Senbi, 20 Tamyz 2022
Janalyqtar 4788 0 pikir 28 Jeltoqsan, 2011 saghat 07:12

Qazaq kinosynyng QÚLAGERI

T. Jýrgenov atyndaghy Qazaq Últtyq Óner akademiyasynda «Kino tarihy men teoriyasy» kafedrasynyng úiymdastyruymen qazaq kinosynyng klassiygi Abdolla Qarsaqbaevtyng tughanyna 85 jyl toluyna oray eske alu keshi ótti. Keshte qazaq kino ónerining qúlageri jayynda óner qayratkerleri óz estelikterimen bólisti.
Býgingi kino ónerining ór­kendeuine jol ashyp, mәrte­besining ósuine negiz salyp bergen, óazaó kinosynyng damuyna zor ýlesin qosqan túlghalardyng biregeyi - Abdolla Qarsaqbaev. Balalargha arnalghan qazaq kórkem kinosynyng negizin qalaushy, klassik rejisserding filimderi ózining oqighalyq qúrylysymen, tereng mazmúnymen, shynayy­lyghymen erekshelenedi. Talant­ty suretkerding kartinalary últtyq bolmysymyzdy aiqyn beyneleydi. Abdolla Qarsaqbaev týsirgen filimder ómirshendigimen qúndy. Sebebi, ol qay taqyrypta bolmasyn, filimning mazmúnyn sheber asha bildi. Sondyqtan da qansha uaqyt ótse de, filimderi kórermenderin eshqashan joghaltqan emes. Filimdi halyqqa shynayy etip jetkizu daryndy rejisserding sheberligi. A.Qarsaqbaev tuyndylary osy jaghynan útymdy. Osynday tuyndylardyng qatarynda «Mening atym Qoja» (1963j), «Balalyq shaqqa sayahat» (1968), «Alpamys mektepke barady» (1977), «Balalyq shaqtyng kermek dәmi» (1983) t.b. filimderin aitugha bolady.

Kózi tirisinde «janazasy» shygharylghan rejisser

T. Jýrgenov atyndaghy Qazaq Últtyq Óner akademiyasynda «Kino tarihy men teoriyasy» kafedrasynyng úiymdastyruymen qazaq kinosynyng klassiygi Abdolla Qarsaqbaevtyng tughanyna 85 jyl toluyna oray eske alu keshi ótti. Keshte qazaq kino ónerining qúlageri jayynda óner qayratkerleri óz estelikterimen bólisti.
Býgingi kino ónerining ór­kendeuine jol ashyp, mәrte­besining ósuine negiz salyp bergen, óazaó kinosynyng damuyna zor ýlesin qosqan túlghalardyng biregeyi - Abdolla Qarsaqbaev. Balalargha arnalghan qazaq kórkem kinosynyng negizin qalaushy, klassik rejisserding filimderi ózining oqighalyq qúrylysymen, tereng mazmúnymen, shynayy­lyghymen erekshelenedi. Talant­ty suretkerding kartinalary últtyq bolmysymyzdy aiqyn beyneleydi. Abdolla Qarsaqbaev týsirgen filimder ómirshendigimen qúndy. Sebebi, ol qay taqyrypta bolmasyn, filimning mazmúnyn sheber asha bildi. Sondyqtan da qansha uaqyt ótse de, filimderi kórermenderin eshqashan joghaltqan emes. Filimdi halyqqa shynayy etip jetkizu daryndy rejisserding sheberligi. A.Qarsaqbaev tuyndylary osy jaghynan útymdy. Osynday tuyndylardyng qatarynda «Mening atym Qoja» (1963j), «Balalyq shaqqa sayahat» (1968), «Alpamys mektepke barady» (1977), «Balalyq shaqtyng kermek dәmi» (1983) t.b. filimderin aitugha bolady.

Kózi tirisinde «janazasy» shygharylghan rejisser

Abdolla Qarsaqbaev 1926 jyly qazan aiynyng 2-sinde qarapayym otbasynda on altynshy perzent bolyp dýniyege keldi. Eresek bauyrlary soghystan qaytpady, kishileri aurudan shetinedi. On alty baladan Abdolla jәne onyng teteles bauyry ghana aman qaldy. Oqu izdep Almatygha keldi. Búl kezde astanamyzda Birikken studiyalar ortalyghy (SOKS) janynan akterler dayarlaytyn kurstyng ashylghan túsy edi. Soghys auyrtpalyghyna qaramastan, «Mosfilim», «Lenfilim» studiyalary filimder óndirisin ýzbey, jergilikti jastardy da kinostudiya júmysyna aralastyra bastaghan. Osynday qily-qily oqighalardyng ortasynda shyndalghan Abdolla Qarsaqbaev Mәskeudegi Kiynematografister institutyna joldama aldy.
Alghash balalar taqyry­byna den qoyghan qazaq rejiys­serlerining qatarynda Abdolla Qarsaqbaevty erekshe atap ótuge bolady. 1967 jyly «Mening atym Qoja» Fransiyadaghy Kann festivalining arnayy jýldesin jenip aldy. «Alpamys mektepke barady» filimi 1977 jyly Rigada ótken Býkilodaqtyq festivalide bas jýldege ie boldy. Osy kezden bastap rejisser balalar taqyrybyna tereng bet búrdy. Onyng negizgi maqsaty - erkin oilay biletin jas úrpaqty tәriyeleu edi. Ár filiminde Abdolla Qarsaqbaev býldirshinderdi rólge óte oryndy tanday bildi. Ózinen keyingi jastargha úlaghatymen, tәlimimen ónege boldy. Sondyqtan da jastardyng eng jaqyn janashyryna ainaldy. Jyly jýzdi, meyirimdi, kenpeyil rejisserdi bәri birden jaqsy kórip ketti. Ásirese, jastar jaghy tipten ýiirsekteu boldy. Rejisser de olargha әrdayym aqyl-kenesin aityp, jón siltep, jol kórsetip otyratyn. Jana kelgen jas talapkerge kino ónerining qyr-syryn jete úghyndyryp, sheberlik mәselelerin talqylap, ýiretuden jalyqpaytyn. Úlylyq bar jerde kishilik te bar. Rejisser jastardyng bet alysyna, jana lepke quanatyn, qyzyghatyn. Býginde Qarsaqbaevtyng jolyn quyp, sol kisige úqsasaq dep tyrysyp jýrgen rejisserler de barshylyq.
Ol kisi kóp filimderin týsire almay ketti. Jasyratyn nesi bar, keybireuler ony kinogha jolatqysy kelmey, filimderin týsirtkizbey, jolyna kedergi bolghan. Búl kórealmaushylyqpen, «menen asyp ketpesin» deytin toghyshar pighyldaghy pendelerding kesirinen edi. Ónerdegi sayasat ta óz degenin jýrgizip, aitqanyna kóndiretin...
Halqymyzdyng belgili әnshisi Roza Baghlanovanyng shyghar­mashylyghyna arnalghan «Pongshaya stepi» derekti kinosyn týsirmek bolghan. Onda da kertartpa kýshter ayaqtan shalyp, bastaghan júmysyn ayaqtatqyzbady.
70-jyldary Sherhan Múr­tazanyng «Qara marjan» atty romany boyynsha kórkem filim jasaudy qúlshyna qolgha alghan. Alayda, alghashqy kadrlary týsirile bastaghan tústa kinosheneunikterge únamay qalyp, rejisserlikti zorlap tartyp aldy.
«Qily kezendi» de oghan tý­sirt­kizbey, tartyp alghysy keldi. Filimning ssenariyin jazghan Oljas Sýleymenov «Tek Qarsaqbaev týsiredi» dep, basqagha kelisim bermey qoyghan song ghana, lajsyzdan Abdollagha rejisserlik tapsyrylghan-dy.
«Qozy kórpesh - Bayan súlu», «Qúlagerding ólimi» sse­na­riylerin oidaghyday dayyndap, týsiruge bet alghanda, taghy da qolynan júlyp alyp, basqa rejisserge úsynylghan-dy.
Búl kisining filimderin әlemdik dәrejede kórgen ýndi halqynyng úly rejisseri Radj Kapurdyng A.Qarsaqbaev týsirgen filimderge riza bolyp, ózin bir kóruge armandaydy. Tipti, óz eline arnayy shaqyrtu jedelhattaryn da birneshe mәrte jiberedi. Alayda, «keybir kisiler» qúp kórmegendikten, «Ol kisi biraz jyl búryn ólip ketken» dep, kóre almaytyn bayghústar, jamanshylyq shaqyrghysh «bay­ghyzdar» kózi tirisinde talantty rejisserding «janazasyn» da shygharyp qoyghan eken...

Radj Kapurdan  shaqyrtu alghan

Bolat Qalymbetov, «Balalyq shaqtyng kermek dәmi» filiminde basty rólidi somdaghan akter, rejisser:
- Abdolla Qarsaqbaev - mening kinodaghy әkem. Kino әlemining biraz qyr-syryn sol kisiden ýirendim. Ol kisi naghyz psiholog bolatyn. Balalarmen qalay júmys isteu kerektigin jaqsy bildi.
Mening boyym qatarlas­ta­rymnan alasa bolghandyqtan, dostarymmen oiyn kezinde ýnemi nashar mindetterdi atqaruyma tura keletin. Futbol oinaghanda meni qaqpashy qylyp qoyatyn. «Boyym bir tútam men qalay dopty tosamyn» dep qarsy bolamyn. Oiyn balasy emespin be, birde mening de alghy shepke shyghyp, jýgirip, alysyp oinaghym keledi. Oiynnan shataq shyghyp, shart ta shúrt bolyp qaldyq. Abdolla aghamyz «Balalyq shaqqa sayahat» filimine keyipker izdep, mektepke kelgen beti eken. Mening әdiletsizdikkke onaylyqpen jol bermeytinimdi bayqaghan aghay óz tandauyn maghan týsiripti. Onyng ýstine mektep diyrektory R.Núrtazina apayymyz Abdolla aghama minezdeme berip qoyghan eken. «Sabaqty nashar oqidy, búzyq bala, kinogha týsuge jaramas» dep. Sóitip, mening kinodaghy túsauymdy kesken Abdolla Qarsaqbaev agham boldy...
Adamnyng jas kezinde kórgen-bilgeni sanasynda óshpestey bolyp qalady ghoy. Alghashqy týsken «Balalyq shaqqa sayahat» filiminde keyipkerding jylaytyn sәtin shyghara almay әbden qinaldym. Kózime piyaz da jaqty, sonda da bir tamshy jas shyqsashy... Keyipkerimning jattap alghan sózin de úmytyp qaldym. Osy kezde Abdolla aghanyng daryndylyghyn aitsanshy!.. Maghan kelip: «Jaqyn tuystarynnan kim ómirden ótti?» dep súrady. Men «apam» dep edim, ol kisi maghan qarap túryp: «Apam-ay..» dep jylap saldy. Ol kisimen mende qosyla jylay kettim. Abdolla agha «motor!» dep týsire bastaghanda men sózderimdi úmytyp qalyppyn. Ol kisi «Stop!» dep qayta toqtatyp, keyipkerimning sózderin taqtagha jazyp qoydy da, «al osyghan qarap túryp apandy eske al da, jyla» dedi. Mine, ol kisining naghyz psiholog ekendigin osydan-aq biluge bolady...

Dәuir ýnin esty bilu men sezimdi terber psihologiyalyq terendikten artyq óner adamy ýshin eshtene joq. Ómirining balalyq shaghynan býgingi tandaghy 85 jasqa ayaq basqan ghúmyrynda respublikamyzdaghy kino tarlandarynyng biri bolghan Qarsaqbaevtyng qiynshylyqtar qyl shylbyryn salghan ómiri osylay órbidi. Biraq solardyng bәrinen de qaytpay, jan tәnimen týsirgen kinolary uaqyt ótken sayyn qol jetpes biyikke jogharylyp barady. Ózi 1982 jyly dýniyeden ótse de, әlemdik dәrejede iz tastaghan qyruar enbegi jyldarmen janghyryp, qazaq kino salasyndaghy klassikalyq biyik núsqasyn bәsendetpedi. Qayta mәngilik ýlgidegi ústazdyq jolyn pash etip túrghandyghy el esinen ketpes. A.Qarsaqbaev biyigi - «Qazaqfilim» biyigi, qala berdi, býkil elimizding túghyrly asuy bop qala bermek...

 

Enlik BAQYTQYZY

http://www.qazaquni.kz/10127.html

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2947
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2160
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1818
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2919