Týbi qayda aparyp soghatynyn qaydam, qazir qay saytty ashyp qalsanyz da, telearnalar men gazet betterine qarasanyz da, ýkimetten bastap auyl әkimderine deyin sypyra jamandaudan ayaq alyp jýre almaysyz.  Olardy oqyghanda ýmitiniz ýzilmek týgili, tipti, boyynyzdy ýrey biylep, bolashaqtan jaryq týgili sanylau da kórinbey qalatynday. Býkil ómiriniz qap qara týnge ainalyp, ayaghynyzdyng astyn sipalap ajyratyp, túryp-jyghylyp kele jatqanday óresi tarylyp, órmegi ýzilgendey bir ómir...

Alayda osy aidyng basqy kýnderi kópten beri kónilden de, ómirden de kórinbey ketken bir tosyn qúbylystyng kuәsi boldyq. Álgi týnekting týndigi ashylyp, kókjiyegi týrilgendey jarq etken bir jәit boldy. Bir salanyng qanqu sózding qarmaghyna ilikken basshysyn dýiim júrt dýrk kóterilip qorghady. Kimdi deysiz ghoy?.. Tәuelsizdik alghaly beri basynan dau arylmay, ne jóni týzu basshygha jarymay, erinbegenning bәri tulaqsha tartqylap, jabyla jamandap kele jatqan bayaghy Bilim jәne ghylym ministrining býgingi basshysyn! Qazirgi jas ministrimiz Ashat Aymaghambetovti.

Onymen kózi qaraqty júrtshylyq habardar. Sondyqtan tәptishtep jatpay-aq qoyalyq. Degenmen sózimizge dәiek, oiymyzgha tirek bolu ýshin, solardyng birnesheuin keltire ketelik. Kýmәn tumau ýshin mәtinder sol qalpynda alyndy.

- Qúrmetti Ashat Aymaghambetov, siz Bilim jәne Ghylym ministri retinde osy bir jyldyng ishinde: parasatty, bilimdi, adamgershiligi mol, jomart, qolynyng qayyrymy mol azamat retinde ózinizdi kórsete bildiniz. Búl bizding ónirding óz júmysyna adal, senimdi, halyqtyng qamyn oilaytyn basshygha beretin syny. Siz osy bir jyl ishinde býkil Qazaqstan múghalimderine ýlken qoldau jasadynyz. Búl elimizding Tәuelsizdik alghaly alghash ret Qazaqstan múghalimderine jasalyp jatqan qoldau dep aitugha bolady. Bizder A. Aymaghanbetovty qoldaymyz.

Manqystaudan

- Bizding qazirgi bilim bilim salasynyng miynistiri Ashat myrza! Ózining júmysyn óte jaqsy atqaryp otyr, óte qysqa merzim ishinde, úzaq jyldar boyghy bilim salasyndaghy, olqylyqtar men qatelikterdi týzeude! Ózi tarihshy, ústaz bolghandyqtan, ústazdarymyzdyng múng múqtajyn jaqsy týsinedi degen oidamyn.Qazirgi jasap jatqan isterine.óte jaqsy.degen ong baghamdy beremin! Óte bilimdi,kórgendi,últjandy azamat, qazirgi jasap jatqan.júmystaryn, ary qaray jalghastyruyna, mýmkindik beruimiz qajet!

Qalampyr

- Ashat inim, sening iygi isterindi qoldap otyrghan halqyndy kórip otyrsyn. Saghan qansha jala jauyp qúrtamyz deytinder bolsa da, sen olardan qoryqpa, beril me, әri saghan degen últ senimin satpa. Sening istep jatqandarynnyng barlyghy últtyng mýddesi, otannyng qamy. Sen halyqtyng aqiytqatqa ýmitin jaghyp, senimin oyattyn, ol senimning bir úshy sen arqyly, saghan osy júmysty senip tapsyrghan Preziydentke, ýkimetting el júmys istey aluy mýmkin ekendigine degen senim. Sol ýshin biylik saghan qaryzdar.

Omar 

- Bilim salasyndaghy barlyq kemshilikterdi biletin, naghyz janashyr, bilikti maman. 30jyl bilim berip kele jatqan ústaz retinde Ashat Aymagambetovty óz basym qúrmetteymin, qoldaymyn. Tek men ghana emes býkil ústazdar qauymy qoldaydy. Sheber, bilikti maman retinde úrpaghymyz bilimdi de el jandy, tәrbiyeli bolsyn desek búl azamatqa ministr retinde enbek etuge mýmkindik beru kerek.

Dinara 

- Ashat inimiz betimen ketken bilimdi, qanghyp jýrgen ghylymdy ózderining layyqty oryndaryna qoy maqsatynda dúrys baghytta júmys jasap jatyr. Osyghan bir-aq jyl uaqyt ketti. Yaghny júmys endi bastaldy degen sóz. Jogharyda atalghan salalardyng arasynda jýrgen song ishindegi bolyp jatqan nәrselerdi jaqsy bilemiz. Sondyqtan jas ministrge qoldau bildiru kerek.

Núrlan Bóribayúly 

- Asqat Aymaghambetov~ bilim ministry bўlishga loyiq haqiqiy inson. Qiysqa muddatda qilib ulgurgan ezgu ishlary uchun olqishimiz cheksiyz....

Inabat

Keltire bersek múnday ong pikirler tipti kóp boldy. Kóktemgi janbyrsha jaudy desek te dúrys bolar. Bilikti jurnalist Quanysh Qappastyng alghashqy bolyp aqiqatqa arashashy bolghan «Abai.kz» saytynda jariyalanghan maqalasynyng ózine osynday eluden astam ong pikir, ministrge degen ystyq yqylas bildirildi. Birde bir teris pighyl aitylghan joq.

Múny óz basym jaqsy nyshangha baladym. Ýkimet – memleketimizdegi ýsh biylikting biri. Kóp jyldan beri júrtshylyq biyik lauazym iyesin túnghysh ret jappay qoldady. Men jogharyda «kóktem» degen sózdi beker qoldanghan joqpyn. Kópshilikting kópten beri alghash ret kónili týsip, olargha degen kóp jylghy tony jibigendey boldy.

Halyqtyng ýnin biylik te tez estidi. Kóp úzamay «Memleket basshysy Bilim jәne ghylym ministri Ashat Aymaghambetovty qabyldady» degen Aqordadan aqjoltay habar tarady. Jәne de ministrge pedagogterding mәrtebesin kóteru jónindegi jýrgizip jatqan júmystaryn odan әri jalghastyra berudi jóninde tapsyrma da bergen. Bәlkim josparly qabyldau shyghar, alayda bas múghalimning tónireginde payda bolghan qanqu sózden seskengen janashyr júrttyng bir jelpinip qalghany ras. Preziydentimizding sózi men isi birdey jan ekenine kózimiz jetip riza bolystyq.

Osymen bala ósirip, úrpaq tәrbiyelep otyrghan halyqtyng kónili ornyna týsip, is osylaysha sәtti ayaqtaldy dep otyrghan jayymyz bar edi. Biraq «Jas  Alash» betinde 4 tamyz kýni shyqqan «Plagiattyq ghylymdy tonau ma, әlde qorlau ma?» degen maqala taghy da kónilimizdi nildey búzdy. Maqala avtory taqyrybynan kórinip túrghanday ýlken mәseleni kótergen bolady. (Búl jerde sýiikti de sýqekti gazetimizding jazyghy joq ekenin, onyng kez kelgen avtordyng maqalasyn basugha haqyly ekenin eske salamyz). Maqala avtorynyng jazghanyna qarasaq, tap bir elimizding býkil ghylymyn osy plagiat degen pәle jaylap alghan siyaqty. Sóitip ainalsoqtap jýrip aqaba suyn búryp әkelip aqyry Ashat inimizding aulasyna әkelip sar etkizedi. Sóitip maydalap, asqan sheberlikpen bipazdap kelip, Guttenberg dey me, Shavan dey me, sheteldik ghalymdardyng otstavkagha ketkenin aityp6 demin bir alady. «Barar jering osy» degenge menzegeni.  Jәne «Onyng dúrys-búrystyghyn otandyq jәne sheteldik ghylymy qogham men zang oryndary anyqtay jatar» dep qúiryghyn týlkishe búlandatyp, iz tastap qoyatynyn qaytersiz. Pighylyn týrli taqyrypshalarmen nyghyzdap-nyghyzdap qoyady. Áyteuir kóp izdengeni kórinip túr.

Óz Abayyn ózi sabaghan, últymyzdyng tarihyn kórkem tilmen týgendep bergen Iliyastay aghamyzdy әdeby syilyqtan aiyrghan halyqpyz ghoy. Búl qanymyzda bar qasiyet (dúrysy - qasiret). Óz basym búghan tanqalghan joqpyn.

Maqalanyng sonyndaghy «Aytbala Sýleymenqyzy, Qaraghandy» degen sózge kózim týskende tanqalmaq týgili talyp týse jazdaghanym, ras endi. Apyrau, elimizding barlyq ónirining ókilderi, jogharyda keltirgenimizdey, tipti ózbek qyzy Inabatqa deyin qoldap, maqtap jatqanda óz jerlesining balaghyna jarmasyp, óz bauyryn ózi tilgilep jatqan búl beybaq kim sonda? Qaraghandydaghy tanystaryma qonyrau soghugha tura keldi. Sóitsek...

Byltyrghy jyldyng qyrkýieginde Qaraghandy uniyversiytetining rektorynyng paragha baylanysty ústalyp qalghany júrtshylyqtyng esinde bolar. Biraq, ol kisi almaghan, ghylymy jobalargha jaqsy qarau ýshin ministrlikting «Ghylymy qorynyn» basshysyna para bergen. Jalpy niyetining týzu ekeni eskerilgen boluy kerek, (biz de atyn atamay otyrmyz) ol kisi temir tordan aman qalghangha úqsaydy. Aman jýrsin azamat deymiz de. Biraq, rektorlyq lauazymymen qoshtasqan, әriyne. Al búl Ashat Qanatúlynyng ministr bolghannan keyin bolghan oqigha. Aytbala Sýleymenqyzynyng búl shyryly - osy rektordyng mәselesine baylanysty bolsa kerek. Mine, mәsele qayda! Sonda ol býkil balalarymyzdyng taghdyryn, yaghny elimizding bolashaghyn bir adamnyng kreslosyna aiyrbastaghan bolyp túr ma?.. Kýiki tirlik.  Kýiinishti jaghday.

Erterek te atshuly Hrapunov ministr bolyp túrghan kezinde onyng bir kómekshisi tekserushilerdi toqtatpaq bolyp para berip, on jyl ma eken, úzaq jylgha sottalyp ketken edi. Anau rektordyng da solay bolyp ketui bek mýmkin edi ghoy. Al Aytbala bolsa tәube deuding ornyna, ashugha bulyghyp, kek qaylasyn jarqyldatyp, bireuge or qazugha kirisken. Osy arada jaqynda ghana  «Kýieuim maghan on eki mashina syilady» dep maqtanyp, óz kýieuin ózi ústap bergen әnebir әiel eriksiz eske týsedi eken.

Kýiinishten tughan búl maqalamdy aibary mol, ailasy kóp Aytbalanyng óz sózimen ayaqtaghym kelip otyr: «Ghylymnyng ar-ojdany bar. Ony ataqqa teliytinderdi, saudagha salatyndardy týpting týbinde ghylymnyng kiyesi úrady».

Ábu Sayat

Qosymsha: Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir almastyrugha әrkim qúqyly. Jogharydaghy spiykerding pikiri redaksiya ústanymyn bildirmeydi. Aldaghy uaqytta maqalada esim-soylary atalghan jekelegen azamattar redaksiyamyzgha jauap beruge niyetti bolsa, olardyng da pikirin beruge әzirmiz. 

Abai.kz