Memleket basshysy Qazaqstan halqyna dәstýrli joldauyn jariyalady. Ótken jylghy QR Preziydent saylauynda «Sabaqtastyqty» tu etip, Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtan keyin el tizginin ústaghan Qasym-Jomart Toqaevty býgingi kýrdeli zamannyng asa auyr syndary qarsy aldy. Preziydentting keshegi joldauy da syndarly kezennen qalay ótu jayynda boldy.

«Qazirgi kýrdeli jaghdayda aldymyzda túrghan basty mindet – әleumettik-ekonomikalyq túraqtylyqty, júmys oryndaryn jәne halyqtyng tabysyn saqtap qalu», – Preziydent Qasym-Jomart Toqaev daghdarysqa qarsy 2023  jylgha deyin shamamen 1 trillion tengeden astam qarjy bólu josparlanyp otyrghanyn aityp ótti. Halyqaralyq sarapshylardyng pikirin eskere otyryp, jasaghan Preziydentimizding pandemiyagha qarsy búl qadamdary qazirgi qiyndyqty qalayda enseretinimizge senim beredi.

Sonday-aq, Preziydent biylghy joldauynda halyqtyng әl-auqatyn kóteruge, jemqorlyqqa qarsy kýresti kýsheytuge, azamattardyng qúqyqtaryn qorghaugha baghyttalghan naqty is-qimyl josparyn da atap ótti. Bilim beru men densaulyq saqtau salasyn damytugha kónil bólinetini aityldy.

Preziydentting joldauyn әleumettik jeli qoldanushylary talqylap, kóbi jyly lebizderi men senimin bildirip jatyr. Búl syndarly kezennen birge shyghugha degen elding talpynysyn kórsetsek kerek.

Áriyne el bolghan son, el ishinde ala da, qúla da boldy. Soghan oray sanaluan pikirler de bolady. Osy san aluan pikir iyelerining basyn Preziydent ótken jyly Últtyq senim kenesining ayasynda qosqan bolatyn. Qasym-Jomart Toqaev búl jolghy joldauynda Últtyq qoghamdyq senim kenesi azamattyq dialogty damytu isine tyng serpin bergenin, sonyng nәtiyjesinde sayasy reformalar toptamasy jýzege asyrylyp jatqanyn aityp ótti. Qazaq ziyalylarynyng jana kezendegi mindeti – últ bolmysynyng jana qaghidattaryn ornyqtyru, sonday-aq, últ sapasyn arttyrugha atsalysu ekenin de eskertti.

«Bizding elimizde «Jauapty memleket – jauapty qogham – jauapty adam» jýiesi berik ornyghuy kerek. Biz bir orynda túrghan joqpyz. Sayasy jýiemizdi jana jaghdaygha beyimdep, ony birtindep jetildirip kelemiz. Sayasy reformalar qoghamymyzgha qajet, sondyqtan olar mindetti týrde óz jalghasyn tabady. Demokratiyanyng basty jauy – bilimsizdik pen populizm. Osyny esten shygharmaghan jón. Azamattarymyz reformalargha qoldau bildiredi dep senemin. Olar jana sayasy mýmkindikterding arqasynda qoghamda «haypokratiyanyn» beleng aluyna jol bermeydi dep ýmittenemin», – dep preziydent barlyq reformalardyn, ózgeristerding tabysty jýzege asuy barshamyzdyng birligimizge, otanshyldyghymyzgha jәne azamattyq jauapkershiligimizge baylanysty ekenin eskertti.

Preziydentting saylau aldy baghdarlamasynyn, joldaularynyng da, bizding arman-múratymyzdyng da oryndaluy osy elding berke-birligi men azamattardyng bilimge degen qúlshynysyna baylanysty. Qazirgi týrli syn-qaterge tótep berip, elimizding kórkeyip-gýldengenin kóru populizmmen emes, naqty ispen jýzege asady. Preziydentting aitqany da – osy.

Omarәli Ádilbekúly,

«Jebeu» Respublikalyq qoghamdyq birlestigining tóraghasy

Abai.kz