Seysenbi, 29 Qyrkýyek 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107833. Jazylghandar — 102805. Qaytys bolghandar — 1725
46 - sóz 1321 11 pikir 31 Shilde, 2020 saghat 16:23

Endi ne istemekpin?

Ardaqty aghayyn!

Býgin alghashqy júmys kýnim ayaqtaldy. Qúttyqtaularynyzgha raqmet.

Memlekettik qyzmetten tys jýrip te memleketke qyzmet etuge bolady. Osy oygha bekinip, memqyzmetten qashqaqtap jýr edim.

Songhy ayda kórgen indet oyymdy biraz ózgertti.

Shymkent qalasynyn әkimi Múrat Áytenov ótken aptada úsynys jasady. Biraz sóylestik. Búryn syrtynan ghana tanushy edim. Úsynysqa tanghaldym. Oghan oyyn ashyq aytyp jýrgen mennen góri, búrynnan tanityn, yaghniy senimdi adam qolayly emes pe dep oyladym. Biraz sóylesken son Áytenov myrzanyn Shymkentke baryn salyp adal qyzmet etkisi keletinin sezdim.

Endi ne istemekpin?

Birinshiden, densaulaq saqtau salasy. Adam qolyn kesip alsa, ol jerge su jinalyp, jara payda bolady. Sebebi adam aghzasynyn jasushalary jarany jazugha jinalady. Qazir sonday jaghday. Qalanyn býkil kýsh-quaty jarany jazugha júmyldyrylyp jatyr.

Ekinshiden, bilim salasy. Qarapayym ata-ana retinde ótken oqu jylyn әupirimdep ótkerdik. Ata-analargha da, múghalimderge de onay bolghan joq. Jana oqu jyly da onay bolmaydy. Degenmen onlayn mekteptin sapasy týspeuge tiyis.

Ýshinshiden, kommunikasiya. Ár istin tabystylyghy 55% kommunikasiyagha baylanysty. Kóldenen kommunikasiya eshqashan qiyn bolghan emes. Ángime tik, yaghniy tómennen jogharygha, jogharydan tómenge jýretin kommunikasiya. Sondyqtan, baylanystyn dәstýrli týrine qosa, ózimnin qyzmettik WhatsApp nómirime (+77007007091) asa manyzdy súraghy bar adam tikeley jazyp jiberiniz.

Tórtinshi, mәdeniyet. Kompaniyalarda "korporativtik mәdeniyet" degen týsinik bar. Ony qalyptastyrugha úzaq uaqyt kerek. Eger qalyptassa, ol kompaniyany kelip-ketetin basshylar emes, mәdeniyet basqarady. Sondyqtan, mәdeniyet degende tek óner men muzykany menzep túrghanym joq. Sol siyaqty jaqsy qúndylyqtardan bastau alatyn shymkenttik mәdeniyetti ary qaray ornyqtyru.

Besinshi, birlik. Qazaqstandaghy әraluandyq (til, din, etnos, mәrtebe, kózqaras) alauyzdyqqa emes, auyzbirshilikke sebep bolarday ýylesim tabu. Bir týsti gýlden, týrli týsti gýlden jasalghan gýlshoghy әdemi. Áraluandyq degen - baylyq, әsemdik, әdemilik. Qanday ólshem boyynsha әraluan bolsaq ta, maqsat bir bolsa, birlik bolady. Ol maqsat, meninshe, Qazaqstannyn bolashaghy, elimizdi damyghan memleketke aynaldyru.

Altynshy, jastar. Ne shyqsa da jastardan shyghady. Jastargha jana kәsip ýyretip, jigerlendirip, jana órister ashu. Jastardy quattandyru da basty basty mindetim bolmaq.

Jetinshi, qalanyn damuyna halyqty qatystyru (public engagement). Halyq әkimdik pen mәslihat qabyldaytyn manyzdy sheshimderde ózinin qatysy baryn sezinui tiyis. Ýkimettik emes úyymdar osy júmysta bastamashyldyq tanytqany jón. Týptep kelgende qoghamdyq úyymdar memlekettik organdar atqaryp otyrghan funksiyanyn birqataryn ózderi atqaratyn jaghdaygha jetui tiyis.

Segizinshi, senim. Osy júmystyn barlyghyn atqaru ýshin halyqtyn senimi qajet. Senimnin formulasy әdil sheshim men adal enbek. Senimge selkeu týsiretin kóp faktordyn biri sybaylas jemqorlyq. Búl da bir virus. Onymen әr azamat koronaviruspen kýreskendey kýresse ghana jenbek. Ózim basqaratyn әleumettik sala qyzmetkerlerin taza júmys isteuge, býginimizge emes, bolashaghymyzgha qyzmet etuge shaqyramyn. Barlyq әriptesterim qoldaydy dep oylaymyn.

Menin aldymda túrghan mindettin birqatary osy.

Shynghys Múqannyn jazbasy

Abai.kz

11 pikir