Júma, 22 Qantar 2021
Arylu 3761 34 pikir 6 Shilde, 2020 saghat 11:10

Qazaqtyng toyshyldyghy qoghamgha qanday ziyan tiygizip jatyr?

Qazaqstan Respublikasynyng preziydenti

Qasym-Jomart Kemelúly Toqaevqa!

Ashyq hat

Qúrmetti Qasym-Jomart Kemelúly!

Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev ýlken senimimen, qoldauymen qazaq elining taghdyryn, býgini men ertenin Sizding qolynyzgha senip tapsyryp otyr. Búl jalpy alghanda әri abyroy, әri ýlken jauapkershilikti qajet etetin auyr mindet. Sondyqtan da enbeginiz jemisti bolsyn dey otyryp, janynyzgha әleumet jayyn tereng úghatyn, óz halqynyng bolashaghyna selqos qaramaytyn, әri ainalanyzgha adal da azamat jandardyng toptasuyna tilektespin.

Qúrmetti Preziydent!

Eldi eng auyr kezende basqaryp otyrghanynyzdy týsinemin. Ókinishke oray, elde auru asqynyp, nauqastar sany saghattap ósude. Auruhanalarda oryn joq. Dәrigerler de qatty qiynalyp jýr. Oghan qosa dәri-dәrmek tapshylyghy da bayqalady. Qazaqstan koronavirus jyldam taralyp jatqan әlem elderining aldynghy qataryna qosyldy. Múnyng basty sebebi – el ishinde ótkizilip jatqan toy-tomalaqtar! Qazaqstannyng әr aimaghynda adamdar jasyryn týrde әli kýnge deyin ýlken toylar ótkizip jatyr. Múnyng arty myndaghan adamnyng virus júqtyryp, ólim-jitimning artuyna sebep bolyp otyr.  Sondyqtan da, sizden kelesi sharalardy qabyldaudy súraymyn:

- IYesining kim ekenine qaramay, eldegi barlyq irili-úsaqty toyhanalardy uaqytsha emdeu oryndaryna ainaldyru kerek. Elimizde toyhanalardyng kóptigi sonday, ol jerlerge Qazaqstannyng barlyq halqyn syighyzugha bolatynday... Jana auruhanalar salyp, uaqyt pen qarajatty shyghyndaghansha, toyhanalardy emhanalargha ainaldyryp, biraz resursty ýnemdeuge bolar edi;

- Mektepter men balabaqshalardy uaqytsha emdeu ornyna ainaldyrugha bolmaydy! Zalalsyzdandyrghanymen de, dizinfeksiyalyq zattardyng ózi himiyalyq qospalar. Olar balalardyng densaulyghyna óte ziyan. Mysaly, allergiya tughyzuy mýmkin. Búl bolashaghymyzgha balta shabumen ten;

- Qonaq ýilerdi de uaqytsha emdeu oryndaryna ainaldyrugha bolmaydy! Birinshiden, elde qonaq ýiler toyhanalar siyaqty kóp emes. Ekinshiden, ol jerlerde túryp jatqan az da bolsa adamdar bar. Kópshiligi elderine qayta almay qalghan sheteldikter. Ýshinshiden, búl virus ta úzaq túrmas, erte me, kesh pe ketedi. Mýmkin jarty jyl, mýmkin bir jyl. Sodan son, elimizge qaytadan turister kele bastaydy. Alda-jalda qonaq ýilerding biri dúrys tazalanbay qalyp, qaytadan virus tarap ketse, «Qazaqstannan qayta virus tarapty» dep әlem aldynda masqara bolamyz. Turizm qalpyna keledi, al toy biznesting bolashaghy joq;

- El ishinde jasyryn toy jasap jatyrghan toy iyeleri men toyhana iyelerine asa iri kólemde aiyppúl salyp, toygha kelgen qonaqtardyng bәrin 2 aptalyq karantinge jatqyzu, 50 adamdyq banket zaldaryn ghana qaldyryp, qalghandarynyng bәrin basqa biznes oryndaryna beyimdeu kerek.

Jalpy, qazaqtyng basyndaghy qordalanghan kóptegen problemalardyng bastauy osy toyda jatyr. Toy toylau bәsekege ainalyp, halyq kreditke belshesinen batty. Qarjy naryghyn retteu jәne damytu agenttigining mәlimetinshe, qazaqstandyqtardyng nesie qaryzy 4,4 trillion tengege jetken. Sarapshylar múny halyqtyng negizinen toy-tomalaq jasau ýshin nesie alyp, ysyrapshylyqqa salynuymen baylanystyrady. Alynghan nesiyelerding basym kópshiligi toy jasau ýshin alynghan. Nesiyelerding kóptigi sonsha - adamdar ony tóley almay, memleketten keshiruin talap etetin jaghdaygha jettik. Memleket adamdardyng toy jasaugha alghan kreditterine qayta-qayta amnistiya jariyalaugha mindetti me?..

Men toy taqyrybyn 10 jyldan beri zerttep kelemin. Osy uaqytqa deyin kórgen-týigenderimning birazyn 9 mausym kýni Abai.kz saytyna maqala etip jazyp, toygha 5 jylgha moratoriy jariyalaudy úsynghan bolatynmyn. (Siltemesi: https://abai.kz/post/114188 ).

Sonymen, qazaqtyng toyshyldyghy qoghamgha qanday kesapat әkelip jatyr?

Birinsheden, toy biznesi bilim sapasyna óz kesirin tiygizude. Toyhanalarda dayarshylyq júmysqa túrghan jastar sabaqtan qaludy jiyiletti. Jyl sayyn kolledjder men JOO studentteri, tipti joghary synypta oqityn mektep oqushylary aptalap sabaqqa kelmeytin jaghday qalyptasyp otyr. Búl Qazaqstannyng barlyq aimaqtarynda qalypty jaghdaygha ainalyp ketken. Al bilimning kýireui – últtyng kýireui.

Ekinshiden, sol jastardyng enbekteri ayausyz qanalyp jatyr. Kýndizgi saghat 2-de júmysqa kelgennen, týngi saghat 2-de bir-aq shyghady. 12 saghat boyy istegendegi tabatyn tabystary 1500-3000 tengening ainalasynda ghana. Ydys syndyryp alghan kezderi ol da joq. Adamnyng kýndelikti júmys normasy – 8 saghat. Al 12 saghat boyy jastardy ayausyz júmysqa jegip qoydy qalay aqtap alamyz? Studentter búghan amalsyzdyqtan barady. Basqa júmys joq bolghandyqtan. Sol sebepten de eng bolmaghanda saghatyna 1000 tengeden tóleui kerek!

Ýshinshiden, toyhanalar eldegi baghanyng sharyqtauynyng basty sebepkeri bolyp otyr. Jyl sayyn ýkimet baghany túraqtandyru ýshin júmys jasap jatqanymen nәtiyje mardymsyz. Eldegi azyq-týlikting basty tútynushylary osy toyhanalar jabylsa, súranys azayyp, bagha tómender edi.

Tórtinshiden, toylardyng arty tóbeleske úlasyp, jyl sayyn respublikanyng әr aimaghynda ondaghan jigitter qyrshyn ketip jatyr. Búl әsirese auylda jerlerde kóp bolady.

Besinshiden, asta-tók toy jasaudyng aqyry әleumettik mәselelerge úlasuda. Aytalyq, elimizde býginde 85 payyz jastardyng óz baspanalary joq!

Altynshydan, toy jasau ýrdisi bizdi tútynushylyq mәdeniyetke tәrbiyelep jatyr. Tipti, qalyndyqtyng kóileginen bastap, sol toyda tost aitatyn mikrofongha deyin ózimiz óndire almaymyz. Bәrin shetelden tasimyz. Osydan keyin qay jerimizge jetisip toy jasaymyz...?

Ayta bersek, qazaqtyng toyynyng qoghamgha ziyany shash etekten. Sondyqtan da men sizden toy toylaugha 5 jylgha moratoriy jariyalauynyzdy súraymyn. Búl ne beredi degenge kelsek:

Birinshiden, búl eng aldymen eldegi boydaqtardyng mәselesin sheshedi. Býgingi tanda elimizde 25 jastan asqan 4 milliongha juyq boydaq bar. Olardyng basym kópshiligining әleumettik jaghdayyna baylanysty ýilene almay jýrgeni anyq. Sondyqtan da, toydan bas tartsaq nekege túratyn jastardyng sany artyp, sәikesinshe demografiyamyzgha da ong әserin tiygizedi.

Ekinshiden, tauarlar men qyzmetterding baghasy arzandaydy. Qarapayym halyqqa qoljetimdi bolady.

Ýshinshiden, iri toyhanalar basqa biznes týrine beyimdeler edi. Elde balabaqsha tapshy. Toyhanalardy balabaqshalargha, kishigirim fabrikalar men óndiris oryndaryna ainaldyrugha bolar edi.

Tórtinshiden, toy biznesi kólenkeli ekonomikagha jol ashyp otyr. Aytalyq, qarapayym eden juushynyng ailyq tabysy 50 myng tenge. Asabalar búl aqshany bir toydan týsiredi jәne búl olardyng eng tómengi «stavkasy». Osylaysha, bir asaba bir aida birneshe milliongha deyin tabys tabady. Biraq memleketke bir tiyn da salyq tólemeydi. 50 myng tenge tabatyn eden juushy salyq tóleydi, milliondap tabys tabatyn asabalar nege salyq tólemeui kerek...? Osynyng nәtiyjesinde el budjeti jyl sayyn milliardtaghan qarjydan qaghyluda.

Osylardyng bәrin eskere otyryp, Parlament deputattarynan toydy shekteytin arnayy zang qabyldauyn súraymyn. Toy degenmiz – ol otbasylyq quanysh. Árkimning óz otbasynda, shaghyn toppen atap ótilui tiyis.

Qúrmetti Preziydent myrza!

Siz búghan deyin de toy toylaytyn zamannyng ótip ketkenin, toydyng formatyn ózgertu qajettigin aitqansyz. Qazir, koronavirus pandemiyasy kezinde toydy túsaudyng ontayly sәti kelip túr. Búl azamattardyng qúqyghyn shektemeydi dep sanaymyn. Demokratiyanyng etalonyna ainalghan AQSh-tyng ózi kezinde 32-shi preziydent Franklin Delano Ruzvelitti Konstitusiyagha qayshy bolsa da, qatarynan tórt merzimge saylap alghan joq pa? Sebebi, elde soghan qajettilik boldy: eldi daghdarystan shygharu kerek, ekonomikany qalpyna keltiru kerek, soghysty ayaqtau kerek t.b. Qazir bizde de dәl sonday toydy shekteuge degen qajettilik tuyndap otyr.

Álemde eshbir halyq toy toylau arqyly órkeniyetke qol jetkizgen emes. Toyshyl halyqtardyng bәri әldeqashan jer betinen joghalyp ketken. «Toy jarystyrmayyq, oy jarystyrayyq» degendi ótken ghasyrda Ahmet Baytúrsynov ta aitqan. Bir ghasyrdan astam uaqyt ótse de Ahannyng osy sózi әli kýnge ózektiligin joghaltqan joq. Toy turaly el ishindegi pikirler de әrtýrli. Kópshiligi sóz jýzinde qarsy bolghanymen is jýzinde erik-jigiri jetpeydi. «Toy bardyng malyn shashady, joqtyng artyn ashady» degen maqal da sol halyqtyng ishinen shyqqan. Búl mәselening әbden ushyqqany sonsha, tipti, búl turaly óziniz de birneshe ret atap óttiniz. Bizdegi toy ótkizu formatyn rasymen de qayta qarau kerek. IYә, qarap otyrsaq toy ótkizuding qazirgi formaty moralidyq túrghydan eskirgen. Qanshama jastar toy jasaugha aqshalary bolmaghandyqtan ýilene almay jýr? Toysyz-aq nekesin qidyryp, baqytty ómir sýrip jatqan jastar qanshama?

Damyghan elderde 15-20 adammen-aq, toylardy jaqsylap ótkize beredi. 30 adam shaqyrghan ýlken toy. Talay milliarder-filantroptardyng da ótkizgen toylaryn kórdik. Óte qarapayym, qansha jerden bay bolsa da.

Qalay degenmen de toy aldymen psihologiyalyq faktor. Búl mәselege qatysty jastardyng da pikirin bilgenmin. Kópshiligi toygha qarsy. Toysyz-aq, neke qiyp baqytty bolugha bolady dep esepteydi. Alayda ata-analarynan asyp kete almaydy. Osyghan qarap-aq, toy ýlkender ýshin psihologiyalyq qajettilik dep aitugha bolady. Osy bir psihologiyalyq faktordan birte-birte aryluymyz kerek. Karantin kezinde 3 ay toy toylamay otyrdyq emes pe? Ne ózgerdi?

Álemdik pandemiya adamdardy kóp nәrselerge basqasha qaraugha mәjbýrlep jatyr. Men múny toydan bas tartugha tamasha mýmkindik der edim. Biz, qazaq halqy onsyz da kóptegen tarihy mýmkindikterdi jiberip aldyq. Qazir de toydy birjola túsaytyn tamasha mýmkindik kelip túr.  Eger múnday tarihy mýmkindikti jiberip alsaq, degradasiyagha úshyrap, últ retinde joyylyp ketuimiz mýmkin. Sebebi, erte me, kesh pe, búl indet te ayaqtalady. Kýiregen ekonomika da birtindep óz qalpyna keledi. Sodan song adamdar bayaghy әdetine basyp, dumandatyp, qaytadan toy jarysqa týsedi. Auru qalsa da, әdet qalmaydy. Sondyqtan, múnyng aldyn alu ýshin osy karantin rejiymin paydalanyp toydy retteytin arnayy zang qabyldap aluymyz kerek! Onda ýilenu jәne úzatylu toylaryn 50 adammen shekteytin, basqa toylargha tyiym salatyn bap boluy kerek! Oghan qosa fonogrammagha tyiym salyp, toylardaghy muzykanyng dybys dengeyin, dayarshylardyng layyqtalghan ailyqtaryn, t.b. retteytin baptar boluy kerek. Asabalar men toyda óner kórsetetin әrtisterding tabysynyng 50 payyzyn salyqqa alu kerek. Sonda ghana naghyz sapaly óner maytalmandary iriktelip shyghady. Naghyz óner iyeleri ghana halyqtyng qúrmetine layyq. Ondaylar halyqtyng qaltasyn tonap, lotoreyalar úiymdastyryp, parazittik tirlikpen ainalyspaytyn bolady.

Qalay degenmen de búl qiyn tandau, biraq, bir sheshimi boluy kerek! Sonday zandy býgin qabyldamasaq erteng kesh bolady...

Qúrmetpen,

Oralbek J. Óteghúlov,

filolog, sayasattanushy.

Aqtóbe qalasynan.

Abai.kz

34 pikir