«Ana tilin úmytugha Kenes ókimeti kezinde oryssha sóileuge qúmar bolghan qazaqtardyng ózderi kinәli» degen uәj býginde әredik estilip qalady. Astarly últ sayasatynyng qazaq tilin shektep, qoldanys ayasyn mýldem taryltuymen qoymay, ony qorghaudy niyet etkenderge týrli qysym kórsetudi daghdygha ainaldyrghany qaperge alynbaydy. Alayda til ýshin kýres kenes zamanynda da týrli dengeyde, týrli tәsilmen jýrgizilgen bolatyn...

1975 jylghy 26 qazanda respublikalyq balalar gazeti betinde «Dostyq neden bastalady?» degen taqyryppen kishkene oqyrmandardy pikirlesuge shaqyrghan móltek әngime jaryq kórdi. Sodan bastap balalardyng mәselege ýn qosqan hattary gazetting 1976 jylghy 25 sәuirge deyingi birneshe nómirinde «Ashyq әngime saghaty» aidarymen jariyalanyp jatty. Pikirtalas Almatydaghy mektepterding birinde arnayy talqylanyp, qorytyndylandy. Sondaghy ýlken әngimege ilik bolghan alghashqy maqala mynau:

Jaqynda men ayaldamada eki balanyng renjiskenine kezdeysoq kuә boldym.

- ...Eh, Temir, seni de pioner deydi-au, - dedi biri kýigelektenip. - Úyalmay-qyzarmay, jospardy kýirettin!

Temir sabyrmen:

- Kýiregen týgi joq, - dedi. - Maghan artqan mindetterindi kez kelgen oqushygha senip tapsyra beruge bolady, bәrining qolynan keledi.

- Dostyqtan kettim deseyshi, meyling onda! - dep kesip tastady ony narazy joldasy.

Búrtiyp, ór keskinmen keri ainalyp jýre berdi.

«Ana tilin úmytugha Kenes ókimeti kezinde oryssha sóileuge qúmar bolghan qazaqtardyng ózderi kinәli» degen uәj býginde әredik estilip qalady. Astarly últ sayasatynyng qazaq tilin shektep, qoldanys ayasyn mýldem taryltuymen qoymay, ony qorghaudy niyet etkenderge týrli qysym kórsetudi daghdygha ainaldyrghany qaperge alynbaydy. Alayda til ýshin kýres kenes zamanynda da týrli dengeyde, týrli tәsilmen jýrgizilgen bolatyn...

1975 jylghy 26 qazanda respublikalyq balalar gazeti betinde «Dostyq neden bastalady?» degen taqyryppen kishkene oqyrmandardy pikirlesuge shaqyrghan móltek әngime jaryq kórdi. Sodan bastap balalardyng mәselege ýn qosqan hattary gazetting 1976 jylghy 25 sәuirge deyingi birneshe nómirinde «Ashyq әngime saghaty» aidarymen jariyalanyp jatty. Pikirtalas Almatydaghy mektepterding birinde arnayy talqylanyp, qorytyndylandy. Sondaghy ýlken әngimege ilik bolghan alghashqy maqala mynau:

Jaqynda men ayaldamada eki balanyng renjiskenine kezdeysoq kuә boldym.

- ...Eh, Temir, seni de pioner deydi-au, - dedi biri kýigelektenip. - Úyalmay-qyzarmay, jospardy kýirettin!

Temir sabyrmen:

- Kýiregen týgi joq, - dedi. - Maghan artqan mindetterindi kez kelgen oqushygha senip tapsyra beruge bolady, bәrining qolynan keledi.

- Dostyqtan kettim deseyshi, meyling onda! - dep kesip tastady ony narazy joldasy.

Búrtiyp, ór keskinmen keri ainalyp jýre berdi.

- Qyzyqsyn, Zaman...

Temir onyng sonynan sәl úmtyla bere, túryp qaldy. Toqtatugha tyryspady. Anau jedel qadammen trotuardy boylap kete bardy. Búl tereng bir tynystady da, aqyryn jýrip, kóshe jiyegine - mening qataryma keldi.

Boyymdy әuestik biylep, Temirdi әngimege tarttym. Ol ózining aqyldy jәne eptegen múnly kózderin maghan tura tastap:

- Bizding keyisimizde esh qúpiya joq, - dedi. - Bar mәsele, әsheyin, mening KIYD-ke mýshe boludan bas tartqanymda.

- Nelikten? - dep tanyrqadym men.

Temir ýndemey qaldy. Birtýrli oily pishinde betin sipady. Men shydammen jauap tostym. Bir kezde Temir:

- Aghay, siz internasionaldyq dostyqty qalay týsinesiz? - dep súrady.

Men jymidym. Ár últ balalary arasyndaghy tatu qarym-qatynas, bauyrlas últtar mәdeniyetin, tarihyn oqyp-ýirenu, - dep, búl mәsele haqyndaghy jalpylama bilimimdi aityp shyqtym. Ol basyn iyzey túryp tyndady. Sosyn:

- Endeshe, klubtyng týbegeyli maqsaty da balalardy internasionalist etip tәrbiyeleu ghoy, - dep bir toqtady.- Al bizding KIYD-ting bar bitiretini - basqa respublika pionerlerimen hat jazysu ghana. Men sol sebepti oghan mýshe bolghym kelmeydi.

- Hat jazysu sol negizgi maqsatqa jetuding joly emes pe?

- Danghyl bolsa da, paydasy shamaly jol, - dedi ol baysaldy ýnmen eresektershe. - Men sizge bir nәrse aitayyn. Jaqynda biz jana mektepke kóship kirdik. Jýzinshi mektepting dәl qasynda, enseli, әdemi. Esimiz shygha quanyp jýrmiz. Quanghanymyz sonday, bizge kórshilerimizding kórsetken «syiyn» eleng qylmadyq: әli kýnge sheyin tórt-bes qu bala bar, úrlanyp kelip, ashyq terezelerden ishke nebir qoqystardy laqtyryp ketedi. Ol azday, ýzilisterde, alanda birge oinap qalghanda kórshi mektepting balalarynyng keybiri «olar da ózimiz tәrizdi pionerler» bizdi mazaqtap sóileytindi shyghardy. Ústazdarymyz da, biz de ondaylardy tәrtipsiz, býzyqtar dep eseptep, qoldy bir-aq silteymiz. Al sonymyz dúrys pa? Meninshe, sebep terenirekte jatyr. Ol - bizding internasionaldyq dostyq klubymyzdyng óz ornyn taba almauynda. IYә, bizge birinshi kezekte mekteparalyq dostyqty jandandyru kerek. Men óz basym, aghay, myna altyn erejeni pir tútam: últyndy sýn arqyly ghana internasionalist bola alasyn. Zamana talaby - ózinning jәne úly orys halqynyng tili men mәdeniyetin qos-qabat iygeru. Al orys qúrbylarymyzdyng bizding tilimiz ben mәdeniyetimizdi ýirenuge úmtyluy - qazaq halqyna degen qúrmetterining jarqyn kórinisi... Aghay, keshiriniz, avtobusym kelip qaldy...

Temir jýgirip baryp avtobusqa minip ketti. Mening kókeyimde kóp saual qalyp qoydy. Sonyng biri: «KIYD-ting júmysyn jaqsartugha nege ózing yqpal jasamaysyn?». Ádeyi gazet betinen sóilep túrmyn, bәlkim, ol oqyp jauabyn hatqa jazar.

Osyghan redaksiyadan mynaday saualdar qosyp basyldy: Balalar, eger osy әngime pio­nerlik jýrekterindi tebirenter bolsa, birlesip talqylayyq. Inter­nasionaldyq dostyq klubynyng júmysy senderde qanday jolgha qoyylghan? Temirding pikirine, oy topshylauyna qalay qaraysyndar? Mýmkin, internasionaldyq dostyq klubynyng mindetteri, isteytin júmystary boyynsha keng kólemde keneskenimiz jón shyghar? Klubtarynda teoriyalyq mәselelerdi - lenindik últ sayasatynyng mәn-mazmúnyn, «sosialistik internasionalizm», «inter­nasio­naldyq paryz» degen úghymdardy oqyp-ýire­nesinder me? Internasionaldyq dostyqqa óz túrmystarynnan qanday mysaldar keltirer edinder? Sonymen, súhbatqa súraq kóp, kelinder, syrlasayyq!

Sodan keyin, redaksiyagha kelgen myna eki hatty biz qyzygha oqish shyqtyq ta, oqyr­man­darymyzdyng barlyghyna tanystyrghandy jón kórdik.

Soltýstik Qazaqstan oblysynan Sәniya Orynbekova: - «Dostyq neden bastalady?» atty maqaladaghy Temir degen balanyng pikirleri maghan únady, - dep jazdy. - Ásirese, internasionalist turaly úghymy tiyanaqty eken. Átten, sony mening Alma degen qúrbym týsin­se... Alma ekeuimizding tanysqanymyzgha bes-alty jyl boldy. Bizding mama-papalarymyz dos adamdar, sondyqtan biz qalagha barghan sayyn olardyng ýiine, olar bizdikine kelip, aralasyp túramyz. Ekeuimiz kәdimgidey-aq dospyz, sonda da mening kónilimde jýrgen bir týitkil bar, sony aitpaqpyn. Alma qúrbymnyng bir «ghajaby» - qazaq­sha sóilemeydi. Azdap týsinedi, biraq sóilemeydi. Birde oghan ózimning kitap­hanamdaghy «Batyrlar jyryn», er­tegilerdi, «Aldaspandy», «Aqberendi», Abay, Mahambetterdi kórsetip, pikir­lespek boldym. Ókinishke qaray, Alma olardy oqymapty. Oqugha niyettenbeytinin de sezdirdi. Baqsam, ol, mine, onjyldyqty bitirgeli túrsa da, ana tilindegi birde-bir kitap, gazet-jurnaldy oqyp kórmepti. Sonda qalay bolghany?
Mening aghayym aitady, internasionalist bolu onay emes deydi. Eger óz últyndy jaqsy kórumen ghana shektelsen, últshyldyqqa úrynghanyng deydi. Al egerde internasionaldyqtyng belgisi osy eken dep, týp-týgel oryssha bop, óz tiling men mәdeniyetindi úmyt qaldyrsang - teksizdik, yaghny kosmopolittik arnasyna týskening deydi. Temir de osylay oilaytyn siyaqty. Men oghan qosylam. Internasionaldyq dostyq klubtary osy mәselege basty kónil bólse...

- «Qazaqstan pionerinin» №86 sanyndaghy «Dostyq neden bastalady?» dep atalatyn maqalany oqyp, yza bolghanym sonday, sizderge tezirek hat jazghansha shyday alar emespin, - dep jazdy Ghabiyden Rashitov. - Biz­ding klasta qaydaghy kisi týsinbes aspany sóz­derge qúmar «danyshpan» bar edi, әnebir Temir degenimiz tura sol eken. Týimedeydi týiedey qylatynyn aitam-au! «Kórshi mektep­ting balalary qoqys laqtyrady» deydi, «mazaqtaydy» deydi, sóitedi de «onyng sebebi teren, sebebi - KIYD-ting óz ornyn taba almauynda» dep, tap bir ghúlamasha tújyrym jasaydy. Kýlkili!
Mysaly, men orys mektebinde oqityn Timurik degen kórshimning arqasyna talay mәrte bildirmey qyljaq suretter salynghan qaghazdar japsyryp jiberip jýrdim. Alayda men ony jek kórmeymin. Shynymdy aitayyn, men oghan qyzygham. Óitkeni ol orys tilinde sayrap túr. Andersennin, Dumanyn, taghy basqa mening týsime de kirmeytin jazushylardyng kitaptaryn oqidy. «Birinshi kezekte mekteparalyq dostyqty jandandyru kerek» depti Temir. Qyzyghyn qaranyz. Nemene, sondaylyq biz qas pa ekenbiz?
Óz basym reti kelgen jerde Timurikti qanshama qaghytyp jýrsem de, men onymen, ne ol menimen jauyqqan emespiz. Birge oinaymyz, kinogha da seriktesip baramyz. Balalardyng bәri solay. Demek, Temir - әnsheyin danghoy, «úranshyl» bala. Eger men onymen auyzba-auyz tildessem, búdan da kóp kemshilikterin betine basqan bolar edim.

Dostyq jayly oy qozghalghan әngimeni balalar qyzu talqylay bastady. Oqushylardyng tómendegi pikirleri atalghan taqyrypty kýn tәrtibine shygharghan «Ashyq әngime saghaty» aidary ayasynda birneshe ret toptap berildi:

Jambyl oblysy Sverdlov audanynan Saghira Bekberdiyeva: - Alma siyaqtylar bizde de kezdesedi. Olar óz ana tilin qadirley bilmeydi. Oryssha sóileudi «mәdeniyettilik» dep úghady. «Eger erteng tughan tilim joghalar bolsa, men býgin óluge dayarmyn!» - degen Rasul Gamzatovtyng sózine mәn bere bilse ghoy solar! Men oiymdy aqyn Qadyr Myrzaliyev aghanyn:

Ana tiling - aryng búl,

Úyatyng bolyp túr bette.

Basqa tilding bәrin bil,

Óz tilindi qúrmette, - degen ólenimen aitqym keledi. Naghyz internasionaldyq dostyqtyng bastauy - osynda.

Oral oblysy Chapaev audanynan Gýlnәfisa Dýisenghaliyeva: - Sәniyanyng dosy Almanyng qa­zaqsha bilmeuine yza bop otyr­myn. Ondaylar qala týgil, auylda da bar. Eki tildi ara­las­­ty­ra bylyqtyryp sóileytinderi qanshama! Solardy kórgen sayyn qanyng qaynay­dy. Qaytersin, olar búl hatymyzdy oqy da almaydy ghoy. Meni Sәniyanyng pikiri kóp oilandyrdy, biraq jaqsy týsine almadym. Al Ghabiydenning betke tik aitatyn qasiyeti únady, mekenjayyn jazyp jiberinizdershi.

Petropavl qalasynan 9-klass oqushysy Beken Ertaev: - Qaytsin Alma? Bile bilsenizder, orys mektepterinde jýretin qazaq tili pәni sa­uat asharlyq dәrejede de ótpeydi. Oghan shet tilinen de az kónil audarylady. Men aita­yyn sizderge, orys balalar ol pәndi tipti mensinbeydi. Anyq bilem. Aulalas balalardan bilem.

Almaty oblysy Kegen audanyndaghy «Qúrmet» orta mektebinen Kýlihan jәne Kýlina Otarbaevalar: - Internasionaldyq dostyq jayly basqandarynyzdy biz de qyzygha oqyp shyghyp, endi sizderge tezirek hat jazugha asyghyp otyrmyz.
Sәniyanyng hatyn kórgende qyrghyz aqyny Baydildә Sarghonaevtyn:

Ana tilin bilmegen -

Aqyly joq, jelikbas.

Ana tilin sýimegen

Halqyn sýiip jarytpas, - degen óleni esime orala berdi. Alma әli de qazaqsha ýirense, kesh emes shyghar?

Pikirtalas osylay jer-jerdegi mektepterde jas jetkinshekterding inter­nasionalistik paryzy, sezimi, dostyghy jayly ýlken әngime arqauyn kóterip әketti. Internasionaldyq dostyq klubynyng isin tek hat jazysumen ghana shekteuge qarsy Temir, mekteparalyq dostyqty jenil týsingen Ghabiyden, ana tilin esten shygharghan Alma, últaralyq dostyqty baghalay bilmeytin Tazagýlder jayly oilar oqushylardy ortaq pikirge keluge shaqyrdy. Jer-jerde oqushylar óz pioner úiymdarynda, synyptarynda talqylap jatty. Al Almatydaghy № 12 mektepte № 2 mektep-internat oqushylarynyng qatysuymen ótken jiyn birneshe aigha sozylghan disputty qorytyndylady. Osy jiynnan «Qazaqstan pioneri» gazetining arnauly tilshileri Alpysbay Shymyrbaev pen Rahymbay Hanaliyev fotosurettermen bezendirilgen ýlken reportaj jýrgizdi. Balalar ústazdarymen birlese talqylap, shynayy internasionaldyq dostyqty qalay týsinu kerek ekenin aiqyndasty.

Ne kerek, gazet kótergen mәsele órimtal oqyrmandardyng kónilinen shyqty. Biraq...

***

Biraq oqushylardy shynayy iiyternasionalist bola biluge bauludy maqsat etken gazet betindegi disput aram oily «saya­satshyldardyn» әsire belsendiligin qoz­dyr­ghan edi. Týpki maqsattary bólek sol mysyq­tileulilerding búdan 35 jyl búrynghy әreketi jәne onyng saldary mynanday boldy...

Bir kýni jasóspirimder jurnalynda isteytin jigit aghasy bólmeme kelip, «Qazaqstan pionerinin» tigindisin súrady. Kórsettim. Balalar hattarynyng gazette jariyalanghan toptamasyn múqiyat oqydy da: «Qyzmetkerlering seni «sayasy qate jiberdi» dep jýrgenge qarasam, jay dauryqpa eken ghoy», - dedi. Úzamay belgili boldy: redak­siyamyzdaghy «kóregen» (ol ózi sol «sayasy qate» ketken nómirge kezekshi redaktor bolghan-tyn) tapqan «janalyghyn» elge jayyp qana qoymay, tiyisti oryndargha týrli әdistermen kelistirip sybyrlaghan eken. Komsomol men partiyanyng ortalyq komiytetterining tiyisti basqaru buyndaryndaghy azamattar sybyrlauyqtyng kózdegen jerinen shyqty. Ózderin marksizmdi bilmey-aq «marksispin» dep esepteytinder ýshin búl «jay dauryqpa» emes eken...

Gazettegi pikirtalasty úiymdas­tyrushy da, jýrgizushi de ózim bolghandyqtan, bar tekseru­ge jauap berudi moynyma aldym. Komsomoldyng ortalyq komiytetining mektep bólimindegi qyzmetker toptamany jogharghy jaqtargha orysshagha audaryp beripti, maghan aghynan jarylyp, jariyalanymda «últshyldyq baryn» aitty. «Últshyldyq baryn» dәleldeu ýshin, redaksiyadaghy jýz shaqty oqushy hatynyng týpnúsqasyn jogharghy jaq ýshin jinatyp aldy.

Sondaghy «kommunisterdin» belsen­diligin «Ashyq әngime saghaty» aidarymen berilgen jogharydaghy hattar «arttyryp» jibergen edi. Olardy әsirese Rasul Gamzatov, Qadyr Myrzaliyev, Baydildә Sarghonaev syndy aituly aqyndardyng til haqynda aitqandaryn keltirgen, ana tilin maqtan etken, tughan tilin mensinbeytinder men әredik kezigip qalatyn kónergen kemsitushilikti eske salarlyq mazaq sózder aitushylardy jazghyrghan, sonday-aq balalardyng internasionaldyq dostyq kluby júmysynyng mazmúnyn synaghan hattar únamaghan edi. Jana túrpatty salpanqúlaqtar sybyrlap kórsetken «sayasy qatelik» sonday hattardy toptap basuymda jatqan kórinedi. Sol sebepti meni ýzdik-sozdyq eki ýige (komsomoldyng jәne partiyanyng ortalyq komiytetterine) kezek shaqyryp, birneshe ay sýiretti. Ýlken ýiding iydeologiya bóliminde maghan osynau «kýmәndi» pikirtalasty mening nendey oimen bastaghanymdy biluge tyrysyp, arasynda «redaktoryndy osy sayasy sauatsyzdyghy ýshin ornynan alyp tastasaq qaytedi» degen arandatushylyq súraq ta qoyyldy. Al men joghary materiyagha anghal da anqau sezimmen sengen basym, pikirtalasty sayasat auqymynan auytqymay jýrgizgenimdi dәleldep, әurege týsip edim...

Aqyry, kishi ýiding nasihat bólimi maghan týsinik jazyp berudi úsyndy. «Jogharghy jaqtardyn» ózara kelisip pishken sheshimderi boluy kerek. Balalardy pikirtalasqa shaqyrudyng sebepterin kórsetip, bilim beru organdary jol bergen kemshilikterdi terenirek zertteu arqyly tiyisti orynda mәsele kóteru jón bolmaghyn aityp, súraghandaryn jazyp berdim. Týsinigim olardy qanaghattandyrdy ma, joq pa - bilmeymin, әiteuir sodan keyin búl mәsele jóninde mazalauyn qoydy.

Sondaghy týsinigim mynau: «SK LKSM Kazahstana. OBIYaSNENIE po povodu disputa «S chego nachinaetsya drujba?», provedennogo na stranisah gazety «Kazahstan pioneriy». Analiz opublikovannyh materialov na stranisah gazety «Kazahstan pioneri» po internasionalinomu vospitanii y piysem chitateley pokazal, chto krug zatragivaemyh v nih voprosov ocheni uzok, po sushestvu svoditsya lishi perepiske KIYD-ovsev. Bolishinstvo detey v svoih pisimah prosyat soobshiti adresa pionerov iz drugih respubliyk. Poseshenie shkol pokazalo, chto v rabotah KIYD-ov osnovnoe mesto zanimaet lishi perepiska. Eto ubejdalo nas v neobhodimosty pogovoriti s shirokim krugom shkolinikov cherez gazetu. My zadalisi seliu podtolknuti chitateley na razmyshleniya ob internasionalinoy drujbe, o rabote KIYD-ov, ibo obmen mneniyami, spor, razmyshleniya samih detey budut luchshe sposobstvovati v ih internasionalistskom vospitanii, vyrabotke tverdogo ubejdeniya, osoznannomu podhodu k internasionalinoy drujbe.

Tak, v oktyabre 1975 goda byl opublikovan material «S chego nachinaetsya drujba?» y zadan detyam selyy ryad serieznyh voprosov, kasayshihsya internasionalinoy drujby.
Dety otkliknulisi. Pravda, po otdelinym voprosam promolchaly (ob izucheniy teoreticheskih voprosov), no goryacho vyskazyvaly svoe ponimanie internasionalinoy drujby, svoy otnosheniya k yazyku, kuliture, sporili, drug s drugom, soobshali, chto u sebya v klassah provely disputy na etu temu. Podborky piysem detey neskoliko raz publikovalisi v gazete. Itogy disputa byly podvedeny v aprele 1976 goda na dispute-vechere uchashihsya ryada shkol g. Alma-Aty, sostoyavshemsya v SSh № 12. O nem byl dan razvorot «Aqpyz, qara, sarymyz - aghayynbyz bәrimiz!» («Belye, smuglye, ryjie - vse my bratiya!»).

V vedeniy etogo disputa my ishodily iz marksistko-leninskogo ubejdeniya o tom, chto podlinno nasionalinoe yavlyaetsya podlinno internasionalinym y tverdo stoyaly na pozisiy vospitaniya detey v duhe drujby narodov SSSR. Odnako koe-kto pytalsya izvratiti osnovnui iydeiy disputa, usmatrivaya v podborke, opublikovannoy 22 yanvarya 1976 goda, serieznuy, yakoby politicheskui oshibku y stremyasi obviniti nas v provopostavleniy nasionalinostey v dvuh vyderjkah iz piysem detey, gde skazano o nedostatochnom prepodavaniy kazahskogo yazyka v shkolah s russkim yazykom obucheniya y o tom, kak odnajdy obzyvaly malichika dorevolusionnym prezriytelinym prozviyshem.

Sledovalo by rassmatrivati ety vyderjky bez otryva ot obshego konteksta disputa, togda legko mojno bylo by ubeditisya, chto drugie mneniya detey iskluchaut iyh. Eto obyknovennyy spor, gde vyskazyvaytsya y vernye, y nevernye sujdeniya, v rezulitate kotorogo vyigraet istina y pribavlyaetsya poleznoe zerno v formiruisheesya nravstvennoe soznanie shkolinika. Esly vse je rassmotreti ih otdelino, izolirovanno ot drugih mysley detey, to prejde vsego v pervoy vyderjke sleduet uviydeti nedorabotku organov narodnogo obrazovaniya y glubje izuchiti, postaviti problemu pered sootvetstvuishimy organizasiyami, vo vtoroy - nesoznatelinoe huliganstvo detey, trebuyshego osujdeniya takovogo samimy detimi. B.Koyshibaev, otvetsekretari gazety «Kazahstan pioneriy». 28 iilya 1976 goda».

Týsinigimdi ótkizip, eskertu-núsqaularyn qabyldaghannan keyin, arada taghy biraz uaqyt ótken son, kishi ýidegi núsqaushy oqyrmandar hattary salynghan papkany qaytaryp berdi. Ishinde ýzindileri gazetting «sayasy qate» toptamasynda jariyalanghan hattardyng týpnúsqalary joq bolyp shyqty. Shamasy, bәrin biluge mindetti oryn bir әjetine jaratu ýshin ózinde qaldyrsa kerek...

«Abay-aqparat»