Jeksenbi, 24 Qantar 2021
Qogham 8183 44 pikir 29 Shilde, 2020 saghat 10:31

Kredittik amnistiya mýmkin be?

Men Janbolat Mamaydyng әleumettik jelidegi belsendiligi men sayasy túlgha bolugha talpynghan erik-jigerin biraz uaqyttan beri bayqap kelemin. 

Onyng batyrlyghy, halyqqa janashyrlyghy qoldaugha tatyrlyq deytin júrttyng qarasy az emes sekildi. Al, ony biylikting nemese basqa bir sayasy kýshterding qoldan jasap qoyghan jobasy deytinder de barshylyq.

J. Mamaydyng oppozisiyalyq partiya retinde, Parlamentke baryp, qazirgi biylikting basqaru jýiesin ózgertuge yqpal jasaymyn degeni, әriyne, kópting kónilinen shyghatyn sóz. Demokratiyalyq qoghamda bir partiyanyng mәngi biylik jýrgizip, otyra berui – qauipti jaghday dep esepteymin. Búl jerde Janbolat Mamay ma, әlde basqa bireu me, qalay da bir oppozisiyalyq partiyanyng kerek ekeni, onyng qazirgi biylik partiyasymen bir ýstel basynda qatar otyryp, teng dәrejede qyzmet jasaghany, bәsekeles bolghany dúrys degen oidy jeti jastaghy baladan jetpis jastaghy aqsaqalgha deyin aityp jatyr. 

Mysaly, Tayuandy 28 jyl biylegen Jankayshy ólgennen keyin, Gomindang (Últtyq) partiyasynyng biyligine onyng balasy Jyang Jyngo keledi. Jyang Jyngo biylik tizginin qolyna alghan son, «Últtyq kenes» shaqyryp, «úqsamaghan pikirge qúrmetpen qarau kerek!» dep, ózi bastap, basqa bәsekeles partiyanyng barlyqqa keluine jol ashty. Sóitip, Tayuan demokratiyagha bet búrdy. Sonyng nәtiyjesinde Tayuan ekonomikalyq jaqtan úshqan qústay damyp, qysqa mezgilding ishinde, Aziyanyng tórt jolbarysynyng bireuine ainalady. Jyang Jyngo ólgennen keyin, biylikke basqa partiya keldi. Qazirge deyin, eki partiya kezek-kezek biylik jýrgizip, naghyz kóp partiyaly biylik jýiesi qalyptasty. 

Preziydent Qasym-Jomart Kemelúlynyng Últtyq qoghamdyq senim kenesin qúruy da – sol naghyz demokratiyalyq kóp partiyalyq jýiege kóshuding alghashqy qadamy dep týsinuge bolady. 

Biraq, mening aitayyn degenim búl emes, basqa әngime.

Janbolat Mamaydyng indetting órship túrghan kezinde  «4 tamyz Aqordanyng aldyna jinalyp, nesiyelik amnistiyany talap etemiz!» -dep, jar salghanyn týsine almadyq. 

Men búl ýndeudi estigennen keyin, ne kýlerimdi, ne jylarymdy bilmey otyrmyn. 

Eger, Ýkimet 5.5 million adamnyng krediytin týgelimen jomarttyqpen jauyp tastasa, bir qaraghanda, әriyne, keremet jenildik bolary dausyz!

Men de kredit arqalaghandaryng qataryndamyn. 

Biraq, búl mýmkin ba? 

Búnday qiyn jaghdayda Ýkimet kreditti qaydaghy aqshamen jauyp beredi? Preziydent Qasym-Jomart Toqaev biylikke kelgennen keyingi 300 myng tengeden tómengi kreditti keshirgenine, milliondap kredit arqalap otyrghan bir bólim halyq týsinistikpen qarady. Eger, osy joly Janbolat Mamaydyn  bastamasynyng bir bólegin qanaghattandyryp, jәne de aldynghy jolghyday,  belgili shekten tómengilerin jauyp, qalghanyn jappasa, milliondap kredit arqalap, janyn jangha úryp júmys istep otyrghandar ýshin әdiletsizdik bolmay ma?!. 

Al, Ýkimet býkil halyqtyng krediytin jauyp berui mýmkin be? 

Áriyne, mýmkin emes! 

Kredittik amnistiya degen oiynshyq emes! 

Ol – bir bólim halyqtyng aqshasyn, endi bir bólim halyqqa bólip beru degen sóz. Meyli, ol aqsha «Últtyq qordan» bosatylsyn, meyli últtyq bankten basyp taratylsyn, onyng barlyghy halyqtyng qan terining bodauyna kelgen aqsha. 

«Últtyq qorda» aqsha bar eken dep, otyz jyl jinaghan aqshany bir indetpen tauyssaq, ertengi kýni shetelden tauardy nemen satyp alamyz!? 

Jәne de daghdarys bolsa she? 

Eger, Últtyq bankten aqshany basyp kreditti jauyp berse, ertengi kýni tengemiz qúnsyzdanyp, zat baghasy sharyqtap ketse nening kýnin kóremiz?!! 

Qazirding ózinde memleketting qarjylyq defisiyti saqtyq shek JIÓ-ning 3%-na jetuge az-aq qaldy. Qarjylyq defisiytining kóptiginen Euraziya ekonomikalyq odaqta kósh bastap túrmyz.

Tengening qúnsyzdanuy indeksi 11%-gha bardy.

Zat baghasy kýnnen kýnge ósip jatyr. 

Óitkeni, tútynu bagha indeksi úqsas mezgilden 7% artqan (Qalypty jaghdayda 3%-dan tómen bolugha tiyisti).

Milliarttaghan aqshalardyng barlyghy «Últtyq qordan» bólinip jatqan joq. Onyng bir bólimi «Últtyq bankten» keledi. Tómende Últtyq banktyng bir jyldyq «Aqsha bazasy jәne keng aqsha massasynyng agregattary» degen kestege qaranyz. 

Múnda bizge qajettisi M3, yaghny ainalymdaghy jalpy aqshanyng massasynyng artu jaghdayy.

(Kestedegi aqshanyng birligi million dollar, últtyq bank saytynan alyndy)

Biyl basylghan aqshanyng sany aqpan aiynan bastap artqan. 

Aldynghy aigha qaraghanda, nauryzda jalpy ainalymdaghy aqshanyng (M3) massasy 8.6% artqan. Yaghni, búdan nauryzda bólingen terliondardyng aspannan jaumaghanyn, últtyq banktyng aqsha basqysh mashinasynan shyghyp otyrghanyn kóremiz. Ekonomikanyng zandylyghy boyynsha, JIÓ qúnynan artyq basylghan aqsha ekonomikanyng jandanuyna serpin bergenimen, zat baghasynyng ósui men aqshanyng qúnsyzdanuyna aparyp soghady. 

Sondyqtan, nauryzdaghy zat baghasynyng kýrt ósui men tengening qúnsyzdanuy zandy qúbylys.

Eger, Janbolat myrzanyng bastauymen, halyq biylikke «Kreditting bәrin sózsiz jauyp ber!» - dep, jer tepkilep, Aqordanyng aldyna jatyp alsa, olardyng dauyna «qúlaq asqan» Ýkimet Últtyq banktyng mashinasyn bir eki ainaldyryp jiberip, barlyq nesiyesin jauyp bere saluy mýmkin. 

Biraq, búnyng keyingi zardabyn kim tartady? 

Áriyne, eng aldymen, Janbolat Mamay qamyn jep jýrgen beyshara qarapayym halyq, kýn kórisi tómen kedey-kepshikter! Zat baghasy qymbattaghannan keyin, olar qaryzgha belshesinen qayta batady. 

Búl – naryqtyq ekonomikanyng zandylyghy!

Qazirgi tanda, budjette artyq aqsha joq. Budjet tapshylyghy kórine bastaghaly biraz uaqyt boldy. Endi halyqqa qaryzgha qúndy qaghazdar taratpasa, Ýkimetting Últtyq bankten jyrtyndatyp aqsha ala beruine kelmeydi. «Últtyq qordy» da iship-jep, bir jerge apardyq. Oghan da qayta-qayta qol sala beruge bolmaydy. 

Sondyqtan, qazir tek «Tarta jep, tay qaldyrudan» basqa jol joq. Osy indet ayaqtaghangha deyin, tabanymyzdy jalasaq ta eptep kýn kóremiz. 

Basqa qadamgha baru – el-júrtty tentiretip, elimizding shanyraghyn ortasyna týsiruden basqa týk emes. 

Qúrmetti Janbolat myrza! 

Eger, Siz shynymen elding patriotymyn dep, elding amandyghy men júrttyng tynyshtyghyn oilasanyz, búnday qiyn kezde «Krediyting jabylady!» dep, halyqty dýrliktirmeniz! 

Memleket – osy halyqtyng memleketi. Onyng bir jyrtyghyn jamaymyn dep, ekinshi balaghyn dal-dúl etuden saqtanghan dúrys!

Kerisinshe, basqa óreli oiynyz bolsa, tiyimdi úsynysynyz bolsa, Preziydent Qasym-Jomart Toqaevqa úsynyp, el júrtty osy qyspaqtan aman-esen alyp shyghugha at salysynyz! 

Basqalaryn bilmeymin, siz sekildi jas sayasy liyderding qatelesuge qaqysy joq. 

Erbosyn Núrmúhanúly,

Ekonomist, kәsipker

Abai.kz

44 pikir