Aygýl Múratqyzy, Caspionet arnasynyng diyrektory:

- Resmy tilmen aitsaq, «Jana әlemdegi jana Qazaqstannyn» jaghymdy imidjin qalyptastyru jolynda qazaq jurnalistikasy qyruar júmys atqaruda. Múny batyl aitugha bolady. Osy baghytta, әsirese siz jetekshilik etip otyrghan arna auqymdy jobalardy jýzege asyruda. Qazaqty әlemge tanytugha talpynyp otyrghan arnanyng býgingi tynys-tirshilikteri qalay?

- Bizding arnamyz osydan jeti jyl búryn, dәlirek aitsaq, 2002 jyldyng 25 qazanynda resmy týrde óz júmysyn bastady. Býgingi zamannyng sapyrylysqan aqparat kenistiginde berik oryn alghan Caspionet az ghana uaqyt aralyghynda ózining qoltanbasyn aiqyndap ýlgerdi desek te bolady. Negizinen, ózge memleketter aldynda Tәuelsiz Qazaqstannyng jaghymdy imidjin qalyptastyru jolynda enbek etetin arnanyng aqparattyq baghyty eng aldymen memleket mýddesi ýshin qyzmet etedi. Sondyqtan da aptanyng tolyq jeti kýni boyy ýsh tilde - qazaq, orys jәne aghylshyn tilderinde ýzdiksiz júmys isteytin búl túnghysh qazaqstandyq sputniktik telejobanyng últtyq mýdde túrghysynan alghanda atqarar jýgi men qolgha alghan maqsat-mindetteri orasan zor. Arnadaghy memlekettik qazaq tilining paydalanu kórsetkishi taza 50 payyz, al aghylshyn, orys tilderining ýlesinde 25 payyzdan.

Aygýl Múratqyzy, Caspionet arnasynyng diyrektory:

- Resmy tilmen aitsaq, «Jana әlemdegi jana Qazaqstannyn» jaghymdy imidjin qalyptastyru jolynda qazaq jurnalistikasy qyruar júmys atqaruda. Múny batyl aitugha bolady. Osy baghytta, әsirese siz jetekshilik etip otyrghan arna auqymdy jobalardy jýzege asyruda. Qazaqty әlemge tanytugha talpynyp otyrghan arnanyng býgingi tynys-tirshilikteri qalay?

- Bizding arnamyz osydan jeti jyl búryn, dәlirek aitsaq, 2002 jyldyng 25 qazanynda resmy týrde óz júmysyn bastady. Býgingi zamannyng sapyrylysqan aqparat kenistiginde berik oryn alghan Caspionet az ghana uaqyt aralyghynda ózining qoltanbasyn aiqyndap ýlgerdi desek te bolady. Negizinen, ózge memleketter aldynda Tәuelsiz Qazaqstannyng jaghymdy imidjin qalyptastyru jolynda enbek etetin arnanyng aqparattyq baghyty eng aldymen memleket mýddesi ýshin qyzmet etedi. Sondyqtan da aptanyng tolyq jeti kýni boyy ýsh tilde - qazaq, orys jәne aghylshyn tilderinde ýzdiksiz júmys isteytin búl túnghysh qazaqstandyq sputniktik telejobanyng últtyq mýdde túrghysynan alghanda atqarar jýgi men qolgha alghan maqsat-mindetteri orasan zor. Arnadaghy memlekettik qazaq tilining paydalanu kórsetkishi taza 50 payyz, al aghylshyn, orys tilderining ýlesinde 25 payyzdan.

- Arnanyng taralu auqymy qanday memleketterdi qamtidy? Shamamen qansha kórermenderiniz bar?

- Qazirgi uaqytta bizding kórermenderimizding sany orta eseppen alghanda 99 milliongha jetip otyr. Búl kórsetkish әli de ósu ýstinde. Elimizding bas telearnasy sanalatyn «Habar» agenttigining qúramyndaghy arnalar ishindegi eng jasy bolyp eseptelinetin Caspionet sputnik arqyly Europa, Tayau Shyghys, Kavkaz óniri, Ortalyq Aziya, Ortalyq Shyghys elderi men Afrikanyng soltýstik aumaghynda qabyldanady. Aldaghy uaqytta Moldova, Litva siyaqty basqa da sheteldermen qosa, Kaspiy aumaghyn týgel qamtyp, qazirgiden de auqymdy aqparattyq qyzmet kórsetuge kýsh salyp jatyrmyz. Búghan qosa sputniktik tabaqshalar arqyly taraumen qosa, birte-birte qosymsha kabeldik jýiege kóshu josparda bar. Álemning әr týkpirindegi arna kórermenderi Qazaqstannyng jәne shettegi qazaq diasporasy ókilderining tynys-tirshiligi jóninde de barynsha tolyq, obektivti aqparat ala alady. Bizding tilshiler dayyndaghan materialdarda elimizde bolyp jatqan negizgi sayasy oqighalar jóninde, ekonomika, ghylym-bilim, sport jәne basqa da salalardaghy jetistikterimiz jan-jaqty sóz bolyp, qazaq halqynyng ruhaniy-mәdeny tynys-tirshiligine de qatysty janalyqtar jayly aqparlar berilude. Alghashqy kezenderden bastap-aq aqparattyq baghyt ústanghan arnamyzdyng 55 payyzyn әr jarty saghat sayyn 10 minutta berilip túratyn janalyqtar toptamasy qúraydy. Biz óz ónimimizben qatar әriptestik baghdarlamalar ayasynda әlemning aldynghy qatarly aqparattyq agenttikterining songhy janalyqtaryn da útymdy paydalanyp kelemiz.

Júmys kýnderi arna baghdarlamalary әr saghat sayyn jana til ústanymy boyynsha órbip otyrady. Al demalys kýnderi eki sa-ghattyq tildik auysym prinsiypin ústanamyz. Baghdarlamalar ishine sayasi, iskerlik, qarjylyq, sporttyq janalyqtar enip, derekti jәne kórkem filimder, balalargha arnalghan tuyndylar, tarihi-etnografiyalyq baghyttaghy habarlar men teatr qoyylymdary, klassikalyq jәne foliklorlyq әuender, estrada muzykasy sheberlerining konsertterimen tolyqtyrylady. Áriyne múndaghy basymdyqty qazaq tiline, ózimizding últtyq ónerge beremiz.

- Qazirgi kórermenning talghamy bólek. Sondyqtan bolar, keybireuler «memlekettik elektrondyq aqparat qúraldary býgingi qoghamnyng tek jaqsy jaqtaryn ghana kógildir ekran aldyna shygharady» degen pikir qalyptastyruda. Ómirimizdegi ózge de problemalargha múnday arnalardan oryn joq pa?

- Reti kelgende manyzdy sayasi-ekonomikalyq problemalardy, últqa qatysty keybir ózekti mәselelerdi biz eshqashan ainalyp ótken emespiz. Kez kelgen memleket ózgelerding aldynda abyroyly bolyp kóringisi keletini aqiqat. Sondyqtan biz de óz tarapymyzdan qazaqtyng bar kemshiligin arshyp alyp, әlem júrtshylyghy aldynda úpay jinay almaymyz. Qazaqta «Jaqsylyghyn asyryp, jamandyghyn jasyryp...» degen sóz bar. Al bizge qarata «shyndyqty aitpaydy, ana jaghdaydy kórsetpeydi, myna jaghdaydy nazardan tys qaldyrdy» degen jelsózderdi óz basym orynsyz aiyptau dep esepteymin. Sayasiy-әleumettik problemalary joq memleket bolmaydy, alayda biz tek qana pozitivti dýniyelerimizdi syrtqa shygharyp, nasihattau arqyly basqalardyng bizben sanasuyna mýmkindik tughyzamyz. Aydyng arghy betin qansha jarnamalasang da ony eshkim kóre almaydy. Jaqsy nәrse ghana jaqsy pikir tudyratynyn úmytpaghan dúrys.

- Aytpaqshy, әnsheyinde telearnalardaghy jarnamalardan mezi bolyp jýretin júrt Caspionet-te nege kóz ýirengen qyzyldy-jasyldy jarnama joq dep tandanuy mýmkin...

- Biz bәrinen búryn birinshi aqshalay paydany oilap otyrghan joqpyz. Maqsatymyz mýlde bólek. Biz jasaghan júmystyng memleketke keler paydasy әlgi jarnamannan týsetin paydannan әldeqayda artyghyraq. Al jogharydaghy әngimege qayta oralatyn bolsaq, qazirgi kezde qoghamnyng kólenkesin ghana kórgisi keletinder ýshin tandau óte joghary emes pe? Jaghymsyz janalyqtar men atys-shabys, zorlyq-zombylyq turaly jazyp, kórsetetin aqparat qúraldary onsyz da jetip-artylady. Tandau óz erkinizde. Búl az deseniz, ghalamtordyng «ghalamattary» taghy bar. Áytse de biz basqalarmen bәsekelestik jaghdayda júmys jýrgize otyryp, milliondaghan auditoriyany jaulap otyrmyz. Endigi kezekte sol kórermenderimizding qatarynyng kóbengine enbek etuimiz kerek. Sebebi syrt kózben qaraghanda Qazaqstan syndy jas memleketimiz turaly tolyqqandy týsinik әli dúrys qalyptasyp ýlgergen joq. Degenmen alghashqy jyldardaghyday emes, qazaq dese, Qazaqstan dese ózimizdi ózgelermen teng dәrejede qoya alatynday halge jetip qaldyq. Búl әriyne, birinshiden memleketimizding útqyr sayasy ústanymynyng arqasy dep bilemin. Degenmen búl jolda el jetistikterin әlemge pash etip jýrgen Caspionet arnasynyng da óz ýles-salmaghy bar dep esepteymin.

Tughan elimizdi, tamasha jerimizdi alghash ret kórgen sheteldikter bizge tandanumen bolady. Ótkende ghana aghylshyn futbolisteri kelip tan-tamasha kýy keship ketti. Desek te shettegiler bizge kelmey túryp tanghalatyn bolsa, ýlken jetistik bolar edi. Qashanghy «biz Resey men Qytaydyng ortasyndaghy postkenestik memleketpiz» dep ejiktep jýremiz? Qazaqstan - Euraziya kindigi, órkeniyetter toghysatyn ortalyq. Osy túrghydan alghanda Qazaqstan turaly nasihat júmystary әli de bolsa kýsh saludy qatty qajet etedi.

- Sheteldegi qazaq diasporalarymen baylanystarynyz bar ma?

- El mýddesin kózdegen maqsatty jobalarymyzdy jandandyru jolynda bizder kóptegen bedeldi halyqaralyq úiymdarmen, týrli qogham, qauymdastyqpen tyghyz qarym-qatynastamyz. Mysaly bir ghana Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghymen birlesip jýzege asyryp otyrghan is-sharalarymyz barshylyq. Biz óz jerimizdegi otandastarymyzdyng jemisti jenisteri men jetistikterin ghana jipke tizgendey jarqyratyp kórsete bermey, shette jýrgen qandastarymyzdyng da býgingi tynys-tirshiligi turaly jaghymdy materialdar berudi paryzymyz dep sanaymyz. Osyghan baylanysty biz «Atameken» atty ýlken telejobany iske qostyq. Búl baghytta arnayy týsiru toby jasaqtalyp, shetelderge issaparlargha shyghyp jýr. Býginde redaksiyamyzgha jәne elektrondy saytymyzgha әlemning әr búryshynan týrli hattar men tyng úsynystar, shaqyrtular kelip jatady. Ásirese shetelde túratyn qazaq diasporasynyng ókilderi tughan tilimizdegi mәdeniy-tanymdyq, konserttik, oiyn-sauyq baghdarlamalardy kóptep kórsetsenizder eken dep súraydy. Osy súranysty qanaghattandyryp bizder kestemizge «Habar», «Elarna» telearnasynyng ýzdik baghdarlamalaryn da qostyq. Bayaghyda tilge qatysty «50 de 50» zandylyghyn oryndaytyn kezde kóptegen telearnalar bos túrghan uaqyt kenistigin sapasyz dýniyelermen, jarymjan audarmalarmen toltyrugha mәjbýr boldy. Qazir Qúdaygha shýkir, «Mine!» dep kórsetetin jetistikterimiz, óner tuyndylary men júldyzdarymyz barshylyq.

- Ýsh tilde habar taratudyng óz qiyndyqtary bar ekeni belgili. Til mamandarynan tapshylyq joq shyghar?

- Biz osy arnany ashqan kezde bastapqyda televiziya tehnikasynyng tilin biletin mamandargha, rejisserlargha, audarmashylargha, birneshe tildi birdey mengergen jurnalist-redaktorlargha zәru edik. Meninshe, barlyq jerde solay bolghan. Osynyng saldarynan alghashqy habarlarymyzdy amalsyz aldymen orys tilinde, sosyn aghylshyn tilinde, eng sonynan baryp qazaq tilinde jasaugha mәjbýr bolghan jayymyz bar. Qazir kerisinshe, ózimizding qazaq jastarynyng arasynda myqty tehnika mamandary men sheber jurnalister ósip keledi. Mine, solar qazaq elining janalyqtarynyng jarshysy bolmaq. Memleketimizding ózi Ýsh túghyrly til sayasatyn ústanyp otyrghan tústa bizding arna da osy maqsatta naqty júmys jýrgizip keledi. Biraq әngimemizding basynda atap ótkenimizdey, múndaghy basymdyq aldymen memlekettik tilge beriledi.

Taghy bir airyqsha atap ótetin jaghday, Caspionet-ti kýndelikti kóru arqyly til ýirenuge de bolady. Arna basshylyghynda jýrip ózim mәn bermegen múnday qúbylysty keybir әriptesterim angharypty. Qarapayym ghana mysal keltire keteyin: arnada aldymen qazaq tilindegi janalyqtar toptamasy ne bolmasa belgili bir baghdarlama kórsetiledi, artynsha osylardyng orysshasy, búdan song aghylshynshasy beriledi. Múnday jaghday kýnde qaytalana bergennen song keybir sózderding audarmasy men mәn-maghynasyn týsine bastaysyn. Eger osy ýsh tildegi habarlardy túraqty týrde kóretin bolsanyz, aragha biraz uaqyt salyp baryp orysshany aitpaghannyng ózinde aghylshyn tilinde erkin sóiley almasanyz da, ony bir kisidey jenil qabyldap, jaqsy týsinetin bolasyz. Men múny әnsheyin qyzyqtyru ýshin aityp otyrghanym joq. Naqty tәjiriybede shyn mәninde solay. Tipti keybir til ýiretushi repetitorlar da óz shәkirtterine osy arnany kóruge kenes beredi eken. Aghylshyn tilin ýiretuge negizdelgen elektrondy baghdarlamalar da osynday prinsippen júmys isteydi emes pe?

- Býgin qazaqstandyq jurnalister tól merekesin atap ótude. Jalpy, qazirgi qazaq jurnalistikasy ózine jýktelgen mindetterdi atqara alyp jýr me?

- Bizder ne nәrseni bolsa da salystyryp qaraugha qúmarmyz. Belgili bir dәrejede búl dúrys ta shyghar, biraq әr zatty óz atymen ataghanymyz dúrys. Al qazirgi qazaq jurnalistikasyna qatysty aitar bolsam, songhy kezderde búl salada ilgerileu basym. Men Amerika men Europanyng jurnalisteri men bizding әriptesterdi salystyrghym kelmeydi. Biz әrtýrlimiz. Olarmen ortaqtasatynday tilderimiz de bólek. Sheteldegiler ghana shetterinen myqty, bәri bilimdi degen bos sóz. Men qyzmet babymen shette kóp jýrem. Áriyne bizge әli de kóp tәjiriybe jinaqtau kerek. Bizde shygharmashylyq saladaghy mamandar jetkilikti de tehnika tetigin ilip әketetinder az. Ókinishke qaray, jurnalistikagha jana kelip jatqan býgingi jastardyng kóbi gazet-jurnal oqymaydy, teledidardan janalyqtar qaramaydy. Basqa-basqa, jurnalist bolghysy keletin adam ómir boyy oqyp, izdenip jýrui kerek. Áytse de býgingi qazaq jurnalistikasynyng ayaqalysy jaman emes. Álbette, ózgelerding biz turaly týsinik-payymy dúrys bolghany abzal. Qalay bolghan kýnde de qazaq turaly qazaqtyng ózi aitqany qúndyraq әri nanymdy bolmay ma? Búl rette aityp óter taghy bir mәsele, qazaqtyng ishki jan dýniyesin, onyng últtyq bolmys-bitimin qazaqtyng ózinen asyp, qazaq jurnaliysinen artyq eshkim tap basyp, dәl bere almaydy. Bayqasanyzdar, elimiz tәuelsizdik alghan alghashqy jyldary qazaq jurnalistikasy әlsiz edi. Ásirese últtyq mәselelerge kelgende júmghan auyzdaryn asha almaytyn. «Tórtinshi biylik» dep aidar taqqan jurnalistikanyng jalauy býgingi demokratiyalyq qoghamda erkin jelbirey bastady. Keybireuler «sóz bostandyghy joq» dep qansha qynjylghanymen, bizding qoghamda oy erkindigi joq dey almaymyz. Árbir otandyq búqaralyq aqparat qúraldary әrtýrli prinsip ústanghanymen, olardyng týpki mindetteri memleket mýddesine qyzmet etu bolyp tabylady.

- Siz Mәskeu qalasynda dýniyege kelipsiz. Qazaq memlekettik últtyq uniyversiytetining jurnalistika fakulitetinde oqyp, Halyqaralyq biznes akademiyasynda «jalpy jәne strategiyalyq menedjment» mamandyghy boyynsha bilim tolyqtyrdynyz. Taghy da oquynyzdy jalghastyru oiynyzda bar ma?

- Oqu-bilim adamgha eshqashan artyqtyq etpeydi. Ázirge osy uaqytqa deyin alghan bilimim men tәjiriybemdi qyzmet babynda jýzege asyrugha kýsh salsam deymin. Jalpy, jurnalisting әr kýni tәjiriybe, әr sәti synaqqa toly. Bizding kәsip bosandyqty, erkelikti kótermeydi.

- Sizding Alashordanyng beldi ókilderining biri, qazaqtan shyqqan túnghysh advokat Rayymjan Mәrsekovting úrpaghy ekeninizdi kópshilik bile bermeydi. Estuimizshe, siz osynday qayratker túlgha turaly derekter jinap, arnayy kitap shygharudy qolgha alyp jýr ekensiz...

- Kópshiligimiz Alashorda degende onshaqty familiyany mýdirmey tizip aityp bere alamyz. Alayda Rayymjan Mәrsekov syndy últy ýshin enbek etip, janyn qighan tarihy túlghalar turaly kóp bile bermeymiz. Alash qayratkerlerining әli de qanshamasy zerttep-zerdeleudi qajet etedi. Atamyzdyng kezinde jazyp qaldyrghan enbekterin paraqtap qarap otyryp qatty qayran qaldym. Osy uaqytqa deyin manyzyn joymaghan әr sózining zildey salmaghy bar. Qanday iygilik bolsa da, qanday jaqsylyq bolsa da qazaqqa bolsyn deytin sol kezdegi ziyalylardyng aitqandaryn aina-qatesiz, sol kýiinde býgingi qoghamgha da aitugha bolady. Biraz tarihshy, qalamger aghalarymyzdyng búl kisi jóninde qazaq tilinde jazylghan az-kem zertteuleri bar eken. Qazir solardy tolyqtyryp, bas-ayaghyn qúrastyryp qazaqshagha qosymsha orys tilinde de kitap etip bastyrmaqpyn. Múndaghy maqsat- osynday qayratkerler turaly ózgeler de oqyp-bilsin degen niyet. Rayymjan Mәrsekov jurnalist retinde de ótkir pikirler aityp, «Saryarqa» gazetin shygharugha tikeley atsalysqan. Múnymen qatar ol kisining ótkir maqalalary «Ayqap», «Qazaq» basylymdarynda da jariyalanyp túrghan. Ozyq bilimge úmtylyp, Sankt-Peterburg uniyversiytetining zang fakulitetinde oqyghan. Keyin elge kelip biraz jauapty qyzmetter atqarghan tústa qughyn kórip, Qytaygha ketip qalghan. Óz zamanynda belgili sebeptermen shetel asqan azamattardyng ómir joldary tolyq zerttelinbegendigining bir sebebi - olargha qatysty bizding múraghattardaghy mәlimetterding jútandyghy.

Jalpy Alash qayratkerleri turaly zertteuler jýrgizu tarihshy mamandardyng ghana isi dep qaraugha bolmaydy. Osy maqsatqa jurnalister qauymy da bir kisidey júmyluy tiyis.

- Ángimenizge rahmet!

Bir mysal

Kezinde Qazaqstangha Rim papasynyng keluin býkil әlemning telearnalary kórsetti. Ertesinde ýide otyryp sputnik arqyly beriletin shetel arnalary búl janalyqty qalay tarqatady eken dep әdeyi zer sala bastadym. Sonda birqatar elding arnalary bizding el turaly mýldem teris pikirde ekendigine kóz jetkizdim. Ózim aghylshyn tilin jetik mengergennen keyin sheteldikterding ne aityp otyrghandyqtaryn týsinip otyrmyn. Keybireuleri bizdi tipti Aughanstan, Týrikmenstan, Tәjikstan syndy eldermen qatar qoyyp, qazaqtar әli kóship-qonyp, esek arbagha minip, qyshlaqta túrady degen de pikirler aitqan. Shettegilerding týsiniginde «stan» degen jalghauy bar elder damymay qalghandardyng qatarynda bolsa kerek. Bizding arna osynday kereghar pikirlerdi týbegeyli ózgertude aitarlyqtay ýles qosyp keledi. Dәl qazirgi jaghday mýlde basqasha. Qazaqstan óte qysqa merzim ishinde ózin әigilep, әlemdik arenadan aituly ornyn belgiley bildi. Osynyng bәri, qaytalap aitar bolsam, óz jetistikterimizdi ózgege pash ete bilgenimizde.

Súhbattasqan Almat Múratúly

«Alash ainasy» gazeti 27 mausym 2009 jyl