Býgin kimning tughan kýni ekenin bilesiz be? Salut atyp, ot shashatyn tughan kýn osy negizi! Býgin - Ghalym Dosken atty aghamyzdyng tughan kýni!!! Anau-mynau emes, alpys jasqa tolyp otyr. Osylay deseng elding deni «Ol kim?» dep súraydy. Súraytyn da jóni bar. Sebebi kýlli qazaq ol kisining isimen kýnige betpe bet keledi, biraq týrin eshqashan kórmegen. Atyn bәlkim estidi, bәlkim joq. Bú dýniyeni de pende týsinip bolmaydy. Keyde kóp zany keri ainalyp túrady. Mysaly: 2001-2006 jyldary «Qazaqstan tele-radio korporasiyasynda» júmys istegen qazaq jurnalisterin júrt jappay tanidy. Sәule, Qasym, Bolat, Nazira, Raqat dep esimderin elding bәri jeti atasyn sanaghanday sanap beredi. Biraq olardy osy iske baulyghan basshylaryn mýlde tanymaydy. Baltanyng basy әu basta qas sheberding qolyna týspese edi, qara temir jerde jatyp su tiyip, tot basyp shirip keter edi deydi sufiyler. Sol siyaqty bir kezderi Qazaqstan TV arnasy arqyly elge jaryq shashqan tanymal TV júldyzdardyng bәrining artynda osy salanyng maytalman mamany Ghalym agha túrghanyn sanauly adam biledi. Elding esinen tanyp, әlige deyin asqan saghynyshpen eske alyp, «shirkin, sol kezder-ay! Naghyz qazaqy kanal edi» dep tamsanyp otyratyn altyn zamany osylay dýniyege kelgen.

JÚMBAQ BEYNE
SSSR kezinde «Chto? Gde? Kogda?» degen TV habar bolatyn. Sony dausy erekshe Voroshilov degen kisi jýrgizetin. Sonyng týrin sol kýii kóre almay ketkem. Perdening artyna tyghylyp alyp oiyndy qyzdyrushy edi. Elding esinde tek dausy qaldy. Týri eshkimning esinde joq. Ghalym agha da sonday kisi. Qazaqstannyng mәdeny kenistigine ýnemi jan bitirip, údayy jana qan jiberip otyrady. Biraq ózining qayda otyrghanyn ómiri bile almaysyn. Biraq attap bassang Ghalym aghanyng BOLMYSYNAN ónip shyqqan su jana mәdeny ónim aldynnan jarq etip shygha keledi. Birden bilesin. Sapasyna ýnilseng astarynda «Made by Galim Dosken» degen kórinbeytin jazu túrady. Adamdy týrine qarap emes, isine qarap tany degen tәmsildi osy aghamnyng isine qarap týsindim. Ómirdi professional dengeyde sýru degen osy әne!

IYDEYa AVTORY
Úmytpasam 2002-shi jyl. Bir kýni júmysta jinalysta otyrmyz. Kanaldyng týsin tandau turaly talqy bastaldy. Ár kim әr týsti aityp әlek. Bir kezde sózdi aghanyng ózi aldy. Bizding kanal qonyr-sary týsti bolu kerek. Oryssha ohra zolotistyy deydi. Qazaq júrtynyng týpsanasyna osy týs әbden singen. Alash balasynyng kózi osy týske kóbirek týsse tarihy jady tez oyanady. Saryarqa degen atau da osymen baylanysty. Qazaqtyng dalasy altyn siyaqty sap sary bop jatady. Altaydaghy altyn andar da osy týspen birigip túr. Sondyqtan osy svetke toqtayyq. Al kókti orys, jasyldy ózbek alyp jýre bersin. Bizge Saryarqanyng týsi jetedi dedi. Osylaysha Qazaqstan kanaly altyn siyaqty jarqyrap shygha keldi. Myna iydeya miyma baryp sement siyaqty qatty da qaldy. 2013 jyly Abzal Qúspan «Otbasy hrestomatiyasynyn» birinshi kitabyn shygharghanda: «Sәke, kitapqa qanday týs tandaymyz?» dedi. Men sasqam joq. Tura bir kitapqa týs tandaudyng qas sheberi qúsap, ataqty advokatqa manghazdana qarap túryp: kókti núrotangha ber. Jasyldy dinshilderge ber. Bizding kitap Saryarqanyng týsin tandaydy. Ony oryssha ohra zolotistyy deydi. Qazaqtyng týpsanasynda osy svet jatyr dep bayaghy jinalysta estip alghan әngimeni tógip-tógip jiberdim. Advokat auzy ashylyp otyryp qaldy. Mәәә, Sәke, sen prosto geniysing ghoy, geni! Osynyng bәrin qaydan bilesin?-dep quanyshtan talyp qaldy. Advokat paqyr iydeya avtory Ghalym agha ekenin qaydan bilsin!

MINEZ
Modern adamnyng bes qaruy say bolsa da jenip túryp jenilip qalatyn bir syry bar. Ol - minezding jetispeui. Dúshpandaryng tor qúryp jan-jaqtan qysymgha alghanda aibat shekpey berile salu. Aybat shegip minez kórsetu kóp jaghdayda eng sheshushi faktorgha ainalady eken. 2005 jyldary qazaq kanalynyng abyroyy gharyshtyq jyldamdyqpen asqaqtady. Qazaq tildi orta rasymen de TV arna úsynghan jaryqqa jantalasa úmtyldy. Sebebi Ghalym agha kez kelgen habaryn tek logosqa qúrdy. Yaghny kez kelgen jobasynyng ishinde adamdy qalyng úiqydan op-onay oyatyp alatyn transsendentti sәule jatady. Qazaq júrtynyng oyanbauyna asa mýddeli toptyng soyylyn soghatyn arsyz kanaldar Ghalym aghanyng ainalasyna or qaza bastady. Kez kelgen әdisti arlanbay qoldanyp abyroyyn tóguge baryn saldy. Bir kýni ana onbaghan kanaldyng bir operatory kanaldyng kire beristegi holyna kelip ózinen ózi býrkenip otyryp almasy bar ma. Sәlden song әriptester shantaj jasap jatyr dep dýrligip ketti. Sóitsem ana esalang ózin ózi tútqyndap, qamap qoyypty. «Meni myna jerde Qazaqstan kanalynyng basshysy eriksiz ústap otyr» dep polisiya shaqyryp, jarty әlemge jar sap otyr. Bәrimiz qúr qarap túrdyq. Tipti múnday kezde ne isteu keregin eshkim de úqqan joq. Ortadaghy basshylar da sharasyz qaldy. Polisiya kelip yryn-jyryng bitken song Ghalym agha keldi. On shaqty jigitti tizip qoydy da әbden úrysty. Áy, jigitter, namys qayda? Ana qanghybas operator ne istep jýr múnda? Nege aidap shyqpaysyndar? Óz territoriyalaryndy nege qorghamaysyndar? Men senderge senip jýrmin ghoy. A, senderding otyrystaryng mynau, týkke túrmaytyn tarakannan qorqyp. Ne qorqatyny bar? Kamerany aldyr. Tikeley efirge qos. Qolynda túr ghoy bәri. Sosyn ana jyndydan súra. Seni múnda kim ústap otyr? Bar ket ýiine dep. Ketpese aitasyn. Esi auysqan myna bir jyndy ózin ózi qamap otyr dep. Soghan da bastaryng jetpey me? Endi ne boldy? Ana úyatsyzdar kanaldarynan ysqyrtyp otyr ýstimizden. Ekinshi osynday ynjyq minezderindi kórmeytin bolayyn! – dep shyghyp ketti.
E, qaysibirin aitayyn, jigitter. Búl óz kózimmen kórgen bir ghana oqigha. Al onday qúityrqy shantajdyng neshesi bolghanyn aghanyng ózi ghana biledi. Sonyng bәrine tereng bilimnen bólek myghym minezben de tótep berdi. Sol minezi qol astyndaghy jigitterge kәdimgidey júqty biraq. Shәkirtterining qay qaysysy da shamasyna qaray últtyq maydanda әli shayqasyp jýr.

ALYSTY KÓZDEU
Mening bir oqymysty qaynim bar. Shet tilinen kitap audarady. Keyde saghattap sóilegende auyzdygha sóz bermeydi. Onsha-múnshany mensine bermeydi. Bir bilgish endi túrghan. Ótkende sol telefon tolghap, resmy týrde mening búrynghy basshymdy moyyndap, shlyapasyn sheshti. Jezde, - dedi paqyryng dausy dirildep. Býgin men sizding Ghalym Dosken degen bastyghynyzdy tolyq moyyndadym. Memleketshil, últ qamyn jegen naghyz әulie eken!-dedi saltanatty әuezben. – Oibay ne bop qaldy saghan ayaq astynan dedim. Sóitsem Muzyka tarihyna qatysty sýbeli enbekti qazaqshagha audarypty. Sonyng ishinde yahudy júrtynyng eki myng jyl tentirep ketip, aqyrynda ata qonysyna qalay oralghany turaly da tarihty da oqypty. Evraziya qúrlyghyna shashylyp, eki myng jyl ezgide jýrgen elde qaybir es bolsyn. Barghan júrtynyng ana tilin ýirenip, әupirimdep jan baqqan ghoy evreyler. Kóbi sygan qúsap tozyp ketken. Keyin HIH ghasyrdyng ortasynan bastap Europada bankir evreyler kóbeyedi. Aqsha kóbeygen song ata qonysqa qaytu turaly týrli iydeyalar tuady. Veysman degen bir pysyq yahudey atajúrtqa kóshu jayly konsepsiyany jasap, tuystaryna jappay tarata bastaydy. Biraq basynda bәri Veysmandy mazaqtap kýlgen. Esing dúrys pa senin? Ana tilinde sóileytin bir de bir evrey qalmady. Kim qay elde qaldy, sol elding tilinde sóilep jýr. Olar qalay birigedi? Bizdi biriktiretin ivrit tili atam zamanda úmytylyp ketken. Sondyqtan myna dalbasa jobana uaqyt pen aqshany qúr bosqa qúrtpay ónetin tirlikpen ainalys, ainalayyn degen ghoy. Veysmannyng ýmiti ýzilip keter me edi kim bilsin, eger taghy bir aqyldy evrey shygha kelmegende. Muzyka tarihyn tereng biletin bir maman shygha keledi. Ol aitady. Taryday shashyrap, ensesi ezilip, ýmiti ýzilip, bolashaghy kesilip, tilinen ajyrap, basy birugeden maqúrym qalghan bizding halyqty úiytatyn bir ghana faktor bar. Sony dereu qolgha alu kerek. Ol – MUZYKA! Muzykany týsinuge tilding qajeti joq. Kónil bolsa jetip jatyr. Oh, deydi Veysmannyng jaqtastary. Mine, tabylghan aqyl. Búryn qalay basymyz jetpegen osyghan?! Davay, jinandar býkil evreyding óleni men әuenin. Osylaysha atam zamanghy Zabur jyrlarynan bastap, býkil halyq әnderin jinap, jappay nasihattau beleng alady. Yahudeylerding týpsanasynyng tereng qatparynda qalyp ketken eldik sana osylaysha iylәhy әuender men halyq jyrlary arqyly aqyryndap tirile bastaydy. Týrli tilde sóileytin birin biri mýlde tanymaytyn, úqpaytyn evreyler eski әuenderi men ólenderin tyndaghanda enkildep otyryp sharap iship, emirine otyryp qúshaqtasyp qoshtasatyn bolady. Muzykanyng kýshimen oyanghan sayyn olardyng Qúdystaghy atajúrtqa, Sýleymenning hramyna qayta oralu degen armandary kýn sanap jalynday beredi. Osy arman atam zamanda úmyt qalghan ivrit tilin qayta tiriltedi. Tayau Shyghystyng adam barmaytyn tau-tasynyng arasynda qalyp ketken eski evrey shaldardyng auzynan til mamandary eski tildi ýirene bastaydy. Tәurattaghy eski sózderinen jana maghyna qúrap shyghady. Osy isting bәrine serpin men ekpin bergen kýsh - diny әuenderi men halyq jyrlary bolatyn. Osylaysha qarapayym muzykadan bastalghan joba aqyrynda jenisti mәresine jetti. 1948 jyldyng 14 mamyrynda Izraili memleketi qúryldy. Ózining tuy, memlekettik tili bar. Osynday tanghajayyp tarhty tanyghan song Ghalym aghanyng aldynda basymdy iydim. Bәse nege ol kisi mýlde kórinbey tek muzyka jinap ketti dep qoyamyn. Sóitsem 20-30 jyldyq strategiyany oilap otyr eken ghoy. Obshym el bolamyz desek últtyq muzyka men diny jyr qissa dastandargha óte-móte múqiyat bolu kerek eken. Joyylghan halyqty kýlding ishinen jinap alatyn kýshi bar eken búl muzykanyng dep sózin ayaqtady. Oinapsyn, sen bala, mening bastyghymmen! Búdan bylay jezdenning qanday adamnyng qol astynda qyzmette bolghanyn bir sәtke de eseninen shygharushy bolma. Ponyatno?! - dedim. Ponyatno! - dedi qaynim.
Endi týsinikti bolghan shyghar. Ghalym agha 2002 jyldan beri qazaq muzykasyn zertteuge, zerdeleuge, arhivteuge mol uaqytyn arnap keledi. «Qazaqtyng myng kýii», «Qazaqtyng myng әni» dep bastalghan TV jobalary әli jalghasyp jatyr. Qazaqstannyng eng alys aimaqtaryndaghy kýishi, әnshi, jyrshynyng bәrin Almatygha aqsha berip aldyryp studiyada super sapamen jazyp, diski etip shygharyp, mәngilikting sandyghyna laqtyryp jatyr. «Yassaui» vokaldy tobynyng sapaly әuenin de sol kisining studiyasy saqtap qaldy. Ne ýshin? Sebebi anyq. Biyliktegi marginaldar qazaq últyn qúrtugha shyndap kiriskeli birneshe jyldyng jýzi boldy. Búl joyqyn tasjýrek mashinagha qarsy túru mýmkin emes. Qit etseng shaynap-shaynap óligindi týkire salady. Biraq olar muzykanyng aldynda ghana dәrmensiz. Búl mәngýrtter ana tilimizdi qúrtugha bar kýshin salyp baghuda. Evreyler siyaqty birneshe tilde sóileytin, birin biri mýlde týsinbeytin tarapqa bizdi iyterip әkele jatyr. Biraq bolashaqty Alladan basqa kim bilgen? Bir kýni qazaq júrty da esin jinap oilanar. Áy, búrynghy eldigimiz qayda dep. Sol kezde taban tireytin nýkte halyq әuenderi bolmaq. Ony qaydan alasyng ol kezde? Ghalym Dosken degen BOLMYSTYNG altyn qorynan alasyn. Al ol qordy jasap jatqan BOLMYSTYNG biologiyalyq jasy alpysqa keldi. Bir shetinen quanysh әriyne. Bir shetinen sәl kónilsizdik tughyzady. Osy kisi qartaymasa eken, quaty kemimese eken, auru syrqau ol kisige jolamasa eken, ómir jasy meylinshe úzaq bolsa eken dep tilep otyratyn qazaqtyng biri osy kisi. Sebebi ol kisi qazaq muzykasyn әli jinap bitken joq. Eki-ýsh notadan túratyn әuen bolsa da «keyin kerek bolady» dep dereu dybysyn jazdyryp qorgha tastay salady. Eger maghan ghayyptan tayyp Jebireyil perishte kelip: «Shәnjarhan, mening qolymda adamdy jasartatyn tanghajayyp eleksir bar. Biraq jalghyz tamshy. Biraq adamgha ishkizesin. Tanda» dese, esh oilanyp jatpastan Ghalym aghagha ishkizer edim. Studiyada әli jazylmaghan qanshama qazaq muzykasy bar desenizshi. Solar kezek kýtip móliyip túrghanda Ghalym aghamyzdyng qartangy aqylgha syiymsyz siyaqty kórinedi. Ol kisige tek jasaru kerek.

ÚRLANGhAN IYDEYa
Ýkimette my joghyn sol kezde anyq bilgem. Qashan kórseng Ghalym aghadan iydeya úrlap kýneltedi tayaz ministrler. 2005-2006 jyldary aghamyz «Mәngilik Qazaqstan» degen konsepsiya jasap shyqty. Ol iydeyany birinshi bizge sinirdi. Súltanmahmúttyng «Alash tuy astynda, KÝN sóngenshe sónbeymiz» degen ólenin deviz etip alghan. Esterinde bolsyn. Memleket, últ mәngi túrghysy kelse mәngilikke tótep beretin qúndylyqtyng túghyryna baryp bekui tiyis. Al, qúndylyq atauly tek mәdeny kenistikte ómir sýredi. Memleketting býkil quaty osy mәdeny qúndylyghyn qorghaugha júmsalady. Sondyqtan basqa-basqa dәl osy mәdeny maydanda mәngýrtterge bir qarys jerdi berushi bolmandar. Qazaqtyng sanasyn órkeniyetke qaray sýireytin qanday mәdeny ónim bar, sonyng bәrin jappay jinandar. Sosyn auyz jappay nasihattandar. Qazaq memleketi aqyr zaman bolyp, KÝN Allanyng әmirimen shyghystan emes, batystan shyqqanda ghana joyylatyn bolsyn. Oghan deyin dýnie túrghansha bizding el de túruy kerek. Mine, Ghalym aghanyng qasynda jýrseng osynday ambisiyagha ie bop shygha kelesin. Korporasiyadaghy býkil újym osyghan jabylyp jatqanda Ertisbaev degen mәngýrt shyghyp bәrin qiratyp, kýl talqan etip jibergen. Bir kýni qarasam ana shal «Mәngilik Qazaqstan» degen iydeyany óz atynan aityp abyroy jinap jýr. Biraq olardyng kýreskeni bar bolsyn. Bәrin talan-taraj qyp iyt-rәsuәsin shyghardy. Tamasha iydeya mәngýrtterding kesirinen nigilizmge ilinip kete bardy.

KORPORATIVTI MÝDDE
«Qazaq tabighatynan alauyz. Ómiri basy birikpeydi» degen pikirding de dalbasa ekenin, manipulyasiya ekenin, qazaqtardy ydyratu ýshin týpsanasyna kәzzaptyqpen egilgen uly iydeya ekenin sol kezde bilip qoydym. Últ úiysu ýshin últqa TV arqyly til qatyp otyrghan últshyl jurnalister jamaghaty airanday bop úiuy keregin bizge jaqsylap úqtyrdy. Apta sayyn barlyq redaktorlardy jinap alyp «KORPORATIVTI MÝDDE» degen dәris ótti. Kәdimgi ýidegi ata -ananyng balasyna beretin әdep sabaghy dersin. Újymdaghy bir de bir aqparat tysqa shyqpaytyn bolsyn. Búl bizding ekinshi ýiimiz. Bәrimiz bir otbasynyng balalarymyz. Alauyz bolugha bolmaydy. Bir birlerindi osynda synandar. Biraq syrtta tyrs etken teris aqparat taratushy bolmandar. Tipti әiel, bala-shaghana da aitpa. Elding ishi osynday úsaq-týiek әngimening kesirinen irip ketedi. Mysaly deydi de neshe týrli tarihta bolghan qyzyq oqighalardy aityp beredi. Basynda biz osyghan kýle qaraghanbyz. Olay emes eken. Ýiretse adam ýirenedi eken. Ana iydeya kәdimgidey sanagha sine bastady. Minez-qúlqy aluan, ózderinshe bir bir júldyz bop jaman ýirengen jurnalisterding bәri de KORPORASIYa MÝDDESI degende tas týiin bop jinala qalatyn jaghdaygha jetti. 2006 jyly sәuir aiynda Ertisbaev degen mәngýrt Ghalym aghany qyzmetten ketirgende osy iydeyagha adal bolghan 200-den asa әriptes bir kýnde aryz jazyp júmystan ketip qaldy. Odan beri 14 jyl ótti. Biraq sol úiymshyldyq setinemey әli túr. Áriptester san-salagha taralyp ketse de birin biri qoldap quattap otyrady. Birining jolyna biri kedergi bolmaydy. Ghalym aghanyng qúlaqqa qúighan auyzbirshilik iydeyasy kókirekte әli de sayrap túr. Osyghan qarap «e, qazaq alauyz degen gәp eken ghoy. Yntymaq ta oqumen, toqumen, shyndalumen, shynyghumen keletin qalypty qúbylys eken ghoy» dep ghibrat aldym.

DOSKEN INIM
2006 jyldyng 22 kókek kýni týrinen adam túrmaq ang shoshityn mәdeniyetsiz mәdeniyet ministri Ghalym Doskendi qyzmetinen ketirdi. Onyng arty ýlken daugha úlasty. Ol dau parlamentke deyin jetti. Qara orystar qazaq tildi kanaldy qiratyp qúrtugha shyndap kiristi. Myna bәleden qútylmasaq býkil qazaqtyng sauatyn ashyp, ruhany oyatatyn týri bar dep shoshyp -aq túrdy. Kýsh teng emestin. Olar kóp. Biylik solardyng qolynda. Olar aqyry jendi. TV arnagha basshy qylyp bir arsyz marionetkalardy әkelip qonjita saldy. Osylaysha oisyz, kýlegesh, sauyqshyl TV arna býkil júrtty qara balshyqqa batyrugha birjola kiristi. Mine dәl osynday tarihy sәtte tughan jengem kókek aiynda úl tumasy bar ma! Jigitting atyn kim qoyamyz degen mәsele kóterildi. Bәri bir auyzdan «myna qazaqtar men qaraorystardyng teke tiresi esimizden shyqpasyn. Tarihtyng bir ayauly sәti bolyp este qalsyn. Úldyng atyn Ghalym Doskenning qúrmetine DOSKEN dep qoyayyq» desti. Tamasha esim destik bәrimiz birauyzdan jamyrap. Osylaysha inimning aty Dosken bop shygha keldi. Qúday qalasa, bolashaqta «Mәngilik Qazaqstan» degen konsepsiyany solar jalghastyratyn shyghar.

BEYSANADAGhY ShÁKÁRIM
Ghalym agha ózin Abay tanushymyn dep te aitady. Keyde Abay ruhymen әserleskendey de әser qaldyrady. Búl әriyne million qyrynyng biri ghana. Biraq maghan ol kisi beysanaly týrde Shәkәrim atanyng ruhymen ómir sýretin siyaqty kórinedi. Nege deysiz ghoy. Sebebi:

Álemdi týgel men kórip,
Eshkim meni bilmese.
Múqtajym, nәpsim joq bolyp,
Ziyanym jangha tiymese!

-dep jyrlaghan edi Shәkәrim atamyz. Atamyzdyng osy qasiyeti bayqatpay bolmysyna sinip ketken siyaqty. Álemdi týgel kórip, ruhani, mәdeny qyzyqtyng ortasynda raqattanyp ónegeli ómir sýredi. Biraq ózin tanytugha, bildiruge tittey de niyeti joq. Dýniyening qyzyl-jasyly miyna kirip te shyqpaydy. Jyl sayyn neshe týrli adammen istes bolady. Osy kýnge deyin Ghalym Doskennen qiyanat kórdim, aqymdy jedi degen bir pende kórsem kózim shyqsyn. Esesine Ghalym aghanyng qoldauymen ósip- óngen talay myqtymen dastarqandas boldym. Bәri de dәn riza. Men de ol kisining qol astynda bes jyl istegende on bes jylgha eseyip shyqtym. Materialdyq jaghdayym jaqsy boldy. Bes jyldyng ishinde maghan da «Eldik sana» degen eng qasiyetti úghymdy «júqtyryp» ýlgerdi. Al onday «dertti» aqshagha satyp ala almaysyn. Búl dert – óte qymbat túrady. Ony Ghalym Dosken siyaqty alyptardan ghana «júqtyra» alasyn.

RS: Bú Shәnjarhan neghyp bastyghynyng densaulyghyn oilap, qayta-qayta óbektep ketti dep oilauy mýmkin key kisiler. Onyng da sebebi bar. Kezinde Ghalym aghanyng jýikesining júqaryp, tezirek qartayyp, shashynyng agharuyna kóp sebepshi bolghannyng biri menmin. Sebebi ol kezde súmdyq nadan edik. Bolashaqty rasionaldy jolmen boljau degennen mýlde maqúrym boldyq. Búiryqtaryn qalay bolsa solay oryndadyq. Aytqan iydeyalaryna ilese almay dalaqtap dalagha shaptyq. Mindetti týrde oqyp shyghyndar dep bergen kitaptarynyng jartysynan kóbin sol kýii týsinbedik. Men siyaqty shabandardyng kózin asham dep jýrip biraz kýshin shashyp aldy. Jasartatyn eleksir qolyma týsse eng birinshi sol kisige aparyp berer edim dep otyrghanymnyng bir sebebi osy, jigitter. Meyli endi eleksir tabylar iә tabylmas, biraq siz auyrmay, qartaymay úzaaaq jasanyzshy. Sonyng ózi bizge qashyqtan duh berip túrady!

Sanjar Kerimbaydyng jazbasy

Abai.kz