Senbi, 23 Qarasha 2024
Koronavirus 3938 4 pikir 22 Shilde, 2020 saghat 12:02

Koronavirusqa qarsy jana vaksina jasaldy

Álemge әigili www.aljazeera.com internet basylymy Oksford koronavirus vaksinasyn jasaghany turaly mәlimdedi. Maqala taqyryby «Oxford coronavirus vaccine: Five things to know» qazaqshalasaq: «Oksford koronavirus vaksinasy: biluge tiyisti bes nәrse». Maqalada tómendegi bes súraqqa jauap bergen. Olar:

- «AZD1222» degen ne?

- Nәtiyjeler neni kórsetti?

- Áseri qanday?

- Kelesisi qalay bolady?

- Taghy qanday vaksinalar jasaluda?

Endi osylargha bergen jauaptardy taldap kóreyik.

«AZD1222» degen ne?

Búl jana vaksinanyng atalymy. Ol shimpanzede kezdesetin qarapayym virusqa jana koronavirustyng genetikalyq zaty glikoproteindi  qosu arqyly jasalghan. Vaksina Úlybritaniyada biyl sәuir jәne mamyr ailarynda 18 jas pen 55 jas arasyndaghy 1077 eriktige synaq jýrgizuden bastalghan.

Nәtiyjeler neni kórsetti?

Synaq jasalghan eriktilerding 91 payyzy synaqtan songhy bir ay ishinde virusqa qarsy denelerdi qalyptastyryp, júghymdalugha qarsy immuniytet qalyptastyrghan. Búl antiydeneler viruspen auyryp shyqqan adamdarda bolatyn antiydenelermen shamalas bolghan.

Kelesisi qalay bolady?

Búl vaksina adamdardyng immundyq jýiesin barynsha kóteruge baghyttalghan. Al vaksinany jappay óndiru jәne ony әlemdik dengeyde  taratu adamdarda klinikalyq synaqtardyng ýsh kezeninen (keyde tórt kezeninen) ótudi talap etedi. Demek, búl onyng alghashqy satysy bolyp tabylady. Biraq, 600 myn  shamasyndaghy adamdardyng ómirin jalmap, әlemdik ekonomikany tyghyryqqa tiregen virustyng saldary jaghdayynda búl әlem halqy ýshin jaghymdy janalyq bolyp tabylady.

Taghy qanday vaksinalar jasaluda?

Oksford dayyndaghan búl vaksina әlemdegi 150 vaksinanyng biri, biraq mamandar ony eng damyghan, qauipsiz әri paydaly týri retinde baghalap otyr. Esterinizde bolsa, men biyl nauryz aiynda «Vaksina «soghysy» - adamzattyng aqyrzamany ma?» -atty maqalamdy jariyalaghan edim (internetten tauyp alasyzdar), sol maqalamda: Álemde vaksina jasaytyn alpauyttar kimder? Olardyng vaksinadan tabysy qanday? COVID 19 vaksinasyn jasaugha kimder atsalysyp jatyr? Maqsaty men mindeti ne? Biz ne isteuimiz kerek? Bolashaqta vaksina "soghysy" jana dәuirding bastamasy nemese adamzattyng "aqyr zamany" boluy mýmkin degen boljamdardy taldap jazghan edik. Sol maqalada jazghanymyzday  AQSh-tyng Pfizer men Qytaydyng CanSino Biologics kompaniyasy da osy dýisenbide ózderining ónimderi turaly jaghymdy janalyqtarymen bólisken bolatyn. AQSh-tyng Pfizer kompaniyasy әlemdegi vaksina óndiretin 4 negizgi kәsiporynynyng biri. CanSino Biologics 2009 jyly Qytaydyng Tyaniszini qalasynda tirkelgen. Últtyq farmasevtikalyq jetekshi joghary tehnologiyalyq kәsiporyn. Kompaniya júqpaly aurular men júqpaly aurulardyng aldyn-alugha baghyttalghan  vaksinalardy zertteu men әzirleuge, óndiruge jәne satugha mamandan.

Vaksina jasau - ýlken qarjy men joghary ghylym men tehnikany, bilikti mamandar men mol tәjiriybeni talap etetin ghylymy sharuashylyq. Alayda, zor kólemdegi joyghysh qúraldaryn jasaudan kóri, kózge kórinbes virustardy jasau arqyly әlemge ýstemdik etudin, biylik pen baylyqa ie boludyng janasha tәsili osy virus zertteu salasy bolary bolashaqta bek mýmkin. Virustyng qanday qauipti ekenin kórip otyrmyz. Jat niyetti adamdar, elder jaghynan jasalghan maqsatty virustar qala men dalany qiratpay-aq tútas halyqty jer betinen joq etuge qúdireti jetetin  kórinedi. Sol ýshin otandyq ghylym men bilim berude ýlken әri týbegeyli ózgerister qajet. Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymy (DDSÚ) kez-kelgen ómirsheng vaksinany jasaugha qoldau kórsetip otyr. Biraq, talaby sol jasalghan vaksina barlyq elge qol jetimdi boluy kerek. Bizding el Reseyding jasaytyn vaksinasyna ýmit artyp otyr. Basqa elding de vaksinasyna nazar audarghany jón. Eng bastysy, ózimizding de ghylymy zertteu oryndarymyzdyng tól vaksina jasauyna jaghday jasaluy tiyis.

Qaster Sarqytqan

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5440