Dýisenbi, 21 Mausym 2021
Bilgenge marjan 7746 3 pikir 14 Tamyz, 2020 saghat 15:05

Kremasiyanyng Islam dinindegi ýkimi qanday?

Kremasiya (lat. crematio, cremare – órteu) – mәiitti arnauly tәsilmen órteu әdisi. Alghash ret songhy neolit pen qola kezenderinde payda bolghan (b.z.b. 3 – 2-myng jyldyqtar). Ejelgi grekter men rimdikter adam mýrdelerin órteudi keninen qoldandy. Japoniyada, Ýndistan men Ontýstik-Shyghys Aziyanyng basqa da elderinde kremasiya erteden bar. Kremasiya budda dinining ólik jóneltu qaghidalarymen baylanysty qalyptasqan. Europa elderinde kremasiya hristian shirkeui shamandyq, yaghny «dinsiz» halyqtardyng salty dep jariyalandy. Onyng ýstine, hristiandar úghymynda kremasiya bibliyalyq «qayta tirilu», «o dýniyedegi ómir» ilimderine qayshy keletin boldy. Tek 19 ghasyrdyng ekinshi jartysynda ghana Europada kremasiya qaytadan qoldanyla bastady. Arnauly peshter –krematoriylar keninen tarady (alghash ret 1876 j. Milan qalasynda salyndy). Europada órtengen mәiitting kýlin jerge kómedi nemese arnauly urnalarda saqtaydy.

Qaytys bolghan adamnyng denesin arnayy peshte órtep, kýlin jerleu; kóptegen ejelgi zaman halyqtaryndaghy «jalynmen jerleu», sonyng ishinde ejelgi slavyandardyng jerleuining bir týri.

Islam sharighatynda músylmandardyng mýrdelerin kremasiya (órteu) arqyly jerleuge bolmaydy. Búl – adamzat jaratylysynyng ardaqtylyghyna qayshy keletin is. Jaratqan IYemiz Qúranda adamzatty ardaqty etip jaratqanyn aitady.[1]

وَلَقَدْ كَرَّمْنَا بَنِي آدَمَ وَحَمَلْنَاهُمْ فِي الْبَرِّ وَالْبَحْرِ وَرَزَقْنَاهُمْ مِنَ الطَّيِّبَاتِ وَفَضَّلْنَاهُمْ عَلَى كَثِيرٍ مِمَّنْ خَلَقْنَا تَفْضِيلا.

«Sóz joq. Biz Adam balalaryn ardaqtadyq. Qúrlyqta, tenizde alyp jýrdik, jaqsy nәrselerden rizyq berdik әri jaratqandarymyzdyng kóbinen olardy ýstem ettik»[2], - deydi.

Ári Payghambarymyz (oghan Allanyng salauaty men sәlemi bolsyn) qanday da bir jәndikti otpen jazalaugha bolmaytynyn eskertken. Basqa hadiste Payghambarymyz (oghan Allanyng salauaty men sәlemi bolsyn) bylay deydi: «Ólgen adamnyng sýiegin syndyru – tiri adamnyng sýiegin syndyrghanmen ten»[3]. Yaghny adam balasy tiri bola ma, dýniyeden ótken bola ma qúrmetke iye.

Jalpy músylman ýmmeti adam dýniyeden ótken song ony jerleu kerektigine bir auyzdan kelisken. Al ony órteu bolsa mәiitti, qorlau, azaptau bolyp sanalady. Tipti Alla elshisi qabirdi baspandar degen. Búl da bolsa dýniyeden ótken marqúmgha qúrmet retinde aitylghan.

Qúran Kәrimde jerleu ýlgisi Abyl men Qabyl oqighasynda bayandalghan. Sharighatymyz boyynsha adam balasy dýniyeden ótse onyng denesin jer qoynauyna tapsyrady. Al ólgen adamdy órteu dinimizge jat.

Derekkózi: fatua.kz

Abai.kz

3 pikir