BÚÚ Azyq-týlik jәne auylsharuashylyq úiymy býgin jariyalaghan bayandamada súranystyng túraqtaluy men AQSh dollarynyng әlsireui әserinen jahandyq azyq-týlik baghalary tamyzda qatarynan ýsh ay boyy kóterilgeni aitylghan.

Qant, ósimdik maylary men iri dәndi daqyldargha halyqaralyq bagha belgilenimderi shilde aiynan beri ósip keledi, al dýniyejýzinde jinalatyn egin boljamdary jyl sayynghy rekordtyq kórsetkishke jetetin kórinedi.

Eng keng taralghan azyq-týlik shiykizaty tauarlarynyng dýniyejýzilik baghalaryndaghy ózgeristerdi qadaghalaytyn FAO Azyq-týlik Baghalarynyng Indeksi tamyzda orta eseppen 96,1 úpaydy qúrap, ótken aimen salystyrghanda 2,0 payyzgha artqan. Búl aqpan aiynan beri tirkelgen eng joghary kórsetkish.

FAO Astyq baghalarynyng indeksi shildeden bastap 1,9 payyzgha kóterilip, 2019 jyldyng tamyzyndaghy mәninen orta eseppen 7,0 payyzgha jogharylady, búl ósimning basty jetekshisi iri dәndi daqyldar boldy. Qúmaydyng baghasy 8,6 payyzgha kóterilip, bir jyl búrynghy dengeyden 33,4 payyzgha kórsetkishte tirkeldi, búghan negizinen Qytaydyng importqa degen súranysynyng artuy sebep boldy. AQSh-tyng Ayova shtatyndaghy daqyldardyng zaqymdanuy úsynysqa әser etui yqtimal degen alandaumen, jýgerining baghasy 2,2 payyzgha ósti. Halyqaralyq kýrish baghalary da mausymdyq úsynystyng qysqaruy men Afrikadaghy súranystyng artuy әserinen qymbattady.

FAO Qant baghalary indeksi aldynghy aimen salystyrghanda 6,7 payyzgha ósti, búl Europalyq Odaq elderi men әlemdegi ekinshi iri qant eksporttaushy Tailandtaghy aua rayynyng qolaysyzdyghyna, sonday-aq Qytaydyng importqa degen súranysyna oray óndiristik josparlardyng qysqaruyn kórsetti.

FAO Ósimdik maylarynyng indeksi әsirese palima mayyna, sonymen qatar soya, kýnbaghys jәne raps maylaryna qatysty asa joghary kórsetkishter әserinen 5,9 payyzgha artty. Búl ózgerister importqa degen әlemdik jahandyq súranystyng túraqty qalypta saqtaluy jaghdayyndaghy palima mayyn óndiretin jetekshi elderdegi óndiristing boljaldy bәsendeuin aiqyndaydy.

FAO Sýt ónimderi baghasynyng indeksi shildeden bastap aitarlyqtay ózgeriske úshyramady, irimshik pen qúrghaq sýt úntaghy Okeaniya elderining mausymdyq eksporttyq mýmkindikterining qarqyndauy ayasynda tómendedi. Maydyng baghasy tamyzda kýnning asa ysuy әserinen sýt shyghymynyng azangyna tap bolghan Europadaghy eksporttyq mýmkindikterding shekteluine baylanysty qymbattady.

FAO Et baghasynyng indeksi shilde aiynan bastap eleuli ózgeristerge úshyraghan joq – 2019 jyldyng tamyz aiynan bastap 8,9 payyzgha tómendedi – óitkeni iri qara mal, qús eti men qoy etine súranystyng tómendeui Qytaydan keletin shoshqa etine degen súranystyng ósuimen óteldi.

Dәndi daqyldardyng boljamdary janartyldy

FAO sonymen qatar 2020 jyly dýniyejýzilik dәndi daqyldar óndirisi boyynsha boljamdy shilde aiyndaghy kórsetkishten 25 million tonnagha tómendetti, búghan Amerika Qúrama Shtattarynda jýgeri ónimining azangy turaly boljam negiz boldy. Alayda, atalmysh qysqartugha qaramastan, múnday nәtiyje búryn-sondy bolmaghan eng joghary dengeyge jetpek, sebebi 2019 jylghy óndiris kóleminen 58 million tonnagha artyq.

Argentina men Braziliyada jýgeriden rekordtyq ónim jinau boljanyp otyr, al dýniyejýzilik qúmay óndirisi ótken jylmen salystyrghanda 6 payyzgha ósedi dep kýtilude. 2020 jyly býkil әlemde kýrish óndirisi jana rekordtyq kórsetkishke - 509 million tonnagha jetedi dep kýtilude.

Baghalau jayly tolyghyraq aqparat býgin jariyalanghan Daqyldar súranysy men úsynysynyng aqparynda qoljetimdi.

2020-2021 jylghy mausymda FAO dýniyejýzilik dәndi-daqyldardy tútynudyng jana boljamy 2 764 million tonnany qúraydy, búl jyldyq eseppen byltyrghy kórsetkishten 2,0 payyzgha joghary.

Dýniyejýzilik dәndi daqyldar qory 1,7 payyzgha artyp, 2021 jylghy mausym ayaghynda 895,5 million tonnagha deyin ósedi dep boljanyp otyr, әlemdik dәndi daqyldar qorlary men olardy tútynu araqatynasy 31,8 payyzdy qúrap, shildeden beri sәl tómendese de, salystyrmaly týrde joghary bolyp qala bermek.

Kýrish pen iri dәndi daqyldardyng kóbirek satyluy men jetkizilui jayly boljamdargha oray, 2020-2021 jyldary dәndi daqyldardyng dýniyejýzilik saudasy 441,4 mln. tonna dengeyinde, yaghniy 2019-2020 jylghy dengeyden 1,6 payyzgha joghary bolmaq.

Abai.kz