2012 jyly elimizding sayasy ómirindegi iri oqighanyng biri - mәjilis saylauy ótpek. Partiyalar saylau dayyndyq sharalaryna kirisip te ketti.

Árbir saylaushy mәjilisting tórinen últtyq mýddeni qorghaytyn, últtyng mәselesin bәrinen joghary qoyatyn, memleketshil, elshil deputattardy kórgisi keletini aqiqat. Osy orayda saylau dodasyna týskeli otyrghan sayasy partiyalar parlament partasynan últtyn, memleketting irgeli, kezek kýttirmeytin mәselelerin kóterip, sheshuge yqpal ete ala ma degen saual әr kókeyde sayrap túr.

Sol ýshinde «Últ taghdyry» qozghalysynyng 2005 jylghy preziydent saylauy qarsanynda preziydenttikke kandidattargha amanat retinde aitqan 7 úsynysyn mәjilis saylauyna baq synamaq sayasy partiyalardyng nazary úsyna otyryp, kóziqaraqty, el men jerding taghdyryna bey-jay qaramaytyn oqyrmannyng talqysyna úsynyp otyrmyz. Tómendegi amanatqa alyp, qosarlarynyz bolsa, marhabat.

Aldaghy uaqytta Sizderding úsynys, pikirlerinizdi eskerip, kiriktire otyryp, mәjilis saylauyna týsetin partiyalargha Amanat joldanady.

«Abay-aqparat»

QR Preziydenttigine kandidattargha «Últ taghdyry» qozghalysynyn

Amanaty

2012 jyly elimizding sayasy ómirindegi iri oqighanyng biri - mәjilis saylauy ótpek. Partiyalar saylau dayyndyq sharalaryna kirisip te ketti.

Árbir saylaushy mәjilisting tórinen últtyq mýddeni qorghaytyn, últtyng mәselesin bәrinen joghary qoyatyn, memleketshil, elshil deputattardy kórgisi keletini aqiqat. Osy orayda saylau dodasyna týskeli otyrghan sayasy partiyalar parlament partasynan últtyn, memleketting irgeli, kezek kýttirmeytin mәselelerin kóterip, sheshuge yqpal ete ala ma degen saual әr kókeyde sayrap túr.

Sol ýshinde «Últ taghdyry» qozghalysynyng 2005 jylghy preziydent saylauy qarsanynda preziydenttikke kandidattargha amanat retinde aitqan 7 úsynysyn mәjilis saylauyna baq synamaq sayasy partiyalardyng nazary úsyna otyryp, kóziqaraqty, el men jerding taghdyryna bey-jay qaramaytyn oqyrmannyng talqysyna úsynyp otyrmyz. Tómendegi amanatqa alyp, qosarlarynyz bolsa, marhabat.

Aldaghy uaqytta Sizderding úsynys, pikirlerinizdi eskerip, kiriktire otyryp, mәjilis saylauyna týsetin partiyalargha Amanat joldanady.

«Abay-aqparat»

QR Preziydenttigine kandidattargha «Últ taghdyry» qozghalysynyn

Amanaty

Respublikalyq «Últ taghdyry» qozghalysy Qazaqstan Respublikasy Preziydenttigine kandidat retinde saylaugha týsetin azamattargha - memleket úiystyrushy últ qazaq halqynyng sheshiluin kýtip túrghan mәselelerin, barsha qazaqstandyqtyng amanaty әri talaby dep týsinip, ózderining saylaualdy túghyrnamalary men baghdarlamalaryna engizudi úsynady.

Qazaqstan Respublikasynyng bolashaq Preziydenti qazaq jerindegi qazaq halqyna baylanysty tarihy әdilettilikti qalpyna keltirip, últtyq respublika qúrudy aldyna úly maqsat etip qogha tiyis. Osy orayda oghan últtyq qozghalys myna úsynystardy baghdarlamasyna engizip jýzege asyrudy amanat etedi:

Últtyq iydeya

Elding tútastyghyn, eldegi týrli últ ókilderining tatulyq-dostyghyn saqtaudyn, keleshekte tәuelsiz damyp, әlemdik qauymdastyqtan ornyn bekem ústaudyng altyn dingegi retinde memlekettik últtyq iydeyany qabyldau.

Tereng oilastyrylghan otarsyzdandyru baghdarlamasyn jasap, ony parlamenttik dengeyde qarastyryp-qabyldaugha bastamashyldyq kórsetu.

Birtútas (unitarlyq) últtyq memleket bolghandyqtan «Qazaqstan Respublikasy» atauyn «Qazaq Respublikasy» atauyna auystyru.

Azamattardyng últtyq otanshyldyq sezimin qalyptastyrugha nazar audaru.

Qazaq halqynyng týrki qaghanatynan bastau alatyn ejelgi memlekettiligin nasihattau.Tarih sahnasyna óz ereksheligimen, orys knyazidikterining biriguinen búryn derbes memleket bolyp shyqqan 1465 jyldy memlekettik mereyli data retinde qalyptastyru. Kelesi 2006 jyly qazaqtyng Altyn Orda, Aq Ordadan keyingi tәuelsiz memleketining 550 jyldyghyn atap ótudi, sol orayda ony qazaqtyng kóne memlekettiligimen tyghyz baylanysta qarastyryp, әlemdik qauymdastyqqa tanystyrudy iske asyru.

Qazaq halqynygh jonghar shapqynshylyghyna qarsy jýrgizgen Otan soghysyna sheshushi dem bergen Ordabasy qúryltayynyng (1726) 280 jyldyghyn atap ótudi jýzege asyru. Resey imperyaisynyng jaulap alularyna qarsy soghysqan batyrlardy, әueli monarhiya, odan kenes biyligi qúlaghangha deyin azattyq ýshin alysqan kýreskerlerdi nasihattap, dәripteu. Respublikalyq mәrtebeli eki qaladaghy, barlyq oblys, audan ortalyqtaryndaghy ólketanu múrajaylarynda, arnayy salynghan memorialdarda bolishevizmning «ashtyq sayasaty» saldary -  Últtyq apatty mәngi eske salyp túratyn rәsim qalyptastyrudy sheshu. Onda qazaq qasiretin evreylerding «Yad va shem» («Jad pen esim») múrajayyndaghyday, úmytylmaytynday etip, 1917-18, 1921-23, 1931-33 jyldarghy alapat asharshylyqtar opat bolghandardyng tizimin jasau aksiyasyn jýrgizudi úiymdastyru. Býkil qazaqstandyq ýshin qaraly kýn - sayasy repressiyalar qúrbandaryn eske alugha arnalghan 31 mamyr aldyndaghy júmada meshitter men shirkeulerde arnayy dúghalar oqu rәsim-saltyn qalyptastyru.

Últtyq ekonomika

Ekonomikalyq tәuelsizdikke kepil bolatyn últtyq iydeologiyany jasau. Ekonomikagha ghylym men tehnologiya jetistikterin terendete engizuge últtyq investorlardy júmyldyru.

Últtyq ekonomikanyng negizi retinde tarihy dәstýrli mal sharuashylyghyn jandandyryp, damytu. Onyng ónimderin óndeuge jana tehnologiyany batyl tartu. Múnay men tau-ken ónimderinen týsetin qarjy esebinen auyl ekonomikasyna qoldau kórsetu. Qazaq jerining baylyghyn tabighatqa ziyan keltirmey paydalanu. Atom stansiyasyn salugha jol bermeu. Elektr quatyn óndirude  әlemdegi tәjirbiyege sýienip, basqa balamaly quat kózderin paydalanudy jýzege asyru. Shet elderge shiykizat satugha shek qoiy.

Jer

Imperiyalyq otarlaular túsynda qazaqtardyng ata qonystarynan yghystyrylghanyn este ústau. Qazirgi demokratiyalyq ókimet kezinde de olargha ózderining shúrayly jer-suy qaytarylmaghanyn úmytpau. Tarihy әdiletsizdikterding jalghastyryluyn toqtatu ýshin, byltyr qabyldanghan «Jer kodeksin» oryndaugha shúghyl moratoriy jariyalau, ony parlamentte, últtyq ekonomikanyng erekshelikteri men últtyq mentaliytetine say qayta qarap, jerdi jekeshelendiru men satugha birjolata tyiym salu.

Oralmandar

Sheteldegi qazaqtardyng tarihy otanyna oralyp, qonystanuy ýshin jaghday jasau sharttaryn qayta qarau. Olargha kesheuildetpey azamattyq qújat  tapsyrudy, ýi-jaymen qamtamasyz etudi qolma-qol sheshu. Olardyng el tynys-tirshiligine beyimdeluine, dәstýrli kәsibimen shúghyldanuyna, júmys isteuine jaghday jasaudy memleketting manyzdy mindetine ainaldyru. «Kóshi-qon turaly zan» ornyna «Qazaqtardyng tarihy otanyn oraluyna jaghday jasau» jayynda mýldem jana zang qabyldaudy sheshu. Shetelderde túratyn qazaqtardyng últtyq bolmysyn saqtaugha jәrdemdeserlik memlekettik is-sharalar jýiesin qabyldap, onyng ishinde Resey, Ózbekstan, Qytay, Mongholiya ókimetterimen memleketaralyq kelisimsharttar jasaudy jýzege asyru.

Memlekettik til

Zangha «Qazaqstan Respublikasysynyng memlekettik tili - qazaq tili. Ony respublika azamattarynyng bәri biluge mindetti», «Ózge tilder qajettilikke qaray qoldanylady» degen konstitusiyalyq normalar engizu. Tilge qatysty búzylyp kele jatqan zang talaptarynyng mýltiksiz oryndaluyn qamtamasyz etu, aiyptylardy jauapkershilikke tartudy, olargha aiyppúl saludy zandastyru. Memlekettik tilde beriletin habarlardyng (sony ishinde týrli konsertterding de) tele jәne radioefirdegi uaqytyn kórermender men tyndarmandar ýshin qolayly mezgilderge (praym-taym) qoyyluyn qamtamasyz etu. Qújattardy tek memlekettik tilde toltyrudy talap etu. Barlyq halyqaralyq úiymdar men transúlttyq kompaniyalar ózderining is qaghazdaryn memlekettik tilde jýrgizui shart.

Barlyq (halyqaralyq, respublikalyq, jergilikti) is-shara memlekettik tilde jýruin, memlekettik apparattan barlyq qújattardyng (qauly, núsqaular t.t) tek memlekettik tilde shyghuyn qamtamasyz etu. Qazaq últy men onyng últtyq memlekettiligining saqtaluynyng basty sharty til ekenin eskere otyryp, memlekettik qyzmetke tek qazaq tilin mengergenderdi qabyldaudy jýzege asyru.

Jinalys ótetin oryndardy alghashqy kezende týgeldey ilespe audarma jasau qondyrghylarmen jabdyqtaudy sheshu.

Halyqaralyq dәrejede jәne biylik tarapynan ótkiziletin jiyndardyng memlekettik tilde jýrgiziluin jәne ilespe audarmamen qamtamasyz etiluin úiymdastyru. Biylikting ýsh tarmaghyndaghy, diplomatiyadaghy lauazymdy túlghalardyng mindetti týrde memlekettik tildi mengergen qyzmetkerlerden jasaqtaluy shart.

Búrynghy metropoliyanyng sayasy yqpalyna tosqauyl

Óz sayasatyn óktemdikpen nasihattap kele jatqan reseylik BAQ ónimderin Qazaqstannyng aqparattyq bazaryn jaylap alghan, osyny toqtatugha shúghyl sharalar qoldanu. Halyq sanasyn búrynghy imperiyanyng iydeologiyalyq qúrsauynan azat etu ýshin últtyq BAQ pen baspa ónimderin týrlendiru, mazmúnyn bayytu, taralymyn arttyru jәne olargha taratu jýiesin jasau. Qoghamdyq televiziya ashu. Últtyng bolashaghy balalar tәrbiyesine - sәbiylerdin, jetkinshekterdin, jasóspirimderding jas erekshelikterin eskere otyryp,  olardyng dýniyetanymyn jan-jaqty jetildiruge yqpal etetin qily taqyryptaghy tartymdy da tanymdy habarlardy qazaq tilinde dayyndau jәne olardy kóruge qolayly uaqytta túraqty týrde taratyp otyrugha memlekettik qamqorlyq kórsetu.

Balalar men jasóspirimderge arnayy memlekettik tilde júmys isteytin telearna ashudy sheshu.

Qasiyetsizdikke qarsy kýres

Elde etek alyp túrghan ruhany azghyndaulardy (nashaqorlyq, jezókshelik, qayyrshylyq t.t) joygha baghyttalghan maqsatty júmys jýrgizu.

Búl orayda auyldarda qazaqtyng dәstýrli otbasy sharuashylyghyn damytugha, qalalarda ony zamangha beyimdelgen túrpatta úiymdastyrugha, jastardy qoghamdyq paydaly júmyspen qamtugha, últtyq tәrbie artyqshylyqtaryn naishattap, ómirge engizuge airyqsha kónil bólu.

Respublikalyq

«Últ taghdyry» qozghalysy

"Abay-aqparat"