(Shilde - karantiyn - shildehana nemese últ ústazy turaly eki estelik)

Elimiz ekinshi mәrte qatal «karantinge» qamaldy. Karantin degen atau sóz kóne latynshadan audarghanda «qyryq» degen maghyna beredi eken. Búl karantin qazaq «qyryq kýn shilde» deytin jaz mezgilining eng ystyq aiyna dóp keldi. «Shilde» sózi qazaqqa parsynyng "shildə" degeninen auysqan. Onyng da maghynasy «qyryq» degendi bildiredi. Sonda qazaqtyng "qyryq kýn shilde" degeni qyryq sanyn bildiretin parsy sózining maghynasyn ashatyn tirkes bolyp tabylady. Sonymen qatar ol býgin qoldanysymyzgha entelep engen karatnin úghymynyng balamasy da bolyp shyghady.

Shilde atauynan taraytyn qazaqtyng jalpaq ghúrpy bar. Ol – shildehana. Atalmysh atau eki sózden qúrylghan: biri – shilde, ekinshisi – hana. Shildesi, jogharyda aitqanymyzday,  týsinikti. Al «hana» degenimiz de parsy sózi. Ol «bólme» nemese «bólekteu» degen maghyna beredi.  Demek,  qazaqtyng «Shildehana  kýzetu»  ghúrpy -  jana tughan nərestege karatiyn  jasau, ony júrttyng kózinen tasalau. Múndaghy maqsat  – nәresteni til-kózden qorghau. Qazirgi medisina úghymmen aitsaq, virustan saqtandyru. Imuniyteti qalyptaspaghan qyzyl shaqalaqtyng organizmi dýniyeni qorshaghan týrli virusqa tózimsiz boluy әbden mýmkin. Ata-babalarymyzdyng kóne dýniyetanymy men san ghasyrlar boyy jinaghan tәjiriybesi men negizinde tuyndaghan saqtyq sharasy. 

Býgingi tanda kovid indeti qyzylshaqa nəresteni emes, tútas halyqty shildehanagha - karantinge qamap qoydy. Osy orayda, qazaqtyng eski saltyn jana zamangha layyqtap, BAQ betinde, әleumettik jelide qashyqtyqtan «shildehana kýzetudi», yaghny karantindi jolgha qoigha bolady. 

Búrynghy shildehanada ne aitylatyn edi?  Áriyne, jaqsy sóz, jyr, tilek, qyzu әngimeler tiyegi aghytylady. Býgingi tandaghy әngimening basy «kovidtten» bastalatyny sózsiz. Halyq arasynda «Birinshi baylyq – densaulyq» degen tәmsil sózding maghynasy artty. Indetke qarsy túru ýshin saqtyq sharalarymen qatar adam organizmining imuniytetin kýsheytu mәseleleri - kóp әngimening arqauy. Denning saulyghy ýshin tabighy ónimderdi, dәstýrli taghamdardy as mәzirine qosu – býgingi tanda qazaq júrty  ýshin ózekti taqyryp. Dәstýrli mәzirdegi qoy etining sorpasy, qazaqy et, saumal, qymyz, ashytpa kóje degen tagham-susyndargha súranys ósti.

Pandemiya indetinen tuyndaghan kórinisterdi saralay kele, qazaqtyng birtuar túlghasy A.Baytúrsynúlyna qatysty eki estelikti jariyalaudy jón sanap otyrmyn. Biri – 1990 jyldary qúlaqqa qanyq bolyp, 1993 jyly qazirgi «Qostanay tany» gazetining betinde (17.09.1992 j.) «Ahang daryndy publisist» degen maqalada jariyalanghan estelik, ekinshisi – qostanaylyq aqsaqal Baqytkerey Ábitayúlynyng óz qolymen jazyp bergen esteligi. 

Birinshi estelik–  Syr boyynan saqtalyp jetken әngime. Aytushy – Ahmet Ábsadyqúly, 1937 jyly tughan. Mamandyghy – fizika-matematika pәnining múghalimi. Ángimeni óz әkesi Baraqúly Ábsadyqtan estigen. Baraqúly Ábsadyq 1894 jyly tughan, 1984 jyly 90 jas jasap, dýniyeden ozady. Jaylaghan qonysy – Syr boyyndaghy Qaraózek, Arqada – Qarsaqpay. Ákesi Baraq Bayghabylúly biraz jyldar Qarsaqpay jaqta -Úlytau men Sarysu arasynan jaylap túryp qalady. Qarsaqpaydaghy ken ornyn kenes ýkimeti qogham menshigine alghannan keyin, «endigi kezek jeke malgha keledi» degen qauippen bes aghayyndy kisiler bolyp, nauqastanyp jatqan әkeleri Baraqty tenge artyp, «esing barda elindi tap» degen tәmsilge sýienip, «tynysh jatqan» Syr boyyna qonys audarady. 1929 jyly Syr boyynda kәmpeskege ilinip, ashtyqtyng zardabyn tartady. Soghys jyldary voenkom tarapynan bastamagha ýn qosyp, qolyndaghy biraz malyn maydangha samolet alugha dep «óz erkimen» beredi.

Álqissa, 1990 jyldary Alash ziyalylarynyng jappay aqtalyp, shygharmalary jaryq kórip jatqan kez. Biz studentpiz. Qolymyz qalt etkende әkemizding baqshasyna kómektesemiz. Baqsha atamyz Ábsadyq jaylaghan Tasaryq degen jerde (qazir Ábsadyq toghayy dep te atalady). Kórshimiz - әkemizben birge qyzmet jasaytyn Seyilbek aghay. Ol da fiziyk-matematiyk.  Onyng da birneshe balasy bar. Baqshada júmys ta jasalady, әngime de aitylady. Ángime auany әrtýrli. Tarih ta bar, zamanauy kórinister de bar. Sonyng birinde aqtalyp jatqan Alash ziyalylary turaly әngime qozghaldy. Sonda bizding әkemiz Alash ardaqtysy Ahmet Baytúrsynúly turaly óz әkesinen estigen mynaday әngimeni aityp berdi:

 «Bizding әkelerimizding qystauy – Qaraózek, jaylauy – Qarsaqpay eken. Atamyz Baraq Bayghabylúly  revolusiyagha deyingi biraz jyldardy Úlytau men Sarysu aralyghyn jaylap, Nayman júrtymen qonystas bolady. Baraqtan bes aghayyn taraydy. Beseui de Naymannan qyz alghan. Qarsaqpaydyng ken oryndaryn ýkimet menshigine alghan jyldary әkelerimiz Syrgha qonys audarady.  Kókem Ábsadyq  jastyq shaghy ótken ónirdi saghyna ma, әiteuir, Arqa jaghy turaly kóp әngime aitatyn. Birde ol bala kezinde Ahmet Baytúrsynúlyn kórgenin aityp edi.  Oqigha bylay bolghan: Arqada Baraq atamyzgha mynghyrghan mal bitip, auqatty túrady. Qarsaqpaydy jaz jaylap, kýz bolar uaqytta Atbasardaghy bazargha mal aidap baryp, sauda-sattyq jasaydy eken. Ýlkender jaghy iri maldy, jasóspirimder qoy-toqty aidap qolghabys qylatyn edik deydi әkemiz. Birde, 15-16 jasar kezim, bazargha mal aidaghan kisilerge qosyldym. Jazdyng sonyna qaray shyqqanbyz. Miday jazyq dalanyng ýstinde maldy óz ayanymen jaya otyryp, Atbasardy betke alyp kete bardyq. Bir kýni aldymyzdan pәueske arba kórindi. Bizdi basqaryp kele jatqan kisi oqtay ozyp baryp pәueskege jolyqty. Sәlden keyin keyin qaytyp kelip: «Osy jerde kidiremiz, maldy iyirinder. Myna pәueskede qazaqtyng qadirli azamaty Ahan-Ahmet Baytúrsynúly jolaushylap barady eken. Sol kisige qonaghasy beremiz»,- dedi.  Sodan ne kerek, dereu maldy iyirip, bir semiz toqtyny soyyp, qonaqasy dayyndadyq. As piskenshe Ahang biraz әngime aitty. Balamyz ghoy kóp nәrse este qalmapty. Bir esimde qalghany onyng qazaqtyng densaulyghyna qatysty aitylghan sózi. Ahannyn: «Taza auada, tabighat ayasynda jýrip mal baqqan qazaqtyng densaulyghy myqty bolugha tiyis. Onyng basty sebebi qazaq maldyng etin jeydi, mal dalada jayylyp sýigen shóbin jeydi. Al dýniyedegi dәri-dәrmekting barlyghy shópten jasalady»,- degen sózi qúlaghymda qalypty dep otyrushy edi kókem».

HH ghasyrdyng basynda últ ústazynyn  qarapayym malshylar ortasynda otyryp aitqan sózi. Býgingi pandemiya kezinde sol sózding qadirin bilip jatqandaymyz. Tabighy taghamdar imuniytetti kóteredi. Imuniyteti myqty kisi virus shabuyldaryna tótep bere alady. Qazaq júrtynyng kornovirusqa tótep bere almay, jappay indetke úshyrauynyng bir sebebi, bәlkim, ghasyrlar boyy qalyptasqan as mәzirining kýrt ózgerui de әser etken shyghar.  Qazaqtyng Úly Dalasy mynghyrtyp mal baghugha qolayly. Tehnika men tehnologiya damyghan qazirgi kezende onyng beynetin azaytyp, paydasyn kóbeytuge mýmkindik zor. Áli de kesh emes...

Avtorlyq sheginis. Baraqúly Ábsadyqtyng kindiginen taraghan on balanyng birining esimi – Ahmet. Biz, osy estelikting avtory Ábsadyq balasy Ahmetten taraymyz. Qazirgi kýni atamyz búl esimdi balasyna sol Ahannyng qúrmetine qoysa kerek dep boljaymyz. Biraq ol turaly Ábsadyq atamyz eshqashan aitqan emes eken. Bәlkim, aitugha qoryqqan shyghar. Sebebi «halyq jauy» atanghan Ahmet Baytúrsynúlynyng atyn atau kenes dәuirinde kim-kimge bolsa da onay bolmaghany belgili. Onyng ýstine ózining kәmpeskege ilingeni, kolhozgha kiruden qashqaqtap,  jeke sharuamen ainalysyp, sayaq jýrgeni bar. Qahary qatty kenes ýkimetinen shyn mәninde qaymyqsa kerek.

COVID-19 indeti ómir sýru saltymyzgha, túrmys-tirshiligimizge, dýniyetanymymyzgha ýlken ózgerister engizip jatyr. Álemdik pandemiya tuystyq, újymshyldyq mentaliytete negizdelgen qazaqtyng əleumettik baylanysyna da salmaq saluda. «Kóppen  kórgenning bəri úly toy» dep sanaytyn bizding újymshyl, tuysshyl, aghayynshyl qoghamymyz tosyn kelgen indet jaghdayynda ústanatyn oqshaulanu sayasatyna kóship jatyr. Áleumetshildik birligi bayau úiysatyn qazaq júrty ýshin salt-sayaq jýrudi qalaytyn kovid kórinisteri óz ziyanyn tiygizui mýmkin. Mysaldy alysqa barmay-aq, 30-jyldardaghy qughyn-sýrgin kezeninde aghayynshyldyqtan aiyrylyp qala jazdaghan tarihymyzdan bayqaugha bolady. 

Ekinshi estelik sol Ahmet Baytúrsynúlynyng júbayy Badrisafanyng taghdyry turaly bolmaq. Múnda Badrisafa ómirining songhy kýnderi turaly shaghyn mәlimet jazylghan. Estelikting avtory - Baqytkerey Ábitayúly atty qostanaylyq aqsaqal. Qazir kózi bar ma, joq pa, bilmeymin. Habarsyzbyn. Ol kisi estelikti óz qolymen jazyp, maghan sonau 2004 jyly «Ahmettanu turaly izdenisine bir septigin tiygizer» dep úsynyp edi. Estelikting týpnúsqasy mening qolymda. Jeke múraghatymda ústap kelemin. Estelikting bayanynsha, últ ústazynyng júbayy kýieui atylghannan keyin qayyn júrty Qostanaydy saghalap kelgen siyaqty. Ókinishke qaray, keyuanagha aghayyn-júrty pana bola almay, Badrisafa Qostanay qalasynyng irgesindegi Aleksandrovka selosyndaghy mýgedekter ýiine ornalasady. Sol jaqta qaytys bolady.

Soghys jәne enbek ardageri Baqytkerey Ábitayúly syndy aqsaqaldardyng Ahana qatysty derekterge janashyrlyq pen izdengishtik tanytqan yntazarlyqtaryna bas ie otyryp, ony jariyalaudy jón kórdim (avtordyng stiyli men orfografiyasy saqtaldy):

Estelik

Men 1970 jyly issaparmen Mendigha (ra) audany (na) barugha Qostanay avtovokzalynan biylet alyp, Borovskoy baghytyna jýretin avtokólikti kýtuge tura keldi. Avtovokzaldyng ishi tolghan jolaushylar, әr baghytqa bara jatqandar. Qatardaghy bir bos oryngha ornalasyp qolymdaghy gazetti oqyp otyr edim, mening qatarymda otyrghan 3-4 aqsaqaldar Amangelidi audanyna bara jatqan jolaushylar eken. Bireuining janynda baldaq sýieuli túr. Jastary 60-70 shamasyndaghylar.

Bir uaqytta әngimelerinen qúlaghyma shalynghany Bәdrisafa Aqmet Baytúrsynovtyng әieli, kýieui qalyq jauy bolyp ústalyp ketken son, aghayyn-tumalary Bәdrisafany qalyq jauynyng әielisi dep esh qaysysy jaqyndary qamqorlyq kórsetpegen son, amalsyzdan Aleksandrov mýgedekter ýiine 1942 jyly jaz ailarynda baryp ornalasady. Onda 3-4 jetiden keyin kóz júmady. Óler aldynda ózi meni músylmandar ziratyna jerlender dep aitypty deydi. Aqsaqaldar әngimesin әr qaray jalghastyryp otyrdy. Biraq men avtokóligim jýretinin qabarlaghan song jýrip kettim.

1995-1997 jyldary jurnalist marqúm Baytúrsyn Iliyas-qa Bәdrisafa Aleksandrovkada ólgeni jóninde estiginimdi aitqan edim. B.I. Aleksandrov mýgedekter ýiinen anyqtama qabar almadym dedi. Sodan keyin men búrynghy Qostanay oblystyq Esep-sanaq basqarmasynyng bastyghy Podalyakov M.N. 1942 jyly Aleksandrov s/sovetinen ólgender tirkelgen kuәlikter qaydan alugha bolady degenimde, oblystyq stat arhiyvinen alugha bolady degen son, kóp jyldar oblstat qalyqtyng tu jәne ólimderdi tirkeu bastyghy A.Drujinamen jәne oblstattyng kóp jyldar búrynghy orynbasary N.F. Smirnovadan anyqtama súraghanymda, Aleksandrov indom arhivte joq dedi. Aleksandrov indom otchety Qostanay obl sobes beredi dep qabarlady. Odan keyin men Baytúrsyn Iliyasqa Aleksandrov indomynyng buhgalteri Koroli-men habarlasudy ol otchetty qayda tapsyrghanyn aitady dedim, ol B.I. qabarlasty ma ol jaghyn bilmeymin.

Aqannyng әielining ziraty Aleksandrovtyng topyraghyna jerlengeni anyq. Sol sebepti Aleksandrov poselkasyna Bәdrisafa Baytúrsynovagha kóshe atyn berip, eskertkish taqta ornatu kerek.

Aqmet Baytúrsynovti zertteushiler: oblystyq arhivten, oblsobesting arhiyvinen, jәne KB arhiyvinen Bәdrisafanyng ólimi turaly tirkelgen Aleksandrov indom arhiyvinen alugha bolady. Bәdrisafa Baytúrsynovanyng ólgeni jәne qayda jerlengeni anyqtama kuәlik.

Baqytkerey Ábitayúly soghys jәne enbek ardageri q.Qostanay, Qozybaev kóshesi, 39-22 pәter. Tel №54-73-78. 8.HI. 2004 j.

Avtorlyq sheginis: Badrisafa Baytúrsynkelinining qayda jerlengeni turaly әli kýnge deyin qújatqa sýiengen tolyq qandy maghlúmat joq. Ahmettanushylar týrli boljamdar aitady. Tipti, Mendighara audanynyng bir auylyna belgi soghyldy dep te estidim. Bizdinshe, NKVD baqylauynda bolghan Badrisafanyng Aleksandrovkadaghy mýgedekter ýiinde qaytqany, sol mandaghy beyitke jerlengeni beker aitylmaytyn syndy.

Almasbek Ábsadyq,

filologiya ghylymdarynyng doktory.

 Abai.kz