Býkil dýnie dýrligip, kýibeng tirlikting emes, tiri qaludyng amalyn izdep jatyr. Az qazaqtyng sany ósti dep juyrda ghana sanymyzdy shapalaqtap edik, quanyshyng úzaqqa barmady. Qarapayym halyq qana emes iyq tirestirip birge jýrgen jaqynyna zar bolyp otyrsyn. Qazaqtyng óneri de óksigin basa almay otyr. Dýiim júrtqa aty mәlim esti azamat az qazaqtyng qamy ýshin dәri izdep, tynys alu apparattaryn shet elden alghyzyp, óz ortamyzda bireu týshkirdi dese uatsap arqyly jón súrap, “pәlenshe degen dәri” - dese jastarymyz Almatyny kezip jýrip tauyp, joqtan bar jasap otyrmyz.

Jasyratyn dәneme joq, osy Almaty men Astanada óner, әdebiyet, bilim, biznes salasynda jýrgen taulyqtar ortaq bir chatta otyryp, keshe ghana kóz júmghan ayauly dos Darhanymyzdan bastap, týnde dәri izdegen tanymal artiysimizge Bakyt Tushaevtay inimiz Almatyny sharlap jýrip izdegen dәrisin tauyp bergen boldyq.

Qazirgi qogham qayratkerining kókeyinde elding amandyghy birinshi kezekte boluy kerek degen ústanym kerek siyaqty bizge. Basqany oilap ta jýrgen joqpyz. Ózimiz ózimizdi qútqarugha kiristik qoy kózderindi ashyp qarasandar.

Al, myna kino jaghalaghan aghayyngha ne joryq? Qaysyng qansha iship, qansha jegening dәl qazir halyqqa ýkimetting qajet bolmay qalghany siyaqty bos әngime! Bireuing otyrghyzghan taghynnan ketken ekensin, qoldaushylarynnyng aituynsha “qysqa merzimde qúlash kerip ýlgermey qalypsyn” Oghan ózdering siyaqty taghayyndalghanyna endi bir jyl bolghan Aqtoty ministr kinәli eken. Ol da qúlash kerip ýlgermey jatsa qaytpekpiz? El dýrligip, birine aua, birine daua jetpey, aitqany uaqtysynda oryndalmay jatqan Toqaevqa bir uys qol qoyyp hat joldapsyn. Preziydentting dәl qazirgi saghatta halyq ýshin aldymen neni isteui keregin oilanyp kórsendershi?!

1986 jyldyng jeltoqsan oqighasynda “Nam stydno, nam goriko” - dep, qyzyl ókimetten keshirim súraghannan beri qol qoi dәstýrinen janylmaghan aqsaqal, kóksaqaldaryng da jýr ortalarynda. Halyq onday sólkebay taqqan sýleylerden sýbeli sóz kýtip otyrsa dýleyding isin qyldyryp...

Aytqan uәjderinde shyndyq bar shyghar, sol ýshin shyryldaghan shygharsyn, maqúl, sendik. Biraq, dәl qazir betjyrtysatyn, dau quatyn kez emes edi ghoy?!
Shyghystyng danyshpandary jaqyn túrghan eki adam bir-birimen aighaylap sóilesse, “tәn qatar túrghanmen jan alystaghan adamdar sóitedi” - dep úqtyrady eken. Bar qazaqtyng jany shýberekke týiilip túrghanda alystamayyq aghayyn! Bir toqtamgha kele almasang indetting aqyryn kýtsenshi. Jauapkering aman qalsyn dep tile odan da. Kimnen súraryndy tappay qalsang qaytpeksin?

Men ósken kishkentay auyldyng jastary 1000 tengeden 10 000 tengege deyin jinap, audanyna bir tynys apparatyn alyp berdi. El batasyn berip jatyr. Shetterinnen attarynnan at ýrketin aghalar dau quyp jýre beresing be әli?

Aqan Sataev ta osy halyq tóbesine kótergen azamat. Ózin jýzbe-jýz kórmesem de bir serialyna ssenariy jazyp, student kezimde әke-sheshesining ónerine sýisinip, “Qarghambek aghaday akter bolsaq shirkin!”- degen buynnanmyn. Ónerde kesek túlghadan tughan adam ónerge qiyanat jasay qoymasyna men senemin. Dәl qazir onymen aitysar mezgil emes, taghy aitamyn. Karantin kezinde kinonyng qashan, qalay, ne bolaryn kenirdegindi jyrtsang da ýiinde otyryp sheshesin. Basqa amalyng joq!

Elge moyyn búryp, halyqpen birge bolyndar. Keshegi ómirden ótken Kenes agha, Darhan dosymyz da Qazaq kinosyna ýles qosqan azamattar edi. Solardyng topyraghy kepken joq, kýmәndi dertpen auyryp jatqan әli de biraz әriptes bar. Jaratqannan solargha amandyq tilegenderding sapynda bolyndar! Dau-tartys bitpeydi, tek ol ýshin tartysatyn aman-sau qazaq kerek! Senderge de, bizge de!

Kýnde janaza shyghyp jatqan tústa jar-jar aitqanmen birdey tirlik dep qabyldadym osyny. Óz pikirim әriyne, ózgenmen osy taqyrypta aitysar, pikir talastyrar búdan әri qúlqym joq.

Jaqtyrsang da, jek kórseng de barym, payymym, týisigimning jetkeni osy!

Asqar Naymantaydyng jazbasy

Abai.kz