Qazaqstanda sheteldik pasiyentterdi elge tartatyn úiym qúrudy úsyndy.

Ekonomika jәne densaulyq saqtaudy qarjylandyru boyynsha taldaushy jәne kenesshi Marat Mamaevtyng aituynsha, Almaty oblysynyng bir túrghynyna medisinalyq qyzmet kórsetuge budjetten orta eseppen 45 myng tenge júmsalady, al elordada búl soma 159 myng tengeni qúraydy.

«Nelikten múnday aiyrmashylyq bar ekenin naqty aita almaymyn. Mening oiymsha, basty sebepter barlyq medisinalyq infraqúrylymnyng Núr-Súltanda ornalasqandyghynda. Yaghni, adam barlyq medisinalyq kómekti alu ýshin astanagha baruy kerek, sondyqtan múnda aqsha sheshedi. Mәsele mynada, bizding halyqtyng shyghyndary teng emes jәne birkelki emes, ony tenestiru qajet », - dedi ol.

Sonymen birge, Mamaev adamdargha aqshany qansha jәne qayda júmsau kerektigin aitu mýmkin emes ekenin, óitkeni әrkimning emhanany tandau qúqyghy bar ekenin basa aitty.

«Mәsele mynada, nege Almaty oblysynyng túrghyndary medisinalyq kómekti ýide ala almaydy. Sebebi Almaty oblysynyng infraqúrylymdyq mýmkindikteri men Núr-Súltan klinikalarynyng arasynda jer men kóktey aiyrmashylyq bar», - deydi sarapshy.

Medisinalyq turizmge keletin bolsaq, Mamaevtyng aituynsha, taldau jasaldy jәne búl baghytta úsynystar bar.

«Biz densaulyq saqtau salasy memlekettik jәne jeke investisiyalar әr aimaqta bolghand ghana damitynyn týsinuimiz kerek. Tómengi jol - medisinalyq tehnologiyalar damuy kerek, sonda biz ózimizdi qúlyptaugha ýmit artamyz. Densaulyq saqtaugha degen kózqarasty ózgertu kerek. Eger qazir búl budjetti siniretin sala bolsa, onda ol tabys әkelui kerek. Ol ýshin aqshanyng qaydan keletinin týsinu kerek », - dep týsindirdi sarapshy.

Ol qazir densaulyq saqtaugha arnalghan budjetting aqshanyng bir bóligi medisinalyq әleumettik saqtandyru qorynda (ÁMSQ) jinaqtalghanyn qosty.

«Búl qarajatty tiyimdi basqarugha mýmkindik beredi, sondyqtan olardy halyqtyng qajettilikterine baghyttaugha bolady. Biraq ekinshi jaghy bar. Múnday qorlar kórshiles memleketterde júmys isteydi jәne olar Qazaqstangha emdeluge kelgen azamattarynyng aqysyn tóley alar edi. Búl óte jaqsy bolady. Biraq búl ýshin bizding densaulyq saqtau salamyz búl mәseleni әr týrli kelisimderding kýn tәrtibine qongy kerek. Sol arqyly qorlar arasyndaghy aiyrbastyng belgili bir tetigi turaly kórshiles eldermen kelisim jasaluy kerek. Naqtyraq aitqanda, bzding elding azamattary kórshi elderge barsa, onda olardyng shyghyndaryn men olardy tóleymin, eger kórshi elderding azamattary bizge kelse,olar tóleydi», - dep týsindirdi Mamaev.

Sonymen qatar, taldaushy sheteldik pasiyentterdi Qazaqstangha tartatyn mamandandyrylghan úiym qúrudy úsynady.

«Mysaly, sheteldik pasiyentterge kómek kórsetuge dayyn keybir medisinalyq úiymdarmen kelisimsharttar jasasady. Kompaniya marketingpen de ainalysa alady. Kóptegen adamdar qazir Qazaqstanda týrli koreyalyq klinikalardyng ókilderi júmys istep jatqanyn aitady. Olar medisinalyq kómekti bәrin qamtityn negizde úsynady.Yaghni, qonaq ýige men aqsha audarymyna deyin. Nelikten biz óz klinikalarymyzgha kliyentter izdeu ýshin osylay jasamaymyz, óitkeni búl qosymsha aqsha ghoy?- dedi sarapshy.

Onyng pikirinshe, medisinalyq turizmdegi Qazaqstannyng basty bәsekelestik artyqshylyghy - qyzmetterding tómen qúny.

«Búl jaghdayda bagha Ázerbayjanmen jәne Reseymen salystyrghanda tómen. Búl óte jaqsy әleuet. Biz kardiologiya jәne stomatologiya mәselesinde algha jyljydyq. El ishinde kóptegen adamdar qyzmetterding osy týrlerining qymbattyghyna shaghymdanady, biraq olar basqa eldermen salystyrghanda óte tómen. Densaulyq saqtau dengeyi bәsekege qabiletti bolu ýshin ýnemi tehnologiyalardy әkelip, investisiyalyq shyghyndar jasau qajet. Qazir tehnologiyalar men damudyng negizgi sekirisi bastaldy, endi bastysy ony qoldau kerek.Soghan sәikes memleket negizgi investor bolyp qalmauy kerek, budjet rezenke emes, naryqtan qarajat tartu kerek,-dedi ol.

Mamaev 2020 jyly memleket densaulyq saqtau salasyna 1,5 trln tenge júmsaudy josparlap otyrghanyn atap ótti.

«Biraq olar qayda bara jatyr? Múny týsinu ýshin әrdayym jauap berilmeytin birneshe saual qoy kerek. Naqty aqparat joq. Sondyqtan biz qarapayym súraqqa jauap beruge mýmkindik beretin budjetting eseptilik formasyn úsynamyz: aqsha qayda ketedi? Búl mәselede Densaulyq saqtau ministrligi bizdi qoghamdyq kenesting otyrysyna qabyldaydy dep senemiz. Biz búl formany sol jerde úsynamyz. Búl eng aldymen memleketting ózi ýshin qajet, sondyqtan әleumettik jelilerde qajetsiz súraqtar men rezonans tuyndamauy kerek», - dep týiindedi ol.

Búghan deyin Qazaqstanda koronaviruspen kýresu ýshin shamamen 115 milliard tenge bólingeni habarlanghan bolatyn. Sonday-aq, 2019 jyly Qazaqstanda densaulyq saqtau qyzmetteri 7,1% -gha kóterilgeni belgili.

Abai.kz