Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 6280 10 pikir 19 Shilde, 2020 saghat 12:01

Imperiyalar qalay qúlaydy?

Tarihta alyp imperiyalar bolghanyn bes jasar balagha deyin biledi. Qúlamastay bolyp, basqa shauyp, tóske órlep, basy bardy iydirip, tizesi bardy býktirip, aq degeni alghys, qara degeni qarghys bolghan talay imperiya tas-talqan bolyp kýiregen. Siyrdyng býiregindey bólshektenip, edenge qúlaghan shynysha shashylyp qalghan.

Imperiyalardyng qúlauy kóbine ortalyqtan emes, shetten bastalady. Mysaly imperiya qanshalyq alyp bolsa, ony basqaru sonshalyqty qiyn. Myndaghan shaqyrym jerdegi basyp alghan aimaqty baghyndyru ýshin kóp resurs, adam, әsker kerek. Onsyz ol bir minut ta túrmauy mýmkin. Uaqyt ótken song dәl sol alystaghy aimaqtar birinshi bolyp bóline bastaydy. Halyqtar kóterilisi bastalyp, qarsylyq kýsheye beredi. Ortalyq alystaghy aduyndy aimaqty sabasyna týsiru ýshin baryn salady, sol sәtte taghy bir alystaghy aimaq búrq ete qaluy mýmkin. Tarihta onday mysal kóp. Riym, Hulagu imperiyasy, Qúbylaydyng Yuani imperiyasy, Altyn Orda jәne basqalar. Bólshektenu alystan bastalyp, aqyry astanasyna deyin jetken mysaldar jeterlik.

Mening әkem ómirinde KSRO qúlaydy dep oilamaghan bolar. Qazir KSRO-nyng qúlaghany jayly derekti filimdi kórip jatyr. Mening sheshem "Songz nerushimyy respublik svobodnyh, splotila naveky Velikaya Rusi" dep әnúran aitqan. Qazir tәuelsiz Qazaqstanda kýn keshude. Ghasyrlargha ketetin soizy joq, tipti ýsh shiyrek uaqyt ómir sýrmey, ólip ketti. KSRO-da kóp jyly ótken adamdardan súrasanyz, olardyng barlyghy da "KSRO qúlaydy degen ýsh úiyqtasaq ta týsimizge enbepti" deydi. Al qazir ýsh úiyqtasa da sol KSRO-ny týsterinde de kórmeydi. Áriyne, KSRO-nyng qúlauy shetki aimaqtan emes, qordalanghan týrli mәseleden bastaldy. Dey-túra jarty әlemdi uysynda ústaghan derjava jalp ete qaldy. Búl fakt.

Býgin mine Reseyding Qiyr shyghysy tulap jatyr. Habarovsk, Vladivostok jәne t.b. Ortalyq pen búl aimaqtyng arasy 5 myng shaqyrym shyghar kemi. Kremlide aitylghan әr sóz búl aimaqqa jetem degenshe әr shaqyrymda aduyny azayyp, qarqyny bәsendep keledi. Harizmatikalyq túrghydan. Onyng ýstine Edilding ar jaghy men ber jaghyndaghy orys әlemi eki týrli ispettes. Mәskeu men Piyter bir әlem, qalghany mýlde basqa planeta. Qiyr Shyghys tipti jat ghalam ispettes. Ortalyqqa ókpe-renishi kóp ekeni kórinip túr. Ishtegi qarsylyq jyldar boyy jinalypty. Ekonomikalyq mәseleler, jemqorlyq, úmyt bolghan taghdyrlar men ýzilgen ýmit jinaqtalypty. Ony kókshireygen kózderdegi ashudan kóruge bolady. Áriyne, búl býgin-erteng Resey bólinip, Putin taqtan kesken terekshe súlap týsedi degendi bildirmeydi. Tipti búl alghysharty da emes shyghar. Biraq ózge elding aimaqtaryna separatistik dәn seuip jýrgen Pýteken, óz aimaghynda da ondaydyng mýmkin ekenin bayqaghan shyghar.
Resey imperiyasy tas-talqan boldy. KSRO qúlady. Resey Federasiyasy she? Uaqyt kórsetedi.

Ashat Qasenghalidyng jazbasy

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5512