Mening esime 2008 jyldyng 23 mamyrynda Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng Aqordada bir top qazaq tildi búqaralyq aqparat qúraldary basshylarymen kezdesip, últtyq janghyru jәne halqymyzdyng bәsekege qabilettiligi ayasyndaghy keleli mәseleler boyynsha keng kólemdi súhbat ber­geni eriksiz orala beredi. Sol súh­ba­tynda Elbasy bylay dep atap ótken-di:

«Múnan biraz jyl búryn Qazaqstan egemen el retinde qalyptasu belesinen ótti, er-túrmanymyz býtindeldi, endi qazaq atqa qonady, kóp úzamay, әlemdik dodagha qosylady degen edim. Aytqanym kelgen joq pa? Keldi ghoy. Sol tilekti Qúday bergen joq pa? Berdi ghoy.

Mine, endi Qazaqstan túlpary әlem­dik bәigege qosylady. Qosylghanyna kóp bolmasa da arghymaghymyz aryndap, algha basyp keledi».

Aldymen Qazaqstanymyzdyng egemen el retinde qalyptasyp, sodan keyin ózi shyqqan belesin artqa saluy arasynda qaharman halqymyzdyn, túnghysh Elba­sy­myzdyng tolassyz eren enbegi jat­qa­nyn kóz aldygha әkelip kórelikshi. Bú­ryn­ghy alyp imperiya - Kenes Odaghy kýiredi. Qazaqstan Tәuelsiz el atandy. Sol bir tәuelsiz qoghamymyz jadaghay qogham bolatyn. Múnday ilude bir kezdesetin ghalamat janalyqqa - egemen el ornatugha jana qogham sayasy da, ekono­miy­kalyq túrghydan da dayyn emes edi. Núr­súltan Ábishúly Qazaqstannyng jana tarihyna osynday óte kýrdeli shaqta endi.

Mening esime 2008 jyldyng 23 mamyrynda Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng Aqordada bir top qazaq tildi búqaralyq aqparat qúraldary basshylarymen kezdesip, últtyq janghyru jәne halqymyzdyng bәsekege qabilettiligi ayasyndaghy keleli mәseleler boyynsha keng kólemdi súhbat ber­geni eriksiz orala beredi. Sol súh­ba­tynda Elbasy bylay dep atap ótken-di:

«Múnan biraz jyl búryn Qazaqstan egemen el retinde qalyptasu belesinen ótti, er-túrmanymyz býtindeldi, endi qazaq atqa qonady, kóp úzamay, әlemdik dodagha qosylady degen edim. Aytqanym kelgen joq pa? Keldi ghoy. Sol tilekti Qúday bergen joq pa? Berdi ghoy.

Mine, endi Qazaqstan túlpary әlem­dik bәigege qosylady. Qosylghanyna kóp bolmasa da arghymaghymyz aryndap, algha basyp keledi».

Aldymen Qazaqstanymyzdyng egemen el retinde qalyptasyp, sodan keyin ózi shyqqan belesin artqa saluy arasynda qaharman halqymyzdyn, túnghysh Elba­sy­myzdyng tolassyz eren enbegi jat­qa­nyn kóz aldygha әkelip kórelikshi. Bú­ryn­ghy alyp imperiya - Kenes Odaghy kýiredi. Qazaqstan Tәuelsiz el atandy. Sol bir tәuelsiz qoghamymyz jadaghay qogham bolatyn. Múnday ilude bir kezdesetin ghalamat janalyqqa - egemen el ornatugha jana qogham sayasy da, ekono­miy­kalyq túrghydan da dayyn emes edi. Núr­súltan Ábishúly Qazaqstannyng jana tarihyna osynday óte kýrdeli shaqta endi.

IYә, osynau taghdyrsheshti kezeng elimiz, Elbasymyz dәl surettegendey, «temir tayaq - iynedey, temir etik - týimedey» bol­ghansha jan-jaqtan antalaghan әleu­met­tik-sayasi, ekonomikalyq qiynshy­lyq­tarmen arpalysqa týsti. Elbasymyz bolsa, әu bastan tәuelsizdik tarihtyng mәngige bólip bergen enshisi emes, halyqtyng mamyrajay ómir sýruine berilgen kepildik te emes ekenin aita kelip, qarapayym da qasiyetti tújyrymdy - azattyq alumen is bitpeydi, ony saqtap qalu ýshin zamangha say amalyng boluy kerektigin batyl úsynumen keldi. Elbasy­myzdyng dana sayasatker túlgha ekenin jalpaq әlem moyyndady.

Qazaqstannyng songhy onjyldyqtaghy syrtqy sayasy tabystaryna Memleket basshysynyng tikeley qatysuymen qol jetkizildi. Eng bir yqpaldy halyqara­lyq úiym EQYÚ-gha 2010 jylghy sәtti tóraghalyq etu elimizding dәuirlik jetistigi bolyp tabylady. Osy úiymnyng Astanada ótkizilgen songhy 11 jyl ishindegi birinshi sammiyti EQYÚ-gha Qazaqstan­nyng basshylyq etuining nәtiyjelerine erek­she maghyna qosty. Ýstimizdegi jyly Qazaqstannyng bedeldi әri yqpaldy memleket retinde halyqaralyq túrghydan tanylghan abyroyy arta týsti. Elimiz Shanhay yntymaqtastyq úiymyndaghy bir jyldyq tóraghalyq funksiyalaryn tabysty jýzege asyrsa, 1 shildeden bastap IYKÚ tóraghalyghyna kiristi. Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng úsyny­sy­men osy úiymnyng aty Islam ynty­maqtastyghy úiymy bolyp ózgertildi. Yntymaqtastyq sózi býkil músylman júrtyn ortaqtastyra týsetinine senemiz. Al Astanada ótken ShYÚ-nyng onyn­shy mereytoylyq sammiyti sayasy kýn­tizbening eleuli oqighasy boldy. Qa­zaqstannyng әlemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining sezin Aziyadaghy ózara is-qimyl jәne senim sharalary jónin­degi kenesti (AÓSShK) shaqyru turaly halyqaralyq ýndeui jahandyq qauip­sizdikti qamtamasyz etuge qosqan qomaqty ýles bolyp tabylady.

Memleket qúrylysynyng jiyrma jyldyq tarihy, osynday kýrdeli de izgi jol­da qol jetkizgen jenisti joldary, tayaudaghy jәne odan arghy kezenderdi kózdeytin mejeler Qazaqstannyng damuy әlemdik tәjiriybede jalpy qabyldanghan demokratiya, «adamy kapitalgha» úqypty kózqaras qaghidattaryna sәikes keledi degen tújyrym jasaugha negiz bola ala­dy, múnyng ózi bizding qoghamnyng tandap al­ghan baghytynyng dúrystyghyn tanytady.

Búl rette «Qazaqstan Respublika­sy­nyng Memlekettik tәuelsizdigi» turaly 1991 jylghy 16 jeltoqsandaghy Konstiy­tu­siyalyq zang jana, tәuelsiz Qazaq­stan­dy damytu ýshin negizgi qújat bolyp tabylatyndyghyn әrqashan este saqtau qajet. Qújat «Qazaq KSR-ining memlekettik egemendigi turaly» 1990 jylghy 25 qazandaghy deklarasiyasynyng negizgi qaghiy­dattaryn bekitip, Qazaqstan Res­pub­liy­ka­sy tәuelsizdigining naghyz deklara­siya­syna ainaldy. Tәuelsizdikting 20 jyl­dyghy túsynda oqighanyng erekshe manyzyn sezine otyryp, Parlamenttin, Tәuelsizdikting 20 jyldyghy dekla­rasiyasyn qabyldauyn oryndy dep sanaymyn.

«Qazaqstan ózining 20 jyldyq mereytoyyn әlemdik ýilesimdik iydeya­lary arqyly integrator memleketke ainalumen qarsy alyp otyr. Osynau qún jetpes iydeyanyng avtory da, bastamashysy da, iske asyrushysy da túnghysh Elbasymyz ekenin sezip, bilgen qandastary­myzdyng ón boyyn kýsh-quat jaly­ny kernemey me? Basqasha bolu mýmkin emes. Núrsúltan Ábishúly әlemdik ýi­lesimdik iydeyasyn sәtti bastap ketti. Osy iydeyanyng damu­shy memleketteri ýshin auaday qa­jet ekenine uaqyt tóreshi aiqyn­dauda. Or­talyq Aziya­da kóshbasshy atandy, Europamen ýzengi qaghystyra bas­tady. Tek jana Astana salu ar­qy­ly ghana Núrsúltan Ábish­úly últtyng bedelin qaytaryp alu dep óriletin ghalamat jenis syilady tughan halqyna. Sóitip, jana Astana әlem tórine ainaldy.

Elbasymyz N.­Á.Nazar­baev­tyng dana sayasaty arqasynda Tәuelsiz Qazaqstan halqynyng qol jetkizgen úlan-ghayyr jetistikterine progressivti adamzat әdil baghasyn berude jәne Qazaqsta­ny­myz­dyng bolasha­ghyna senimmen qarauda degen senim kókeyimizge úya saluda. Últ Kóshbasshysy N.­Á.Na­zarbaevtyng ai­tuly reformator túlgha retinde jasampaz iydeyalarynyng naqty iske aina­lyp kele jatqanyna pir Beket Atanyng otany - Manghystau eli rizashylyghyn bildirude.

Ótken 20 jyl bederinde qazynaly týbekting әleumettik-ekonomikalyq beynesi adam tanymastay ózgerdi. Búl, sóz joq, Elbasymyzdyng osy ólkege degen qam­qor­lyghynyng arqasy. Elbasymyzdyng tapsyr­ma­symen búrynghy Aqtau shaghyn teniz porty halyqaralyq teniz sauda portyna ainaldy jәne osynyng negizinde erkin ekonomikalyq aimaghy qúryl­dy. Osynda Kaspiy jaghalauy elderi memleket bas­shy­larynyng beyresmy kezdesuleri ótkizildi.

Elbasymyz N.Á.Nazarbaevtyng ózi atap ótkenindey, Kaspiy әlemdik geoeko­no­mikalyq, ekologiyalyq jәne biosha­ruashylyq mýddeler arqyly ózine tarta otyryp, әldebir derbes qoghamdastyqqa biriktiruge qabiletti geosayasy ónir retinde kórinip keledi. Oghan sonymen qatar shekaralas barlyq memleketterding teniz suy qoymasyn ózara týsinistikpen birlese paydalanu jónindegi ústa­nym­dary da iygi yqpal etude.

Bizding memleketimiz Kaspiy tenizi jóninde osy jәne ózge de Kaspiy jagha­lauy memleketteri tanyghan, qúrmet tú­ta­tyn kelisimderdi mýltiksiz jýzege asyrudyng barlyq is-sharalaryn adal oryndauda. Bir ghana mysal, Kaspiyding ekologiyalyq problemalary әrdayym Ýkimetimizding basty nazarynda. Óit­keni, Kaspiyding ekologiyalyq tepe-ten­di­gin qamtamasyz etpeyinshe, tabighattyng ózi bes kórshiles elge syigha tartqan Kaspiydi orny tolmas qasiretke úshy­ratuymyz bek mýmkin.

Songhy otyz jyldyng ishinde Kaspiy­ding ekologiyalyq jýiesi qatty ózgeris­ter­ge úshyrap, tómendep ketti. Úshy-qiy­ry joq Kaspiyding súlulyghyna tabiy­ghy faktorlar siyaqty tehnogendik problemalar da qauip tóndirude. Onyng tú­tastyghyna kóptegen tabighy jәne qoldan jasalghan faktorlar әser etedi. Bәrinen búryn búl - geodinamikalyq túraq­syz­dyqtan tuyndaghan teniz dengeyining óz­ger­meliligi men Ortalyq jәne Ontýstik Kaspiyding lay atqylaytyn janartaulyq mazasyzdyghy. Sonymen qatar biz ózen­dermen keletin ónerkәsiptik aghyndy sular men su astynda qalghan únghylardan lastanu jaghdaylary jәne syrttan kelgen teniz jebiri grebnevikmnemy Opsiys­ting qonystanuyna baylanysty biolo­giya­lyq faktorlardyng әserin de eskermey otyra almaymyz. Qauip-qaterlerding arasynda Kaspiy aimaghynda múnay ken oryndaryn iygeruden tuyndaghan qazirgi tehnogendik lastanular bar. Osy mәse­leler eskerile otyrylyp, jaghdaydy anyq­taugha «Grinpiys» siyaqty halyq­aralyq úiymdardy tartu úsynyldy. Múnday bedeldi úiym sarapshylarynyng kómegimen biz Kaspiy basseynining bio­logiyalyq jәne ekologiyalyq resurs­ta­ryna barynsha sapaly baqylau jasay alamyz. Sonday-aq aldaghy yqtimal apattardan ekonomikalyq saqtanu ýshin Soltýstik Kaspiy jәne basqa of­fshor­lyq jobalar boyynsha ónimdi bólu tu­raly kelisimder men kelisim-sharttargha tiyanaqty taldau jýrgizu qajet.

Manghystau oblysynyng әkimdigi qol­da bar mýmkindikterdi paydalana oty­ryp, Kaspiy tenizi akvatoriyasyn saqtau jәne qorghau jóninde shúghyl sharalar qabyldau qajet dep esepteydi. «2008-2010 jyldargha arnalghan Manghystau oblysynyng qorshaghan ortasyn qorghau» baghdarlamasyna sәikes Kaspiy tenizining jaghalauynda, Kendirli demalys aimaghy, Qúryq kenti, Aqtau jәne Fort-Shev­chen­ko qalalary uchaskelerinde úzyndyghy 284,5 shaqyrym su qorghau aimaqtary men alaptary belgilengen. Aldaghy ua­qyt­ta múnday júmys úzyndyghy 1086 sha­qyrym Manghystau oblysynyng býkil jaghalaulyq jelisi boyynsha jalghas­ty­rylatyn bolady.

Bes jyldan beri gharyshtyq qashyq­tan barlap bilu tehnologiyalaryn qol­dana otyryp, Kaspiy tenizining qayrany men jaghalau aimaghynda memlekettik eko­logiyalyq monitoring ótkizilude. Kaspiy tenizining qazaqstandyq sektory kenestigining monitoring jýiesin qúru jónindegi arnayy aimaqtyq baghdarlama jasaqtaldy. Búl sharalar Manghystau oblysynyng aumaghyna jatatyn Kaspiy tenizi sektorynda ekologiyalyq jagh­daydy qadaghalaugha mýmkindik beredi.

Ghylymy úiymdar arqyly «Man­ghys­tau oblysyn ekologiyalyq audandargha bólu men tabighy jәne әleumettik-eko­no­mikalyq әleuetining ekologiyalyq syi­ym­dylyghyn anyqtau» jobasyn jasau jónindegi júmys ayaqtaldy. 2009 jyly oblys әkimdigi arqyly tórt Kaspiy aimaghy elderi ghalymdary men memlekettik organdary ókilderining qaty­suy­men «Kaspiy basseyni aumaghynyng eko­logiyalyq jaghdayyn basqaru proble­ma­la­ry» taqyrybyna ha­ly­qaralyq ghyly­miy-praktikalyq konferensiya ótkizildi. Ót­ken jyly Qazaq­stan Respublikasy­nyng Qorshaghan orta­ny qor­ghau ministrligimen birge elimizding mýddeli ministrlikteri men ha­lyqaralyq úiymdar ókil­derining qatysuy­men «Kaspiy tenizi: býgini jәne bo­lashaghy» degen taqy­rypta dóngelek ýstel úiymdastyryldy.

Sonymen qatar ob­lysta industriya­lyq-innovasiyalyq damu baghdarlamasy shenberinde tauarly bekire fermasy saly­nu­da. Múnda jyly­na 60 myng tonna balyq ónimderi óndiriledi.

Sh.Esenov atyn­daghy uniyversiytet El­ba­sy algha qoyghan eli­mizding ghylymy әleue­tin jahandyq den­gey­ge kóteru jó­nin­degi tapsyrmasyn jýzege asyru ýs­tinde. Qú­ramyn­da jýzden astam әr sa­la­nyng ghy­lym doktorlary men akademikteri, kandiy­dattary men aspiy­rant­­tary enbek etetin búl intellek­tual­­dyghy jo­gha­ry bilim or­dasy jiyr­madan astam shet­eldik ghylymy orta­lyq­tar jәne uniyversiytettermen isker, tvor­chestvo­lyq bay­lanys ornatqan. Jas gha­lym­dardyng ghylymy jәne prak­tikalyq júmystardy sol әriptestermen tize qosa jýrgizuleri dәstýrge enude.

Qazaqstan dýnie jýzinde sheteldegi qandastaryna qamqorlyq jasap, tarihy Otanyna qaytaryp alyp jatqan ýshinshi el. Týrli nәubetter әserinen dýniyege ta­ry­day shashylyp ketken qandas­ta­ry­myz­dy elge әkelip, jastaryn oqytyp, dýnie jýzi qazaqtarynyng qúryltay­la­ryn ótkizip, ýlken sharualar tyndyry­lu­da. Manghystau oblysy búl rette respublikada kósh bastap kele jatqandar leginen oryn aldy. Oralmandar ýshin janadan Batyr, Appaq eldi mekenderi irge teuip jatyr. Aqtau qalasynda elge oralghan tuystar ornalasatyn, kiriktiru ortalyghy 2010 jyly tapsyryldy. 2010 jyly Elbasy N.Á.Nazarbaev osy orta­lyqta boldy. Rizashylyghyn, tarihy otanyna oralghan aghayyndargha aq tilek, izgi niyetin bildirdi. Búl Elbasymyzdyng 70 jasqa tolu qarsany edi. Alysta jý­rip, eldi saghynghan oralman aghayyn­dar­dyng 70 kelini qatar túryp izetpen sәlem etip, Elbasymyzgha qúrmet kórsetti. Eldik ata dәstýr nyshanyn әuliyeli Man­ghys­tau jerinde bayqap kórgen Elbasy el kelinderine batasyn arnap, bir sәt tolghanysty kýy keshti.

Aqtau qalasynyng býgini men bola­shaghy әrqashan Elbasynyng basty naza­rynda bolyp keledi. Aytalyq, qalanyng «Aqqu» shaghyn audanynyng jana Aqtau-Sity audanynyng boy kóterui búl ai­tylghannyng jarqyn dәleli. Ras, әlemdik ekonomikalyq daghdarysy qúrylys qar­qynyna keri yqpaly boldy. Arab iyn­ves­torlarynyng jospary da belgili den­geyde ózgeriske úshyrady. El basshy­ly­ghy men oblys әkimi Q.Kósherbaevtyng bastamashyldyghy nәtiyjesinde «Aqqu» әleumettik-kәsipkerlik korporasiyasy úi­ym­dastyryldy. Osy kәsiporyn «Aq­qudyn» alghashqy shaghyn audanyn saludy tabysty jalghastyruda. Tek biyldyng ózinde jana qúrylysqa 8 milliard tenge bólinbek. Onyng 2,7 milliard ten­gesi memlekettik budjetten qarjy­lan­dyrylady. Sóitip, «Aqqu-Siti» jana shaghyn audanynyng alghashqy qúrylys­tary bastalyp keldi. Búl 46 myng shar­shy metr túrghyn ýi, ýsh birdey bala­baqsha, sport sarayy qúrylystaryna negiz qalanady degen sóz.

Euraziya men Iran teniz aimaqtaryn jaqyndastyratyn Soltýstik-Ontýstik stra­tegiyalyq transúlttyq dәliz Man­ghystau ólkesining baghyn jana qyrynan asha týspek. «Ózen-Týrkimenstanmen mem­lekettik shekara» jana temir jol magistrali - «Ózen-Qyzylqiya-Bereket-Et­rek-Gorgan» halyqaralyq jobasynyng bir bólshegi. Euraziya men Iran teniz ailaq­taryn barynsha jaqyndastyratyn Sol­týstik-Ontýstik strategiyalyq trans­últ­­tyq dәlizining manyzdy telimin ashu 2011 jyldyng sonyna josparlanyp otyr.

Asa auqymdy qúrylysty atqarudy Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev 2009 jyly «Qazaqstan temir joly» últtyq kompaniyasy» AQ-qa jýktedi. Temir joldyng qazaqstandyq 146 shaqy­rym­dyq bóliginde 68 jasandy ghimarat, 7 stansa men jolayyryqtary, tórt kó­pir salynady. Qúrylys júmystaryna elimizding týpkir-týpkirinen eki myngha juyq maman tartylghan. Qazaqstan Preziydentining tapsyrmasyna oray «QTJ» ÚQ» AQ temir jol telimindegi tapsyrystardyng 80 payyzyn otandyq óndiris oryndaryna ornalastyrdy.

Jana temir jol magistraly elimizding bәsekelestikke say әleuetin ósirip, Qazaqstangha jana halyqaralyq kólik dәlizin ashady. Tәuelsizdigimizding 20 jyldyq shejiresi әli jazylyp bitken joq. El shejiresi óz tarihynyng basyn tolaghay tabystarmen bastady. Onyng odan әri de bayandy bolaryna qaraorman halqymyz senedi.

Ómirzaq OZGhANBAEV, filosofiya ghylymdarynyng doktory.