng barlyq mәtini mynaday retpen: memlekettik tilde - sol jaghyna nemese jogharghy jaghyna, orys tilinde on jaghyna nemese tómengi jaghyna ornalasady, birdey ólshemdegi әriptermen jazylady. Qajettigine qaray kórneki aqparattyng mәtinderi qosymsha basqa da tilderge audaryluy mýmkin. Búl jaghdayda qarip ólshemi normativtik qúqyqtyq aktilerde belgilengen talaptardan aspaugha tiyis. Auyzsha aqparat, habarlandyru, jarnama memlekettik tilde, orys jәne qajet bolghan jaghdayda, basqa da tilderde beriledi», - dep jazylghan.

Til janashyrlarynyng osy zannyng oryndaluyn talap etui – «orystardyng nemese basqalardyng renishin» tudyra ma? Anau beyne jazbadaghy azamattyng aituynsha solay! Sonda múny qalay týsinuge bolady? Poliyseylerding әreketi qanshylyq zandy? Qazaqstanda túratyn kez kelgen azamat (onyng últy, dini, nәsiline qaramay) ózine qazaq tilinde qyzmet kórsetudi talap ete almay ma? Búl kisi bostandyghyn, tútynushy qúqyn shekteu emes pe? Qazaqstanda qazaq tilinde qyzmet kórsetudi talap etu qylmys pa? Qúzyrly ministrlik atalghan mәselege qatysty jauap berui kerek!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz