Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 4378 0 pikir 29 Mausym, 2009 saghat 07:19

Jurnalisting basty baylyghy — pozisiyasy

 

Seyitqazy MATAEV, Qazaqstan Jurnalister odaghynyng tóraghasy:

- Agha, eng aldymen tól merekeniz qútty bolsyn! Osy orayda Búqaralyq aqparat qúraldary ókilderining tól merekesin «mausym aiynyng songhy aptasynyng jeksenbisi» dep kýldibadam belgileu dúrys pa?

- Áriyne, dúrys emes. Kezinde deputattar «BAQ turaly» zannyng qabyldanuymen birge osynday asyghys sheshim qabyldady. Alghash jurnalister merekesi belgilengen tústa mausym aiynyng 28-ne sәikes keldi. Odan bergi jerde osylaysha aptanyng әr kýnine kóship jýrmiz. Tórtinshi biylik ókilderining 365 kýnning belgili bir kýnin óz merekesi dep sezine almauy, әriyne, ókinishti. Biraq әzirge jaghday osylay bolyp túr. Búl jaytty deputattarmen kezdesu kezinde de san mәrte aittyq. Atauly bir kýnning jurnalister merekesi boluyn ótinip, úsynystar da aityldy. Alayda búl mәsele әli sheshimin tapqan joq.

- Jurnalister kýni belgilengen jaghdayda qanday atauly kýnge oraylastyrghanyn qalar ediniz? Bir kezderi alghashqy qazaq gazetterining biri «Qazaq» gazetining shyqqan kýnimen sәikestendiru sekildi mәseleler de sóz bolyp edi...

 

Seyitqazy MATAEV, Qazaqstan Jurnalister odaghynyng tóraghasy:

- Agha, eng aldymen tól merekeniz qútty bolsyn! Osy orayda Búqaralyq aqparat qúraldary ókilderining tól merekesin «mausym aiynyng songhy aptasynyng jeksenbisi» dep kýldibadam belgileu dúrys pa?

- Áriyne, dúrys emes. Kezinde deputattar «BAQ turaly» zannyng qabyldanuymen birge osynday asyghys sheshim qabyldady. Alghash jurnalister merekesi belgilengen tústa mausym aiynyng 28-ne sәikes keldi. Odan bergi jerde osylaysha aptanyng әr kýnine kóship jýrmiz. Tórtinshi biylik ókilderining 365 kýnning belgili bir kýnin óz merekesi dep sezine almauy, әriyne, ókinishti. Biraq әzirge jaghday osylay bolyp túr. Búl jaytty deputattarmen kezdesu kezinde de san mәrte aittyq. Atauly bir kýnning jurnalister merekesi boluyn ótinip, úsynystar da aityldy. Alayda búl mәsele әli sheshimin tapqan joq.

- Jurnalister kýni belgilengen jaghdayda qanday atauly kýnge oraylastyrghanyn qalar ediniz? Bir kezderi alghashqy qazaq gazetterining biri «Qazaq» gazetining shyqqan kýnimen sәikestendiru sekildi mәseleler de sóz bolyp edi...

- Kenes odaghy kezinde alghashqy gazetterding biri «Iskra» jaryq kórgen 5 mamyr kýni jurnalister merekesi bolatyn. Bizde de keybireulerding elimizdegi jurnalister merekesin «Qazaq» gazetining shyqqan kýnimen sәikestendirudi aityp jýrgeni osyghan baylanysty bolsa kerek. Biraq, mening oiymsha, 3 mamyr - Jurnalister kýni bolugha layyq. Sebebi songhy 5-6 jyldan beri kóptegen әlem elderi 3 mamyr - Dýniyejýzilik sóz bostandyghyn qorghau kýnin jurnalister merekesi retinde belgilep, toylap jýr. Osy orayda júrtpen birge biz de nege osy kýni toylamasqa?

- «BAQ turaly» Zang qoghamda úzaq uaqyt tartysqa týsip baryp qabyldandy. Osy orayda zang jobasyna enuge tiyisti, biraq enbey qalghan úsynystarynyz boldy ma?

- Qazir baspasózde jaryq kórgen maqala boyynsha әrkim «ar-ojdanyma núqsan keltirdi» degen jeleumen oiyna kelgen somany aitatyn boldy. Mine, jaqynda ghana «Vremya» gazetinen 1 milliard tenge ótemaqy tóleu talap etildi. Múndaylardyng sany óte kóp. Osy orayda BAQ turaly zang jobasynyng talqylanuy kezinde deputattargha aiyppúl talap etken jaq mindetti týrde alghan aiyppúlynyng ýsh nemese bes payyzyn memlekettik salyq retinde memleketke ótkizip túruyn ótindik. Osy mәseleni deputattardyng aldynda birneshe mәrte kóterdik. Auzyn ashyp aiyppúldyng kólemin aitudy biledi, biraq memleketke bir tiyn salyq tólemeydi. Eger salyq tóleytin bolsa, kishkene de bolsa aiyppúldyng jauapkershiligi artyp, zandy bolar edi. Mysaly, Azamattyq kodeks boyynsha, bir túlgha ekinshi bir túlghany sotqa berse, memleketke salyq tóleuge mindetti. Osy zandylyqty bizding «BAQ turaly» Zangha da engizu kerek. Taghy bir mәsele - tipografiyany liysenziyalau mәselesi. Múnyng arjaghynda gazetke bola tipografiyany jauyp tastau qaupi de túr. Biraq búl da kirmey qaldy.

«Aqparattyq-kommunikasiyalyq jeli mәseleleri jónindegi Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine tolyqtyrular men ózgertuler engizu turaly» zang jobasynda úzaq uaqyt tartys tudyrghan mәsele internet resurstary, yaghny veb-sayttar, blogtar, internet-dýkender men internet-kitaphanalardyng búqaralyq aqparat qúraldarymen tenestirilgeni boldy. Yaghny olardyng qúqyqtyq jauaptylyghy da BAQ-pen birdey dengeyge kóteriledi. Osy orayda deputattar eger bir sayttan dúrys emes nәrse tabylsa, dereu jauyp tastaudy úsynyp otyr. Internetke qoldanylghan búl norma aldaghy uaqytta aqparat taratu qúraly bolghandyqtan, gazetterge de, telearnalargha da qoldanylady. Ýsh kýnning ishinde saytty japsa, gazetke de osynday shara qoldanady. Meninshe, deputattar internetti týsinbeydi. Manyzdylyghyn da sezinbeydi. Osydan ýsh-tórt jyl búryn auyldyq jerlerge deyin mektepterding bәrin kompiuterlendirip, jastardyng internetti iygerui ýshin kýsh saldy, osy ýshin kóptegen qarjy audaryldy. Qazir әrbir ýide internetke qosylghan kompiuter bar. Endi býgingi kýni jastardyng internetti iygerip, onyng qajettiligi artqan uaqytta qaytadan internetti jauyp tastau qajet deydi. Múnday bolsa, internetti iygeruge nege aqsha qúidyq kezinde? Osyny mýldem týsinbeymin. Olar Kenes zamanynda kompiuter men internetsiz mamandanghan adamdar bolghandyqtan, olardyng qajettiligine mәn bermeydi. Biraq zamana talabyna say, biz internetti mengeruden qashpauymyz kerek. Ras, men de ekstremizm, pornografiyany nasihattaytyn sayttargha qarsymyn. Biraq osylargha bola, býkil internetti túmshalau aghattyq. Álgindey jamandyqqa ýndeytin sayttardy qúryqtaugha biz de atsalysudan qashpas edik. Osy orayda internetke bostandyq ta, qatang baqylau da qajet sekildi.

- Bostandyq dep qaldynyz, jalpy, bizde sóz bostandyghy bar ma? Jaqynda halyqaralyq adam qúqyghyn qorghau úiymynyng tóraghasy «qazaqstandyq jurnalisterding sóz bostandyghyna kónil bólinu kerek», - dedi...

- Sol halyqaralyq úiymdardyng mәlimdemesine óz basym senbeymin. Jylda ózderinshe bir reyting jasap jatady. Ishki jaghdayymyzdy ózimiz bilemiz ghoy. Ózbekstan, Tәjikstan, Týrikmenstan respublikalaryna jii baramyn. Olarda sóz bostandyghy mýldem joq. Olarda bir ghana kózqarastaghy gazet shyghady. Olargha barghanda eng ayaghy әuejayda tekserip, ózinmen birge jýrgen gazetterinning bәrin alyp qalady. Ketip bara jatqanda ghana qolyna ústatady. Yaghny eldegi sóz bostandyghy qatang baqylauda. Al bizde sóz bostandyghy bar. Mysaly, bizde Preziydentke de qarsy shyghatyn gazetter bar. Taghy bir atap óter jayt, bizde adamdardyng aqparat alu mýmkinshiligi, tandau erkindigi bar. Dýngirshekterde de gazetting neshe týri tolyp túrady. Qolynyzdaghy gazetting stiyli únamasa, qalaghan gazetinizdi aqtarugha mýmkindiginiz bar. Búl adamdardyng erkindiginin, sóz bostandyghynyng saqtalghanynyng kórinisi. TMD memleketterining ishinde Resey, Ukraina, Qazaqstandaghy BAQ-tyng jaghdayy jaqsy. Gazetteri de, telearnalary da jeterlik, osyghan say týrli kózqarastaghy aqparat kózderimen susyndau mýmkinshiligi de joghary.

- Osydan birshama uaqyt búryn qaysybir qoghamdyq úiymdar «elimizde taratylatyn gazet-jurnaldardyng 80 payyzy Reseyden keledi» dep mәlimdep edi. IYdeologiya qúralynyng kórshi elden tasymaldanuy qorqynysh tudyrmay ma? Búghan shekteu qoya alamyz ba?

- Ras, «orys tildi basylymdar jaulap aluda» degen әngime jii aityluda. Biraq olar qajettilik bolmasa kelmes edi. Sondyqtan eng aldymen, azamattarymyzdy qazaqylandyruymyz kerek. Qazaq tilin damytu ýshin talay aqsha bólindi, talay uaqyt ta ótti. Biraq nәtiyje joq. Tәuelsizdik alghanymyzgha jiyrma jylgha juyqtasa da nege qazaq tili damymaydy? Qazaq basylymdary men qazaq tilin damytu ýshin eng aldymen, jogharydaghy biylik basyndaghylardy qazaqylandyru kerek. Memlekettik qyzmet atqaratyn adam qazaq tilin mindetti týrde bilui kerek degen zang qajet. Bizding biyliktegi azamattar qazaqsha sóilep, qazaqsha oilamay qazaq tilining jaghdayy ózgermeydi. Qazir olar qazaq tilin bilmegendikten qazaqsha oqymaydy, oilamaydy da. Olar tanerteng júmysyna kelgen song qolyna orys tildi gazetterdi alyp oqidy. Qazaq tilindegi gazetti qolyna ústamaydy da. Sebebi gazetting betin ashqanmen ol týsinbeydi. Al, shyn mәninde, qazaqtyng janyn týsinip, Alash mәselesin qazaq tildi basylymdar jazady. Al orys tildi basylymdar bir kýndik sensasiya, kriminaldyq maqalalar men seks turaly jazyp, tirajyn kóbeytudi ghana oilaydy. Qazaqtyng mýddesin qorghay bermeydi. Sheneunikter qazaq gazetin oqymaghan son, qazaq mәselesin de týsinbey, memlekettik manyzy bar sheshimderdi de solay atýsti shygharady. Tipti oqymaghan son, qazaq tildi gazetterding synyna sheneunikter jauap ta bermey jatady. «Tyndalmaghan sóz jetim» degendey, odan song gazet sózinde qadir qala ma? Al qarakózderding mәselesin, әleumettik jaghdayyn, negizinen, kóp qozghaytyn qazaq tildi basylymdar. Men kýndelikti qazaq tildi basylymdarmen qatar, orys tildi basylymdardy satyp alyp otyramyn. Solargha kóz jýgirte otyryp, osyghan kózim jetti. Kezinde «memleketten qarjylanbasa, gazetter jaryq kóre almaydy» degen týsinik te bolghan. Osy orayda qazaq tildi tәuelsiz basylymdardyng óz betimen tirajyn kóbeytip, óz kýnderin ózderi kórip jatqanyna sýisinemin. Búl olardyng halyq arasynda bedelining baryn, naryq kezeninde qazaq tildi basylymdardyng ózindik ornyn taba alatynyn kórsetedi.

- Negizi, QR «BAQ turaly» Zanynyng 20-babynda jurnalisterding qúqyqtary turaly «qújattar men materialdardyng memlekettik qúpiya sanalatyn mәlimetteri bar ýzindilerin qospaghanda, olarmen tanysugha qúqyly» dep jazylghan. Áytse de qarapayym nәrselerding statistikasyna qol jetkize almay, «jekemenshik» degen jeleumen suretke de týsirtpey, jurnalisterding qúqyqtary búzylyp jatatyn kez az emes. Osynday kýndelikti qaytalanatyn qúqyq búzylushylyqtargha qalay tyiym salugha bolady?

- Iya, múnday oqighalar jii kezdesedi. Múnday әrekettermen ýzdiksiz kýresu kerek. Sonda ghana qoghamda erkin aqparat alugha qol jetkize alamyz. «Ádil sóz» atty jurnalisterding qúqyn qorghaytyn qoghamdyq úiym qazirgi tanda osy istermen ainalysyp keledi. «Jekemenshik» degen uәj aqparat alugha kedergi bolmauy tiyis. «BAQ turaly» zannan «ózining rúqsatynsyz suretin gazetke basugha bolmaydy» degen tarau da qazir alynyp tastaldy. Osy ýshin de biz úzaq kýrestik. Qazir adamnyng jeke basyna baylanysty qúpiya suretterden basqasyn jariyalay beruge bolady.

- Shynyn aitu kerek, qazaq tildi jurnalist pen orys tildi jurnalisting aqparat alu mýmkinshiligi eki týrli. Qazaq tildi jurnalisterding baspasóz mәslihatyna barghan kezde, qazaq tilindegi baspasóz mәlimdemesin de taba almay qalyp jatatyn kezderi de kezdesedi...

- Ne aitpaq bolghanynyzdy týsindim. Men osy jerde baspasóz mәslihatyn ótkizem deushilerge qazaq tilin nasihattaymyn dep sharshadym. Olardan orys tilimen qatar, qazaq tilinde de baspasóz mәlimdemesi bolularyn qatang talap etemin. Biraq ayaq astynan baspasóz mәslihatyn ótkizetinder «asyghys boldy» dep tek qana orys tildi mәtinin alyp kelip túrady. Negizi, zang boyynsha «qazaq tili - memlekettik til, orys tili - resmy til» dep jazylghan. Osyghan qarap, eki tilding anau aitqanday aiyrmashylyqtary da joq deuge bolady. Osyghan sýiengen azamattar qazaq tiline iyek arta qoymaydy. Sondyqtan eng aldymen, «barlyq qújattar qazaq tilinde jýrui kerek» dep zang jobasyna ózgertu engizu kerek. Talap bolmayynsha búl jýiege ózgeris enbeydi. Osydan eki-ýsh jyl búryn telearnalardaghy 50h50 talabyna qarsy shyghyp, biraz adamdar shulady ghoy. Biraq qazir basyldy. Yaghny júrt ta ýirenisti. Osynday shu tudyrsa da, qazaq tiline degen betbúrys kerek.

- Biylghy jyldyng basynda birneshe jurnalisting soqqygha jyghyluynyng kuәsi boldyq. Jalpy, olardyng soqqygha jyghyluynyng kәsiby qyzmetine qatysy bar dep oilaysyz ba?

- Olardy kezinde tergep-tekserdik. Biraq mamandyghyna qatysty ekenin dәleldey almadyq. Osy orayda daghdarysqa baylanysty әleumettik jaghdaydyng nasharlauynan búzaqylardyng da qatary ósip kele jatyr. Búzaqylardan zәbir kórushilerding ishinde birli-jarym jurnalister kezdesip qalady. Al olar elden búryn dabyrlap, júrttyng nazaryn audaryp ýlgeredi-au dep oilaymyn. Ras, negizi, әlem boyynsha qauipti mamandyqtardyng biri - jurnalist mamandyghy. Jasyna jetpey infarkt alyp jatqandary da bar. Óitkeni búl júmys migha auyrtpalyq týsiredi. Ýnemi oy ýstinde jýrip, ýige kelgen song da maqala jazyp, jol ýstinde de kóp jýrui adamgha fizikalyq jәne psihologiyalyq jaghynan әser etpey qoymaydy. Negizi, jurnalisterde kóp aqsha da joq. Olardyng basty baylyghy - pozisiyasy.

- Jalpy, qazaq telearnalarynyng kóshirmege jii úrynyp jatatynyn bayqaymyz. Búl izdenisting joqtyghy ma, әlde...

- Reseyding kanaldarynda shou baghdarlamalar jii úiymdastyrylady. Olardyng taratylu auqymy da ken. Qarjy da kóp bólinedi. Al bizde jetkilikti aqsha bólinbeydi. Eger jetkilikti qarajat bólinse, san týrli últtyq habarlardy oilap tabugha bolatyn edi.

- Jurnalistik salada jýrgeli este qalghan oqighanyz bar ma?

- Preziydent Ákimshiligining baspasóz hatshysy bolyp jýrgen kezde kezekti bir brifing ótkizildi. Onda Kenes odaghynyng qúlaghanyn men habarlauym kerek boldy. Sonda men birinshi sózdi «Býginnen bastap sizderge Kenes odaghynyng joq ekenin quanyshpen habarlaghym keledi» dep bastadym. Sol kezde quanyshpen aitqan osy sózim ýshin qazir qatty ókinemin.

- Búl Kenes odaghyn ansau ma...

- Joq, ol kezde bәri birtútas edi. Bәri birige júmylatyn. Kýsh bar edi. Qazir Europanyng Euroodaq qúryp jatqany jaydan-jay emes. Qazirgi zamanda kim kýshti bolsa, sol myqty, sony syilaydy. Onyng aityp túrghany dúrys emes bolsa da, sony syilaydy, tyndaydy. Men sony ansaymyn.

Datym...
- BAQ - tórtinshi biylik, biylik pen halyq arasyndaghy altyn kópir dep jatamyz. Biraq biylik tarapynan nemqúraydylyq basym. Osy orayda BAQ synyna jauap berip, biylik BAQ-pen sanassa eken. Qazir sheneunikterding gazette jazylghan syn maqalagha ózdiginen oqyp, jauap berui óte siyrek jaghday. Ol ýshin arnayy joghary jaqqa qyzmet-hat dayyndap, qudalap, kózine shúqyp kórsetu qajet. Osyghan qatty qarnym ashady. Búl orayda BAQ júmysyna qatysty sheneunikterge qatang talap qajet sekildi. Halyq arasyna saualnama jýrgizu nәtiyjesinde kózimizding jetkeni - halyqtyng 60 payyzy BAQ-qa senedi eken. Halyqtyng senimine selkeu týsirmey, biylik te BAQ-pen sanasyp otyrsa, núr ýstine núr bolar edi.

 

Súhbattasqan Quanysh ÁBILDÁQYZY

«Alash ainasy» gazeti 26 mausym 2009 jyl

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1535
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3315
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019