Beysenbi, 21 Qantar 2021
Áne, kórding be? 2270 12 pikir 14 Tamyz, 2020 saghat 16:38

Men nege óndiris ashpadym?!

Búl maqalany, jazsam ba, jazbasam ba?, dep kóp oilandym. Sebebi, men aitpaqshy mәsele ózimning istep otyrghan kәsibime, jep otyrghan nanyma jәne әriptesterimning mýddesine tikeley baylanysty.

Eger, ghayyptan tayyp, Ýkimetting mening jazbama kózi týsip, kónili  bólinip, jalghan jaramsyz tauarlardy shektep, ishki óndiriske jol ashyp jatsa, «Qúrttyng atyn janyltyp malta qoyyp» jýrgen әriptesterim men mening uaqtyly qiyndyghym onyng qasynda nege túrady?!.

Osy oy meni: «Qoy, jazayyn! Óz kórgen-bilgenimdi qorytyp,  úsynysymdy aitayyn. Bir paydasy tiyip qalar...», degen baylamgha keltirdi.

Men Qytay Halyq Respublikasynyng ataqty uniyversiytetining biri sanalatyn Nankaydan ekonomika mamandyghyn tәmamdadym.

Shynjang Syrtqy ekonomika jәne sauda basqarmasynyng Últtyq kompaniyasynda eki jyl júmys istedim. Sosyn, óz qalauym boyynsha «Jana әuen» degen shou biznes ortalyghyn qúryp, onneshe jyl produserlikpen ainalystym. Talay talanttyng kózin ashyp, әnshi-kýishilerding túsauyn kestim. Qazaqstannyng jarq etken jaryq júldyzyn Qytaygha shaqyryp, býkil Shynjannyng qazaq qonystanghan ónirlerin aralap jýrip konsert qoydym. Sol kәsipten óz nәpaqamdy aiyryp otyrdym, júldyzdardyng da  qaltasyn qampayttym. Sóitip, júmysymdy dóngeletip, Qazaqstan men Qytaydyng arasyndaghy mәdeniyetke altyn kópir boldym.

2014 jyly alaulaghan asqaq sezimmen Atajúrtqa birjola oraldym. Elge oralghannan keyin produserlikti qoyyp, «Jibek joly shou tehnika» kompaniyasyn qúryp, konsert jәne basqa is-sharalargha qyzmet óteytin (dybys apparattaryn, jaryqtandyru qúrylghylaryn, LED ekrandardy  jalgha beru) júmyspen ainalystym.

Mine, tabany kýrektey bes jyl boldy. Bayqaghanym – búl salanyng mayly jiligi memlekettik mekemelerding qolynda eken.

Sondyqtan, júmys barysynda jeke túlghalardan góri, memlekettik mekemelerding júmysyn kóbirek jasadyq.

Jasyratyny joq, sonynda memlekettik mekemelerdegi tanys-tamyrlyq pen monopoliyadan sharshadyq. Taban et, manday terinmen tabatyn paydannyng jartysyn bolmasa da, ýshten birin bólispesen, әri qaray júmys isteu mýmkin emes eken. Tek, birneshe kompaniya ghana mәdeniyet taraularymen, «tonnyng ishki bauynday» bolyp alghan, júmys solardan aspaydy. Búnday ynsapsyzdyq pen monopoliya túrghanda, búl saladan ósip-órkendemeytinime mening kózim әbden jetti.

Sonymen, «Qoy, býitip jýre bermeyin! Elime ese qosam degen armanmen bar dýniyemdi arqalap keldim. Búnday ezbe tirlikti dogharayyn da, basqa tirlikke kósheyin!», degen bekimge keldim.

Júmysty basqa arnagha birden búru da onay bolghan joq. Ózim bilgen júmystyng negizinde, Qazaqstanda ashylmaghan «Dybys apparattaryn» (kolonka jәne mikrofon) óndiretin seh ashugha bekindim. Sosyn, zauyt qúratyn oryndy taptym, óndiretin ónimning ózindik qúnyn eseptedim. Bylay, jaman emes, qosalqy bólshekterin Qytaydan satyp alyp, ony Qazaqstangha jetkizu sәl uaqyt alady, jol shyghynyn talap etedi demeseniz, ónim sonshalyq qymbatqa týsip túrghan joq. Qytaydyng ózining týpnúsqa ónimderinen arzanyraq bolayyn dep túr. Arzan bolatyn sebebi, Qytayda búrynghyday emes, bәri qymbattady. Mysaly, enbekkýshi bizden 50-100%-gha  qymbat. Jerding satylu baghasy, zauyt qoyatyn orynnyn, qoymanyng jaldau aqysy, Ýkimetke tapsyratyn salyq – barlyghy bizden joghary.

Endigi mәsele – osy óndirgen ónimdi qalay satylymgha shygharu?

Osy mәselege jauap tabu ýshin, arnauly marketing zertteuimdi bastadym. Aldymen, Almaty qalasyndaghy Yalyan bazaryna baryp, ózimning óndirmekshi bolghan ónimimmen úqsas tauardyng baghasyn, sapasyn jәne bәsekelesterimdi zerttedim. Búndaghy samsap túrghan dybys apparattarynyng barlyghy kórshi Qytaydan kelgen. Olar – ileude bireui ghana Qytaydyng týpnúsqa ónimderi bolmasa, negizinen týgeli derlik markasy úrlanghan jalghan tauarlar. Amerikanyn, Germaniyanyn, Japoniyanyn, Angliyanyng әlemdik brendteri. Kәdimgi әlemge tanys «JBL Dynacord», «Electrovois», «Shure», «Sennheiser» «Yamaha» «Soundcraft»  markaly kolonkalar, mikrofondar jәne pulittar. Bylay qaraghanda, syrty jaltyrap,  týp núsqadan týk aiyrmasy joqtay bolyp túr. Baghasy da arzan. Mening óndirmekshi bolghan tauarymnyng baghsynyng arjaq-ber jaghynda.

«Endi búlarmen qaytyp bәsekelesemiz? Búlar dublikat (jalghan), sapasyz bolghanymen, markasy әlemge әigili, ataghy jer jarghan brendter. Al, men tynnan bastaghaly túrmyn. Jәne tútynushylardyng «Otandyq ónim» dese, senimsizdikpen múrnyn shýiirip qaraytyn jeri taghy bar. Baghasyn birdey qoysam, mening tauarymdy kim ala qoyady? Mýmkin, eng arzan qosalqy bólshekterdi salyp, ózindik qúnyn tómendetip, olardan arzan satarmyn. Sóitip, aqyryndap kliyentterdi ózime qaratyp alsam, bir jóni bolar...», dep, bir týidim.

Ary qaray, kliyentting jaghdayyn baghamdaugha kóshtim. Ony da biraz uaqyt zerttegennen keyin, qorytyndy shyqty. Búl  dublikat (jalghan) tauarlardyng tútynushylary (kliyentteri) negizinen mynalar eken:

Birinshi, «Dybys apparattarynan» mýldem beyhabar, toyhana, kafelerding iyeleri. Olar, satushynyng aitqany boyynsha, tauar belgisining atyna jyghylyp, satyp alady.

Ekinshi, Kәsiptik adamdar. Búlar, týpnúsqa tauar alugha shamasy jetpeytin, «kórpesine qaray kósiletinder». Olar dublikat (jalghan) ekenin bile túra, tek brendtik efektisine qyzyghyp, maqtanysh ýshin bola satyp alady.

Ýshinshi, Memlekettik mekemeler. Búnda eki týrli kliyent bar. Biri – tek, tauardyng minezdemesi qaghaz jýzinde dúrys bolsa boldy. Bastysy – baghasy arzan bolsa, satyp ala beretin kliyent; endi biri – tapsyrys berushi orynnyng basshysy tapsyrys alushymen «balyq ýndes, baqa tildes bolyp», aldyn ala kelisip, týpnúsqa tauardyng baghasyn berip, ornyna 10 ese arzan dublikat tauardy satyp alyp, kәsipkermen aqshany bólisip alatyn kliyentter.

Sóitip, kliyentterding de jaghdayyn bildik.

Marketing zertteuimning nәtiyjesi boyynsha, «brendtik efektisine» baylanysty, mening ónimimning bәsekelik quaty bazarda túrghan «tauarlardan» sózsiz tómen bolatyny belgili boldy. Biraq, sonda da ýmitimdi ýzbey, menen talay shapan búryn tozdyrghan, dybys aparattary salasynyng jiligin shaghyp, mayyn ishken, qytay tanysym bar edi. Ol  Qytaydaghy dybys apparattaryn shygharatyn zauyttyng qojayyny bolatyn. Sodan bir aqyl súrap kóreyin, dep sheshtim. Osylaysha, ózimning oiymdy aittym.

Onyng aqyly bylay boldy:

«Álemdik brendtterdi úrlap, jalghan tauarlar óndiruge, ony ashyq әshkere satugha shekteu qoymaytyn memleketterde brend jasau mýmkin emes! Búl «ónimder» bazarda túrghanda, «brend efektisi» joq úqsas tauarlar satylmaydy. Sen ónimindi tanymaly brend jasau ýshin, aldymen memleketing qoldauy kerek. Jalghan brendterge eng arzan qosalqy bólshekter paydalanylady. Brend  eldiki bolghannan keyin, satushy onyng ataq-danqyn qorghamaydy. Tauar ótpey qalghan kýni basqa júmysqa auysady. Kóptegen memleketter búghan jol qoymaydy. «Jalghan brendter» tek Sizding memleket sekildi satugha shekteu qoymaytyn memleketterde ghana satylady!», dedi.

Sonymen, «Óz ónimin ózi qorghamaytyn elde óndiris ashqanynmen, órising keneymeydi», degen qortyndy shyghardym.

Endi el qalay kóshse, solay kóship, eptep-septep el qatarynda jan bagha bereyin dep sheshtim. Basqa amal joq eken!

Qúday biledi, búnday jaghday men siyaqty «Otandyq ónim óndirsem be?», dep oilanghan talay kәsipkerding basynan ótkeni dausyz. Jalghan tauar, tek elektrondy ónimderde ghana emes, kiyim-keshek, ydys-ayaq, qosalqy bólshek, sporttyq tauarlar t.b salalardyng bәrinde tolyp túr. Mening nege óndiris ashpaghan sebebimdi endi týsingen bolarsyzdar!

Mening úsynysym:

Qazaqstannyng óndirisi, býkil әlemdik óndirispen salystyrghanda, әli balighatqa tolmaghan balanyng kýiinde túr. Onyng әli bәsekelik qableti joq. At jalyn tartyp minuge jasy jetpegen balanyng ata-ana qamqorlyghyna múqtaj bolatyny sekildi, qazaqstandyq óndiris te memleketting qorghauyna zәru.

Sondyqtan, memleket, birinshi, óz óndirushilerin qoldap, kórshining kólenkesin týsirmey, óz otauynyng orda boluyna shart әzirleu kerek.

Óz óndirisin qorghau men qoldaudyng «Últtyq qauipsizdik» ekenin osy joly pandemiya barysynda sezdik dep oilaymyn.

Fransiyada bir balauyz sham óndiretin zauyt: «Bizding kәsiporynymyz «Kýn» degen tendessiz syrtqy kýshting kedergisine  jolyqty. Sol ýshin, ne Kýnning kózin tosyp ber. Ne bolmasa, túrghyndardyng ýiining ishine Kýn sәulesi týspeytin etip, esik-terezesin túmshalap tastaugha qúqyq beretin zang qabyldandar! Áytnese, balauyz shamdarymyz satylmay, kәsipornymyz «bankrot» bolatyn boldy!», dep, Parlamentke hat jazypty deydi-mys.

Sol aitpaqshy, bizding óndirushiler Ýkimetten Kýnning kózin tosyp bersin demeydi. Eng birinshi, shetelden keletin jalghan tauardyng jolyn kesse dep armandaydy. Bazarda túrghanyn bazarda kózin qúrtyp, kórshining kólenkesinen qútqarar ma eken dep ýmittenedi...

Eger, osy ótinish pen tilek oryndalyp jatsa,  otandyq óndiris jauynnan keyingi jauqazyn qúsap dýr ete týskeli túr!

«Jaqsygha basyn aitsa, ayaghyn ózi biledi!» deushi edi ghoy bizding dana qazaq. Mýmkin, Ýkimet ózi de otandyq ónim óndirushiler men ónimderdi  qoldau men qorghaudyng keshendi sharalaryn dayyndap jatqan shyghar?!

Erbosyn Núrmúhanúly,

Ekonomist, kәsipker.

Abai.kz

12 pikir