TILGE JANY AShITYN SAYaSATKER BIYLIK SAHNASYNDA   NEGE JOQ ... nemese   MÁJILIS DEPUTATTARYN SAYLAUDY MEMLEKETTIK    TILDING PAYDASYNA ShEShEYIK

Aqorda jaqtan «Halayyq...Mәjilis deputattary tarady. Endi saylau bolady!» degen jan aiqay shyqqanyna da ýsh aptagha juyq uaqyt kólemi bolyp qaldy. Áriyne, tәuelsizdigimizding jiyrma jyldyq merey toyyn deputat aghalarymyz «deputattyq mandatynda» otyryp, toylay almaghandyghy óte ókinishti. Biraq  kinәni basqalardan emes, ózderinen izdesin. Songhy tórt jylda «deputat» degen lauazym bar ekenin halyq úmyta jazdady. Oghan sebepter de bar. Sebebi, deputat aghalarymyz halyq úmytpaytynday, esinde qalatyn sharua atqarghan joq.
Filosofiya ghylymynyng doktory, professor, әleumettanushy Amangeldi Aytalynyng «tili eki elding dauy da bitpeydi, bolashaghy da búldyr» degen sózi bar. Til mәselesi de aita-ayta jauyr bolghan synayly. Alayda, «jylamaghan balagha emshek berilmeydi» degen taghy sóz bar. Sondyqtan til mәselesi týzelmeyinshe biz jylauymyzdy toqtatpaymyz.

TILGE JANY AShITYN SAYaSATKER BIYLIK SAHNASYNDA   NEGE JOQ ... nemese   MÁJILIS DEPUTATTARYN SAYLAUDY MEMLEKETTIK    TILDING PAYDASYNA ShEShEYIK

Aqorda jaqtan «Halayyq...Mәjilis deputattary tarady. Endi saylau bolady!» degen jan aiqay shyqqanyna da ýsh aptagha juyq uaqyt kólemi bolyp qaldy. Áriyne, tәuelsizdigimizding jiyrma jyldyq merey toyyn deputat aghalarymyz «deputattyq mandatynda» otyryp, toylay almaghandyghy óte ókinishti. Biraq  kinәni basqalardan emes, ózderinen izdesin. Songhy tórt jylda «deputat» degen lauazym bar ekenin halyq úmyta jazdady. Oghan sebepter de bar. Sebebi, deputat aghalarymyz halyq úmytpaytynday, esinde qalatyn sharua atqarghan joq.
Filosofiya ghylymynyng doktory, professor, әleumettanushy Amangeldi Aytalynyng «tili eki elding dauy da bitpeydi, bolashaghy da búldyr» degen sózi bar. Til mәselesi de aita-ayta jauyr bolghan synayly. Alayda, «jylamaghan balagha emshek berilmeydi» degen taghy sóz bar. Sondyqtan til mәselesi týzelmeyinshe biz jylauymyzdy toqtatpaymyz.

«Deputat aghalarymyz osynau tórt jylda ne sharua tyndyrdy?» degen saualymyz jauapsyz qalatyny belgili. Halyqtyng esinde qalatynday mәsele kótergen joq. Ártýrli salalardan saylanghan aghalarymyz ekonomika, auyl sharuashylyghy, medisina, bilim beru t.b. birshama mәselelerdi kótergendey boldy, biraq jabuly qazan jabuly kýiinde qaldy. Al til mәselesine kelgende deputattarymyz biraz shorqaqtyq tanytty. Til mәselesin auyzgha alyp, memlekettik til ýshin kýiip-janyp jýrgen bir deputat tappay qaldyq. Mәselen, til turaly zannyng jetinshi babynyng ekinshi tarmaghyndaghy «orys tili memlekettik tilmen teng dәrejede qoldanylady» degen tarmaghyn alyp tastau turaly mәseleni deputattar arasynda tarazylaghanda 2 deputat qana razy bolyp, qalghandary qarsy shyqqan. Sebebi, biyliktegi aghalarymyzdyng úl-qyzdary, nemereleri orys tilinde bilim alyp jatqanyn, sheneunik aghalarymyz sol úrpaqtarynyng jaghdayyn oilaytynyn bәrimiz bilemiz. Eger, elimizdegi býkil memlekettik organdarda, júmys jaylarynda orys tilining yqpaly týsip, is-qaghazdardy jýrgizu tek qazaq tilinde bolsa, sheneunik aghalarymyzdyng úrpaqtary júmyssyz qalatyny belgili. Áriyne, últshyldyqty, dindi nasihattap jýrgen deputat aghamyz Bekbolat Tileuhandy aita ketpesek bolmas. Biraq ol aghamyz da әnshilik, jyraulyq ónerimen últshyldyqty, ruhany azyqty jastargha syilaghanmen, ózining deputattyq júmysyna kelgende «Kelin» siyaqty filimderdi synap, minegennen basqa әri asa almady.     

Deputat - halyqtyng tandaghan biyliktegi ókili. Halyqtyn, elding mún-múqtajyn jogharygha jetkizushi, memlekettegi asqynyp bara jatqan mәselelerdi joqtaushy túlgha.  Alayda, bizding deputattarymyz halyqpen baylanys jasamaq týgili, olardyng talap-tilekterin arttaryna da qystyrmaydy. Memlekettik til mәselesin kótermek bylay túrsyn, parlament palatalarynda orys tilinde kópiredi. Endeshe, últshyl, tilge jany ashityn deputattarymyz, sayasatkerlerimiz biylik sahnasynda ne ýshin joq?
Eger tariyhqa kóz jibersek, halyqty basqarghan,  elimizge óz yqpalyn tiygizip, sayasat jýrgizgen tarihy túlghalarymyzdyng barlyghy da ana tili degende jany shyghyp, qazaq әdebiyeti arqyly últshyldyqty boyyna sinirip ósken eken. Mәselen, «Alashordany» basqarghan Álihan Bókeyhanov 1905 jyldyng qarashasynda Mәskeude ótken jergilikti jәne qazaq qayratkerleri sezinde qazaq halqyna tayaudaghy basty qajettilikterding alghashqylarynyng biri etip, ana tiline bostandyq mәselesin kóterui jaydan-jay emes bolatyn. «Tili tәuelsiz bolmay, últ tәuelsiz bolmaydy. Til - últtyq ruhtyng asyl dingegi. Al últtyq ruhsyz últ tәuelsizdigi bolghan da emes, ony tarih kórgen de emes» degen Mústafa Shoqaydyng jalyndy sózi til mәselesine beyjay qaraugha bolmaytyndyghyn kórsetedi.

Al ýsh jýzding ýsh bii Qazybek, Tóle, Áytekelerding sayasy biyligi sol kezdegi handardyng biyliginen de artyq jýrgenin bilemiz. Mәselen, on ýsh jasar bala Qazybekting Jonghardyng qontayshysy Qaldan-Serenge elshilikke baryp: « Biz qazaq eli, mal baqqan elmiz, Eshkimge soqtyqpay jay jatqan elmiz» dep óleng sózben bastap, «Sen - temir bolsan, men - kómir, eritkeli kelgenmin, Qazaq, Qalmaq balasy, tabysqaly kelgenmin, Bitimindi ber, bolmasa úrysatyn jerindi ait, Sen qabylan bolsan, men arystanmyn, alysqaly kelgenmin» dep jas boluyna qaramastan bildey bir elding basshysyn sózben jayratady. Sóitip, qolgha týsken tútqyndardy bosatyp, ýlken diplomatiyalyq jeniske jetedi. Qazybek biyding ólenmen biylik aitqanyna qarap, últy ýshin kez kelgen jaghdayda syngha týse alatyn, ana tilining mayyn aghyzatyn sayasatker retinde tanimyz. Tóle men Áyteke biyler de solay. Al dәl osynday sayasatkerlerdi býgingi biylik sahnasynan kóre alamyz ba? Áriyne joq. Búdan basqa jyraulardy aitugha bolady. Mysaly, Búhar jyraudy. Onyng biylikte zandy bir lauazymy bolmasa da Abylay hannyng ýnemi aqyl súraytyn kenesshisi bolghany belgili. Ol sol arqyly sayasatqa tikeley aralasty. Mәselen, onyng Abylay hangha aitqan myna bir kenesin qaranyz: «Ókpenmenen qabynba, Ótinmenen jarylma. Oryspenen soghysyp, Basyna múnsha kótergen, Júrtyna jaulyq saghynba» - deydi. Búl óleng arqyly Búhar jyraudyng da qazaq tilin jiliktey shaghyp, mayyn tamyzatyn sayasatker ekenin biluge bolady. Eger, hannyng el basqarudaghy kemshilikteri bolsa, tike baryp betine basatyn bolghan. Búl olardyng demokratiyashyl ekenin aiqyn kórsetedi. Osynday sayasatkerlerding diplomatiyalyq sayasatynyng arqasynda bizge úlan-ghayyr jer múragha qaldy. Al býgingi deputattar biylikke tike baryp kemshilikterin tap basyp, aita ala ma? Búl qoldarynan kelmeytin is.   
Birde «Jas qazaq» gazetining tilshisi preziydent N.Nazarbaevting bas kenesshisi E.Ertisbaevpen súhbaty barysynda kenesshini Búhar jyraugha tenep jazypty. Búghan ne jylarymdy, ne kýlerimdi bilmedim. E.Ertisbaev Búhar jyrauday qaydan bolsyn? Ol M.Shahanov taghayyndaghan «shirigen júmyrtqa» ataghyna birinshi bolyp ilikti emes pe? Ol ataq óz últyna, óz tiline qarsy shyqqandargha beriletin syilyq. Sonda Búhar jyrau da «shirigen júmyrtqa» bolghany ma? Búghan adam nanghysyz. Búl býgingi tandaghy jurnalisterding bilimsizdigin, sauatsyzdyghyn, jaghympazdyghyn bildiredi. Esekpen jýirik túlpardy eshqashan salystyrugha bolmaydy.   
Sonymen deputat saylauyna kelsek. Mәjilis deputattaryn saylaudy kelesi jyldyng 15-qantaryna qaldyrdy. Saylaugha qazirden partiyalar óz kandidattaryn dayarlap, úsynuda. Ana tilimiz ýshin quanyshtysy, saylaugha M.Shahanov qatyspaqshy. Búl kisining ana tilimiz ýshin kýietin otqa kýiip, janatyn otqa janyp jýrgeni dýiim júrtqa mәlim. Sonau Gorbachevpen qaghysyp, Kolbinmenen alysyp, qazaq tili ýshin, qazaq últy ýshin talay auyrtpalyqtardy bastan ótkergen-di. Mәselen, onyng Gorbachevpen kezdeskendegi batyl myna әngimesin qaranyz:  «Kezinde Staliyn: «Elimizde birtútas kenes halqymen qatar, jalghyz memlekettik til saltanat qúruy kerek jәne ol til orys tili boluy tiyis», - dedi. Hrushev: «Orys tilin neghúrlym tez ýirensek, soghúrlym kommunizmge tez jetemiz», - dep dauryqty. Áriyne, orys tilining úly til ekenine jәne onyng jan-jaqty damuyna eshkim qarsy emes. Biraq Mihail Sergeevich, úzaq jyldar shetqaqpay bolyp kele jatqan az últtar men olardyng tili, mәdeniyeti turaly myna gumanistik pikiriniz sóz jýzinde qalyp ketpeuin qalaymyz. Múny Ghamzatov ekeumizding ghana emes, barlyq odaqtas respublika qalamgerlerining ortaq pikiri retinde qabyldanyz» deydi Gorbachevqa. Al búghan Gorbachev kelisip, endi osy baghytta júmys jýrgizetinderin aitady. Al akademik Ábduәli Qaydarovtyng esteliginde bylay jazylghan: «Kerisinshe, «qos til - qos qanatym» dep qopandaghandardyng aiy onynan tua qalghan sәtte, Múhtar Shahanov shyghyp dauys kótergende, tarazynyng basy qazaq tiline auyp shygha kelgenine tang qala otyryp, qatty quandyq. Zang qabyldanyp qoyghan song múnday betbúrysty mýldem kýtpegen edik. Múhtardyng sol jolghy minezi - aityla jýrer erlikke barabar oqigha» dep til saqshysyna bagha beredi. Búdan basqa da búl túlghanyng atqarghan sharualary qanshama. Ótken aida tilge qatysty halyqty jinap aksiya ótkizgen-di. Búl kisining til ýshin, últ ýshin istegen isterin shaghyn maqala bylay túrsyn, kóptep kitaptargha jazyp tauysa almaysyn.   
Elbasy biylghy halyqqa joldauynda memlekettik tildi damytu jәne qoldanu ayasyn keneytu turaly naqty tapsyrmalar bergen bolatyn. Onda bizding mindetimiz 2017 jylgha qaray memlekettik tildi biletin qazaqstandyqtar sanyn 80 payyzgha deyin jetkizu, al 2020 jylgha qaray olar keminde 95 payyzdy qúrauy tiyis ekenin, endi on jyldan keyin mektep bitirushilerding 100 payyzy memlekettik tildi bilip shyghuy qajettigin atap kórsetken-di. Meninshe, osy tapsyrmany oryndau ýshin aiqaydan góri naqty júmysqa kóshu kerek. Memlekettik mekemeler bolsyn, basqaday úiymdar bolsyn, jeke adamdar bolsyn, memlekettik tilding qamqorshysymyn deytin bolsa, naqty júmyspen ainalysuy tiyis. Al endi osynday naqty júmysty isteytin biylikke kerek adam M.Shahanov ekeni dausyz. Onyng bir ózi biylektegi on sayasatkerge tatidy.         
Gh.Mústafinning «biz búryn últshyldyqpen kýresetin edik, al býgin últsyzdyqpen kýresetin dәrejege jettik» degen sózi bar. Tarihta el basqarghan ata-babalardyng barlyghy da últshyl, el qamyn jeytin, ana tilin eshqashan ayaqqa taptamaytyn, tekti adamdar bolghan. Al býgingi el basqaryp jatqan aghalarymyzdyng túrqy mynau.

Últshyl adamdardan biylik qay kezde de qoryqqan. Alayda dәl qazirgi tanda bizding biylikke últshyl, tilge jany ashityn adamdar kerek-aq! Memlekettik tilding mәselesi týzelu ýshin de...

http://www.mtdi.kz/kz/makalalar/ruxaniat/690-tilge-jany-ashityn