Qazaqstan Respublikasynyng Din isteri agenttigi men Bilim jәne ghylym ministrligi elimizdegi islamy oqu oryndaryn tekserip shyqty. Tekseris barysynda islamy oqu oryndarynyng elimizding zannamasynda belgilengen normalar men biliktilik talaptaryna sәikestigi, oqu materialdarynyng qúramy men sapasy, kitaphana qorlarynyng sapalyq jәne sandyq qúramy, oqu ýderisining baghyttylyghyn taldau nazargha alyndy.

Elimizde qazir arnayy kәsiptik bilim beretin mekemelerge tenestirilgen islamy orta oqu oryndary bolyp tabylatyn 8 medrese bar. Olar Astana, Pavlodar, Aqtóbe, Oral, Shymkent, Saryaghash, Almaty, Shamalghan ónirlerinde ornalasqan. Sonymen qatar, Aqmola oblysynyng Qosshy eldi mekeninde ornalasqan Qauam ad-Din әl-IYtqany әl-Faraby at-Týrkistany atyndaghy respublikalyq qarilar dayyndau ortalyghy 2010 jyldyng jeltoqsan aiynan bastap qyzmet atqaruda.

Qazaqstan Respublikasynyng Din isteri agenttigi men Bilim jәne ghylym ministrligi elimizdegi islamy oqu oryndaryn tekserip shyqty. Tekseris barysynda islamy oqu oryndarynyng elimizding zannamasynda belgilengen normalar men biliktilik talaptaryna sәikestigi, oqu materialdarynyng qúramy men sapasy, kitaphana qorlarynyng sapalyq jәne sandyq qúramy, oqu ýderisining baghyttylyghyn taldau nazargha alyndy.

Elimizde qazir arnayy kәsiptik bilim beretin mekemelerge tenestirilgen islamy orta oqu oryndary bolyp tabylatyn 8 medrese bar. Olar Astana, Pavlodar, Aqtóbe, Oral, Shymkent, Saryaghash, Almaty, Shamalghan ónirlerinde ornalasqan. Sonymen qatar, Aqmola oblysynyng Qosshy eldi mekeninde ornalasqan Qauam ad-Din әl-IYtqany әl-Faraby at-Týrkistany atyndaghy respublikalyq qarilar dayyndau ortalyghy 2010 jyldyng jeltoqsan aiynan bastap qyzmet atqaruda.

Qúramyna Bilim jәne ghylym ministrligining ókilderi, Din isteri agenttigining qyzmetkerleri men aumaqtyq departamentterinin  mamandary engen tekseru komissiyasy alghashqy júmysyn «Astana» medresesi» diny birlestiginen bastady. 2007 jyly ashylghan Astana medresesi qazir birshama tәjiriybe jinaqtaghan bedeldi oqu ornyna ainalyp ýlgerdi. Medresede qazir 15 oqytushy qyzmet etedi. Olardyng arasynda ghylym doktorlary, kandidattar men magistrler bar. Sonymen birge, medrese qúryltayshysy bolyp tabylatyn Qazaqstan músylmandarynyng diny basqarmasy men Mysyr elining «әl-Ázhar» uniyversiyteti arasyndaghy kelisimshart negizinde kelgen  arab oqytushylar da júmys atqaruda.

Tekseru barysynda anyqtalghanday, medrese ústazdardyng bazalyq bilimi, mamandanu dengeyi orta diny oqu orny oqytushysyna qoyylatyn bilim beru talaptaryna say, alghan mamandyqtary oqytatyn pәnderine sәikes keledi. Árbir oqytushynyng óz pәnderine arnalghan júmysshy oqu baghdarlamasy, derbes júmys josparlary jasalghan. Shtattyq keste men jyldyq oqu jýktemeleri oqu bólimi tarapynan bekitilgen. Medresening oqytu josparyna memlekettik standartqa sәikes zayyrly pәnder engizilgen.

Medresede oqytylatyn barlyq oqulyqtar, әdebiyetter men oqu baghdarlamasy Qazaqstan músylmandarynyng diny basqarmasy tarapynan bekitilgen. Olar hanafy mazhabynyng ústanymdarymen tolyq sәikes keledi dep qúptalghan. «Aqida» pәnin jýrgizu barysynda Maturidy enbekteri negizge alynady. Ózge aqida ókilderining kózqarastary salystyrmaly týrde týsindirilip, Maturidy aqidasynan erekshelikteri kórsetilip otyrady.

Fiykh pәnin oqytuda hanafy mazhaby ókilderining enbekteri men osy baghyttaghy jinaqtar paydalanylady. Biraq búl taqyryptaghy enbekterding deni arab tilinde, medrese qorynda hanafy mazhabynyng tarihy men teoriyasyna, aqida mәselelerine arnalghan otandyq oqulyqtar men әdebiyetter az. Osyghan oray pәnderdi oqytu әdistemesi kóbine auyzsha týsindiruge negizdeledi.

Medrese kitaphanasy jeke ghimaratta ornalasqan, jalpy alany - 190 sharshy metr. Kitaphanada arnayy oqu zaly bar. Medresening jalpy kitap qory 3 myngha juyq. Islam dini salasyndaghy kitaptarmen molynan qamtylghan kitaphana qorynda sonymen qatar ekstremistik baghyttaghy diny aghymdardyng teris iydeologiyasyn ashyp kórsetetin manyzdy әdebiyetter de bar. 2009 jyly kitaphana qoryn bayytu maqsatynda medrese ústazdary jergilikti demeushilerding kómegimen arab memleketterine arnayy issaparmen baryp, 1500-ge juyq arab tilindegi tanymal oqulyqtardy әkelgen. 2011 jyldyng qantarynda Týrkiyadan da kóptegen diny әdebiyetter әkelingen.

Medresening 2011-2012 oqu jylyna arnalghan mәdeny jәne tәrbie isterining jospary bekitilgen. Medresede týrli taqyryptaghy súhbattar, tәlimgerlik dәrister, merekelik sharalar, sayystar jii ótkizilip túrady. Studentterge arnayy kompiuter bólmesi jabdyqtalghan.

Medrese júmysyndaghy qiyndyqtardyng biri  oqu ghimaraty janynan qúrylys salugha rúqsat etilmeuine baylanysty arnayy sport alanynyng joqtyghy bolyp otyr. Qazir medresedegi dene shynyqtyru pәni kórshi ornalasqan №56 mektepting sport alanynda ótkiziledi.

Medresening 100 oryndyq jaqsy jabdyqtalghan jataqhanasy bar. Shәkirtter oqu ornynyng basshylyghy bekitken kýn tәrtibine sәikes bilim alady. Medresede ýsh mezgil tamaq beriledi. Shәkirtterge bos uaqytynda kitaphanada otyryp, sabaqqa dayyndalugha, teledidar kóruge, kompiuter bólmesinde júmys isteuge jaghday jasalghan.

2010 jyly Astana medresesin 24 shәkirt bitirip, tolyghymen júmyspen qamtyldy. 15 shәkirt «Núr-Mýbarak» uniyversiytetine arnayy joldama alyp, bilimin jalghastyruda. Býgingi tanda medresede 86 shәkirt oquda.

Tekseru barysynda komissiya mýsheleri tarapynan shәkirttermen súhbat jýrgizilip, olardyng bilim dengeyin, oi-pikirlerin, diny bilim jýiesine qatysty úsynystaryn anyqtau maqsatynda arnayy әzirlengen saualnamalar taratyldy. Saualnama barysynda anyqtalghanday, medrese shәkirtteri diny oqudy 100 %  óz erkimen tandaghan. Medreselerdegi bilim dengeyin shәkirtter óte joghary baghalaydy.      «Qazirgi Qazaqstandaghy islam dinining jay-kýiin qalay baghalaysyz?» degen súraqqa shәkirtter «órkendeude», «búrynghymen salystyrghanda jaqsy» degen jauaptar bergen. «Sizding pikirinizshe, shynayy islamgha qanday qúbylystar qater tóndiredi?» degen saualgha: «Ekstremizm, radikalizm», «mazhab ústanbaushylyq», «bilimsizdik», «jat sektalar», «dinge qayshy, kertartpa qúbylystar» degen tolyqqandy jauaptar berildi. Mazhab ústanudy shәkirtterding barlyghy manyzdy dep sanaydy. Al «Dәstýrli islam» degen úghymdy qalay týsinesiz?» degen saualgha jauap berude 1 jәne 2 kurs studentteri qinalys bildirgen. «Sizding pikirinizshe, ekstremizm men terrorizmge qarsy qalay kýresu qajet?» degen saualgha «diny uaghyzdy kýsheytu kerek», «internetke shekteu qoyyluy kerek», «zang jolymen kýresken jón», «memleketaralyq kelisimder jasaluy kerek» degen jan-jaqty jauaptar alyndy.

Súhbat barysynda medrese shәkirtterining respublikadaghy diny ahual, memleketimizding din sayasaty turaly kóbirek biluge, zayyrly bilimderin terendetuge, jan-jaqty maman bolyp qalyptasugha yntaly ekendigi bayqaldy. Shәkirtter tarapynan «Qazaqstanda jana islam uniyversiyteti ashylsa», «diny oqu oryndary kóbeyse», «diny arnalar kóbeyse» degen manyzdy úsynystar aityldy.

Komissiya júmysy barysynda sonymen qatar Pavlodar, Oral, Aqtóbe, Shymkent, Saryaghash, Almaty, Shamalghan medreselerine de tekseru jýrgizildi. Atalghan medreselerding barlyghy Qazaqstan Respublikasynyng Ádilet ministrliginde tirkelgen, Qarjy ministrliginen Salyq tóleushi kuәligin alghan. Medreselerding qúryltay qújattary tolyq rәsimdelgen. Medreseler «Diny qyzmetkerler ýshin bilim beru baghdarlamasyna qoyylatyn talaptar» memlekettik jalpygha mindetti bilim beru standartyna sәikes qyzmet atqarady. «Bastauysh bilim beru» mamandyghy boyynsha tehnikalyq jәne kәsiptik bilim beruding eksperiymenttik oqu josparlary bekitilgen. Mәdeny sharalar men tәrbie isining josparlary barlyq oqu oryndarynda jasalghan.

Medreselerde negizinen joghary diny bilim alghan qazaq mamandary qyzmet etedi. Oqytushylardyng kópshiligi «Núr-Mýbarak» uniyversiytetining týlekteri. Sonymen qatar «2030 Qazaq-týrik jastaryn qoldau qorynyn» qyzmetkerleri bolyp tabylatyn týrik ústazdar da jekelegen medreselerde qyzmet atqaruda. Medreseler oqytushylary QMDB-na qarasty diny birlestiktermen, yaghny meshittermen túraqty baylanys jasaydy. Meshitterding bas imamy, naiyb-imamy qyzmetin atqaratyn oqytushylar da bar. Astana jәne Shymkent medreselerine «2030 Qazaq-týrik jastaryn qoldau qory» tarapynan demeushilik kómek beriledi. Birqatar medreseler ózderi ornalasqan qaladaghy ortalyq meshitterding Qor qarjysy esebinen qamtamasyz etiledi. Jergilikti jeke kәsipkerler qarjylandyratyn medreseler de bar.

Medreselerding kitaphana qorlarynda tirkelgen әdebiyetter qazaq, arab, orys, týrik jәne ózbek tilderinde. Kitaphanalar qorynyng jartysynan kóbin Qúran, tәpsir jәne fiyqh kitaptary qúraydy. Negizinen arab tilinde bolghandyqtan, búl әdebiyetterdi oqu ýderisinde paydalanu qiyn. Sondyqtan medreselerdegi kitaphana qoryn imamdar dayarlaugha qajetti jәne memlekettik mýddege say otandyq әdebiyettermen tolyqtyru, qazaq tildi oqulyqtardyng sanyn kóbeytu barynsha ózekti mәsele bolyp otyr.

Barlyq medreseler jataqhana, ashana, oqu zaldarymen qamtylghan. Kompiuter bólmesi men internet jelisi, medisinalyq punktter júmys isteydi. Jekelegen medreselerde sport zaldary joq, olarda dene shynyqtyru pәnderi kórshi ornalasqan mektepterding aulasynda nemese sport zaldarynda ótkiziledi. Medrese baghdarlamalarynyng kýrdeliligine sәikes shәkirtterding oqu pәnderin iygeruine, әsirese, Qúran jattau men arab tilin mengeruine óte kóp uaqyt júmsalatyny bayqalady. Degenmen osynday qiyndyqtargha qaramastan, sporttyq jәne merekelik mәdeny is-sharalar barlyq medreselerde túraqty týrde ótkizilip túrady.

Medreselerding ghalamtor jelisinde sayttary men arnauly betteri bar. «Ábu Bәkir Syddyq» medresesi jeke gazet shygharyp túrady, ol shәkirtterge jәne «Ábu Bәkir Syddyq» meshitine kelushilerge tegin taratylady. Degenmen key medreselerde oqu korpusy talapqa say emes. Mysaly, atalghan «Ábu Bәkir Syddyq» medresesinde 20-25 adamgha arnalghan orynda 43 shәkirt bilim aluda. Osynday mәselelerding ong sheshimin tabuy ýshin jekelegen medreselerde әli de demeushilik kómekke múqtajdyq bayqalady.

Tekseru komissiyasy medreselerding bilim beru qyzmetin úiymdastyru  júmystarynyng Qazaqstan Respublikasynyng bilim salasyndaghy zannamasy talaptaryna sәikes ekendigin anyqtady. Komissiya tarapynan medreseler basshylyghyna qazaq tilindegi oqulyqtardyn, diny jәne zayyrly әdebiyetterding ýles salmaghyn arttyru, kitaphana qoryna merzimdi basylymdardy jazdyryp alu jóninde úsynystar berildi. Sonymen qatar medreseler júmysyn әri qaray jetildiru baghytynda oqu baghdarlamasyna jana diny aghymdar, dәstýrli islam, salystyrmaly dintanu, memlekettik-konfessiyalyq qatynastar sekildi arnayy kurstar nemese qosymsha pәnder engizu bastamasyn kóteru qajettigi aityldy.

Aldaghy uaqytta Din isteri agenttigi men Bilim jәne ghylym ministrligi islamy oqu oryndaryn tekseru ýderisin josparly týrde jýzege asyryp, oqu ýderisining sapasyn arttyrudy údayy nazarda ústaytyn bolady. Tekseris nәtiyjeleri islamy oqu oryndarynyng júmys barysyndaghy jetistikterdi, kedergiler men qiyndyqtardy anyqtap, olardy sheshu joldaryn, aldaghy damu baghyttaryn belgileuge eleuli septigin tiygizeri anyq. Alghashqy tekseris qorytyndylary osynday tújyrym jasaugha mýmkindik berip otyr.

Aynúr Ábdirәsilqyzy

Filologiya ghylymdarynyng kandidaty,

QR Din isteri Agenttiginin

Diny oqu oryndarymen baylanystar jәne

dintanu saraptamasy jónindegi basqarma bastyghy

«Abay-aqparat»