Ár isting maqsaty bolady. Maqsatsyz is-әreket bolmaydy. Endeshe barlyq is-әreketting jiyntyghy, adam ómirining de maqsaty bolugha tiyisti. Búl aqiqat. Ókinishke qaray, keybireuler búl aqiqatty bilmeydi. Ómirin maqsatsyz, bosqa ótkizedi. Maqsat – Temirqazyq júldyzynday túraqty nysana. Nysanany bilip, oghan úmtylghan adam ómiri ókinishti bolmaydy. Sondyqtan, kim bolsa da ómirding negizgi maqsatyn jaqsy bilui kerek.

Býkil bolmys ómirinde, tipti onyng ishinde hayuanat ómirinde de maqsat bar. Hayuanat ómiri – býkil bolmystyng evolusiyalyq jetiluining bir bóligi. Biraq olar ony bilmeydi. Olargha ony biluding qajeti de joq. Sebebi, hayuanat tabighatqa tolyq baghynghan, ózderinde erik joq. Instinkt arqyly olar evolusiyalyq zandylyq boyynsha bolmyspen birge. Adamdar mýlde basqa. Olargha erik pen ózindik aqyl berilgen, sondyqtan adamdar óz ómirin ózderi basqaryp, ózgerte alady. Adamnyng keleshegi onyng býgingi ómir sýruine baylanysty qalyptasady.

Ómir jolyn adaspay dúrys ótu ýshin әueli ómirding ne ekenin, adamnyng ózining kim ekeni jәne qorshaghan orta men olardyng ózara baylanysy turaly bilim negizderi kerek. Abay ilimi osyghan menzep, olardy tolyq beredi.

Abay adamnyng ruhany bolmysy mәngilikti ekenin aitady. Búl turaly ol bylay deydi:

Ólse óler tabighat, adam ólmes,

Ol biraq qaytyp kelip, oinap-kýlmes.

«Men» men «menikinin» airylghanyn

«Óldi» dep at qoyypty ónkey bilmes.

(«Ólse óler tabighat, adam ólmes», 1895 j.)

Búl ólende Abay tәndi – «tabighat» dep, al jandy – «adam» dep atap otyr. Aqyn sózi boyynsha, sonda jan men tәnning airylghanyn óldi dep atau bilmestik bolady. Jan ólmeydi, mәngilikti. Al dene ózgerip otyratyn uaqytsha. Sebebi, ol tabighat. Denening ózgergish ekenin fiziologiya men medisina ghylymdary da rastaydy.

Abay otyz segizinshi qara sózinde tәn jannyng jetilui ýshin berilgen qúraly ekenin bildiredi. Búl jolda tәn jannyng túraghy, qonaq ýii. Jannyng mindeti – tәndi dúrys paydalana otyryp, ruhany janghyru. Osylay jan iyesi jetilip, eki ómirge de kerekti adamy qasiyetterge ie bolyp, ómirding týpki maqsatyna jete alady. Adamy qasiyetter turaly Abay «Ádilet pen arlylyq, mahabbatpen – Ýsh joldasyng qabirden әri ótkende» deydi. Búlar – adamy qasiyet­terding negizi. Yaghny qabirden әri ótkende kerekti qasiyetterdi osy ómirde jinau kerek. Búl ómir kelesi ómirge dayyndyq. Ólim kelesi ómirge kiretin esik tәrizdi. Ómirdi qalay ótkizip, qanday baylyq jinaghanyna baylanysty sonday esik ashylyp, kelesheging soghan baylanysty bolady. Ólim – synaq. Al ómir – sol synaqqa dayyndyq. Maqsat – ómirdi dúrys ótkizip, synaqtan dúrys ótu. Kelesheging soghan baylanysty. Adam ólgen song ne tozaq, ne júmaqqa barady degen islam qaghidasy tegin aitylmaghan. Búl qaghidanyng ýlken maghynasy bar.

Abay ilimi boyynsha, ómir maqsatyn bilip, dúrys tirshilik qúru eki dýniyening (fәny jәne baqi) de azyghyn beretinin kóremiz.

Al ómirding týpki maqsaty nede?

Búl manyzdy súraqtyng jauabyn Abay «Lay sugha may bitpes qoy ótkenge» atty óleninde beredi. Búl óleng – ómir syryn ghana emes, sonymen birge, aqynnyng jan dýniyesin kórsetetin birshama avtobiografiyalyq shygharma. Ólende ruhany әlemning tereng syry ashylady.

Óleng eki bólikten qúralady. Birinshi bóliginde fәny әlem sipaty berilip, onyng yqpalyndaghy jannyng qinalysy suretteledi.

Lay sugha may bitpes qoy ótkenge,

Kýlemiz qasqyr jalap, dәmetkenge.

Sol qasqyrsha alaqtap týk tappadym,

Kónilding jaylauynan el ketken be?

Bergen be, Tәnirim, saghan ózge tuys?

Qylasyng jer-jihandy bir-aq uys.

Sharyqtap shar taraptan kónil sorly

Tappaghan bir tyyanaq ne etken quys?

Aqyn fәny әlemdi lay summen balay otyryp, ózin sol lay sudy jalap dәmetken qasqyrmen teneydi. Qasqyr lay sudy nege jalaydy? Sebebi – ol ash. Jan iyeleri ómir sýru ýshin ózderining qúmarlyghyn qanaghattandyruy kerek. Ol qúmarlyqtyng biri – tamaq. Tamaq ýshin kýres – tabighattyng bir kórinisi. Ash qasqyr da tamaq izdep dalany sharlap jýrip jayylghan qoylardy kóredi. Biraq jaqynday almaydy. Manyndaghy qoyshylardan, shәuildep ýrgen kýzetshi itterden qorqady. Ózi qúshtar mayly tamaqqa yntyqqan ash qasqyr tek alystan qúmarlanady. Qoylar búlaqtan shólderin erkin qandyryp, әri ótkende artynda laylanghan su qalady. Ashyqqan bayghús  qasqyr qoy ótken song jýgirip kelip lay sugha bas salyp, jalay bastaydy. Ne sebepten ol lay sudy jalaydy? Sebebi – su qanday lay bolsa da, búl suda ózining ansaghan mayly tamaghynan birdene bar dep dәmetedi. Biraq, ókinishke oray, qasqyrdyng dәmetken mayy joq. Sebebi – lay sugha may bitpes qoy ótkenge. Qoydyng artynda iyisi qaluy mýmkin. Biraq ash qasqyrgha qoydyng iyisi jetkiliksiz – oghan qoydyng mayy kerek. IYis qasqyrgha qanaghat bere almaydy. Biz búny bilemiz, sondyqtan «Kýlemiz qasqyr jalap, dәmetkenge».

Sol siyaqty, fәny әlem de Abay tәrizdi jýrek kózi ashylghan adamgha lay su tәrizdi. Adasqan jan fәny әlemnen qúmaryn izdeydi, biraq «Sol qasqyrsha alaqtap týk tappadym» deydi.

Ne sebepten Abay ózin ash qasqyrmen salystyryp otyr? Sebebi – ekeuining jaghdayy birdey, ekeuining de qúmarlyghy qanaghattanbaghan. Ash qasqyrdiki – tәn qúmary. Al Abaydiki –jan qúmary. Búl qúmarlyq oghan kóniline tynyshtyq bermeydi. Qanday qúmarlyq bolsa da, ol qanaghattanuy kerek. Tәn qúmarlyghy bolsyn, nemese jan qúmarlyghy bolsyn, olar qanaghat tappasa zardap әkeledi. Jabayy qasqyr óz jaghdayyn týsinbeydi. Onyng oilau qabileti jetilmegen. Al adam balasy týsine alady. Sebebi oghan erik pen oilau qabileti berilgen. Osylay Abay aqyl-esin paydalanyp, ózining ishki dýniyesine ýniledi. Biraq eshtene taba almaydy. Qasqyr lay sudan may taba almasa, danyshpan da ishki dýniyesinen eshtene taba almaydy.  «Kónilding jaylauynan el ketken be?» dep ózi tang qalady. Nege Abay ishki dýniyesin jaylaumen salystyrady? Sebebi qazaq jazghytúry jaylaugha shyghady. Búl  kezde aqyn Abaydyng ózi «Jazghytúry» óleninde surettegendey «Jazghytúry qalmaydy qystyng syzy, Masatyday qúlpyrar jerding jýzi». Masatyday qúlpyrghan jaylauda býkil tabighat jandanyp, adam quanysh-shattyq tauyp, baqyt sezimine bólenedi. Adamdar bir-birimen qauyshyp, aralasyp ómirding qyzyghyn kóredi. Biraq Abay kónil jaylauynan qanaghat alatyn eshtene tappaghan. Sebebi búrynghy qyzyq kónilin  aulay almaydy. Jalyqtyrdy. Sondyqtan kónil jaylauy barlyq qyzyghynan aiyrylyp, qanyrap bos qalghan tәrizdi.  Oghan ózi de tan. Hakim Abay, mine, osylay ózining tórt jol ólenimen fәny ómirding shyn sipatyn ashyp bergen.

Endi ol ózining jaghdayyn týsinu ýshin mәselening sebebin izdep oigha qalady. Fәny dýniyening jyltyraghy ony qyzyqtyrmaydy. Ol endi «Sharyqtap shar taraptan kónil sorly, Tappaghan bir tyyanaq ne etken quys?» dep jetiluding jana dengeyine kóterilgenin bildiredi.

Fәny әlemning jalghandyghyn, bayansyzyn týsingende adam ruhany tyghyryqqa tireledi.  Múnday jaghdaydy Abay ózining birinshi sózinde bylay dep moyyndaydy:

Búl jasqa kelgenshe jaqsy ótkizdik pe, jaman ótkizdik pe, әiteuir birtalay ómirimizdi ótkizdik: alystyq, júlystyq, aitystyq, tartystyq –  әureshilikti kóre-kóre keldik. Endi jer ortasy jasqa keldik: qajydyq, jalyqtyq; qylyp jýrgen isimizding bayansyzyn, baylausyzyn kórdik, bәri qorshylyq ekenin bildik. Al, endi qalghan ómirimizdi qaytip, ne qylyp ótkizemiz? Sony taba almay ózim de qayranmyn.

Fәny ómirding Abay ýshin endi qyzyghy joq. Manyndaghy tughan-tuys, qorshaghan ortasy zardaptan basqa quanysh bermeydi. Ol ruhany tyghyryqqa tireledi. Búl tyghyryqty, kónil jaylauynda jalghyzdyghyn hakim Abay «Segiz ayaq» óleninde «Molasynday baqsynyn, Jalghyz qaldym – tap shynym» dep kórsetetini belgili.

Fәny әlemning ne ekenin týsingen adamnyng sipaty osynday. Damu barysynda jan jetilip, onyng qúmary ósedi. Ash qasqyr lay sudan qanday qanaghat tappasa, jan da búl fәny әlemnen sonday qanaghat taba almay, adamdy zardapqa salady. Jan qúmary tәn qúmarynan kýshtirek. Sondyqtan adamnyng zardaby qasqyr zardabynan da joghary. Mysaly, L.Tolstoy «Moya vera» atty shygharmasynda osynday kezderde ózin-ózi óltirip tastaudan qorqyp pyshaq-baltasyn, pistoletin tyghyp tastaytynyn jazady. Shәkәrim elden bezip, taudy panalap ketken. Abay bolsa «Men ishpegen u bar ma?» dep zarly ólender shygharyp, ózining әigili qara sózderin jaza bastaghan. Múnday jaghdayda adamnyng aldynda tyghyryqtan shyghudyng eki joly jatady. Biri – qúldyrau joly, ekinshisi – órleu joly. Jýreginde qayrat, aqylynda sәule joq adamdar múnday zardapqa shydamay nashaqor, maskýnemdik, qarta oiynyna salynyp, qúldyrau jolyna týsedi. Asylyp, ne bolmasa atylyp ózine-ózi suisid jasap jatatyndar da osylardyng arasynan shyghady. Al jýreginde qayraty bar adamdar ekinshi jolgha – ruhany jetilu jolyna týsedi. Osylay olar jana dengeyge kóteriledi.

Abay ekinish jolgha týsken. Ol ghylym men tereng oidyng nәtiyjesinde «Tolyq adam» satysyna kóterilgen. «Senbe júrtqa, túrsa da qansha maqtap» óleninde ol «Jýregine sýngi de, týbin kózde,

Sonan tapqan – shyn asyl, tastay kórme» deydi. Al «Segiz ayaq» óleninde «Ghylymdy izdep, dýniyeni kózdep, Eki jaqqa ýnildim» deydi.

Búl arada bir manyzdy mәselening basyn ashyp alu kerek. Abaydyng «Ghylymdy izdep, dýniyeni kózdep, Eki jaqqa ýnildim» degen sózin keybir abaytanushylar «Batys pen Shyghysqa ýnildim» dep týsinip jýr. Búl hakim Abaydyng ruhany dengeyin anyq týsine almaudan shyqqan jansaq pikir. Abay dәuirinde qazaq dalasynda býgingidey ghylym joq. Ol kezde islam ayasynda medreselerde oqytylatyn ruhany ghylym ghana bar. Sondyqtan Abay «ghylym» dep býgingi týsiniktegi zattyq ghylym emes, Alla taghalany týsindiretin ruhany ghylymdy aityp otyr. «Ghylymdy izdep» degeni «Allany izdep» degen oidy bildiredi. Abaydyng ózi «Ghylym – Allanyng bir sipaty, ol – Haqiqat, oghan ghashyqtyq ózi de Haqlyq hәm adamdyq dýr» (38-sóz) dedi emes pe! Yaghny búrynghy abaytanushylardyng jazghanynday Abaydyng «Eki jaqqa ýnildim» degeni «Batys pen Shyghysqa» ýnilgeni emes, «baqy jәne fәni» dýniyege birdey ýnildim degendi bildiredi. M.Áuezov ózining oiyn sayasat yqpalymen jazuy mýmkin. Ateistik qoghamda oghan basqa mýmkindik bolmady. Búl lajsyzdyqqa onyng kinәsi joq. Biraq keyingi abaytanushylar mәselening bayybyna barmay, eski sarynmen onyng aitqanyn qaytalaydy. Olar osylay Abay bolmysyn ruhany dengeyden zattyq dengeyge qalay tartyp týsirgenderin ózderi de bayqamay qalghan. Abay ruhany bilimge úmtylyp, ony óz ómirinde qoldana bilgen. Nәtiyjesin bilemiz.

Osylay, Abay bolmys syryna tereng boylap, jýrek kózin ashu arqyly jan tyghyryghynan shyghyp, «tolyq adam» dengeyine kóterildi. Fәny ómirdi dúrys paydalana bilgen adam osylay jetiluding jana dengeyine kóteriledi. Búl aqyl-parasaty, jýreginde qayraty bar adamnyng qasiyeti.

Ózining osy ólenining ekinshi bóliginde Abay ruhany әlem syryn ashyp, tolghanysynyng nәtiyjesin beredi. Jan qúmarynan shyqqan jana ómirin ol bylay dep suretteydi:

Kýni-týni oiymda bir-aq Tәniri,

Ózine qúmar qylghan Onyng әmiri.

Haliyqqa^[1] mahlúq aqyly jete almaydy,

Oymen bilgen nәrsenin bәri – dәhri.^[2]

Ózgeni aqyl oigha qondyrady,

Bile almay bir Tәnirini boldyrady.

Talyp úiyqtap, kózindi ashysymen,

Talpynyp taghy da oilap zor qylady.

Kónilge shek, shýbәli oy almaymyn,

Sonda da ony oilamay qoya almaymyn.

Aqyldyng jetpegeni arman emes,

Qúmarsyz qúr mýlguge toya almaymyn.

Jetiluding joghary dengeyinde ruhany bolmystyng ashyluy adamnyng ynta-jigerine ghana emes, eng әueli Alla taghalanyng shapaghatyna baylanysty bolady. Búl Allanyng Ózining qúlyna degen meyirim-raqymdylyghy.  Sondyqtan Abay «Kýni-týni oiymda bir-aq Tәniri, Ózine qúmar qylghan Onyng әmiri» dep ózining búl lәzzatty halin Tәnirding bergen syiy retinde qabyldaydy. Alla taghalanyng syr-sipatyn aqylmen tauyp, týsinuge bolmaydy. Sebebi Abaydyng ózi jazghanday «Alla taghala ólsheusiz, bizding aqylymyz ólsheuli. Ólsheusizdi shekteulimen týsinuge bolmaydy» (38-sóz). Sondyqtan «Ózgeni aqyl oigha qondyrady, Bile almay bir Tәnirini boldyrady» deydi. «Kónilge shek, shýbәli oy almaymyn» dep imannyng tolyghyn bildiredi. Sonda da Jan qúmary oghan tynyshtyq bermey, úiqysyn búzyp, oiyn shartarapqa jýgirtedi. Lay sudan qanaghat tappaghan qasqyrday, ol da búl fәny әlemnen týk tappay «Qúmarsyz qúr mýlguge toya almaymyn» deydi. Endi oghan jan qúmary kerek. Jan qúmary tek qana Alla didary! Osylay ol ózining ruhany dengeyin bildiredi. Ony endi fәny ómir qyzyqtyrmaydy. Tirshilik qyzyghyna aralaspay jan tynyshtyghyn alghanymen, oghan odan joghary lәzzat kerek. Ruhany lәzzat dәmin tatqan jan ony sheksiz kerek qylady. Búl jan qúmarynyng shyny. Búl dengeydi sopy iliminde «maghrifat» dep ataydy. Shybyn jan Ghaziz Janmen tolyq toghyspasa da, Onyng anqyghan júpar iyisin sezdi. Qasqyr qoydyng iyisinen onyng qayda, qalay ketkenin sezgeni tәrizdi, Shybyn jan da endi júpar iyisinen Ghaziz Jandy sezinip, Týp IYening ózine úmtylady. Kelesi dengey «Haqiqat», yaghny Týp IYemen birigu.

Osylay endi Abay ómirding týpki maqsaty ne ekenin týsinedi.

Meken bergen, halyq qylghan Ol lәmәkan^[3]

Týp IYesin kóksemey bola ma eken?

Jәne Oghan qaytpaqsyn, ony oilamay,

Ózge maqsat aqylgha tola ma eken?

Danyshpan Abay ózining jýreginen shyqqan aqiqatty osylay órnektep otyr. Ol ómirding týpki maqsatyn týsindi. Búl maqsatty ol Qasiyetti kitaptardan oqyp, ne bolmasa bireuden estip aityp otyrghan joq, kerisinshe, jýregine tereng boylap, sondaghy ishki dýniyesinen tauyp otyr.

Sonymen, Abaysha Týp IYeni kókseuimiz kerek eken. Nege? Sebebi, Týp IYege qaytu iydeyasy – Abaydyng jýreginde ghana emes, danyshpandardyng aityp, qasiyetti jazbalarda rastalghan aqiqat. Qay dindi alsaq ta búl tújyrymgha qarsy emes. Sondyqtan, kónilde ózge maqsat bolmauy kerek ekenin Abay nyq aitady. Osylay Abay tirshilikting týpki mәnin kórsetedi. Ol mәn – Týp IYege qaytu. Qazaq halqynyng adam ólgende ony «óldi» demey «qaytty» deui de búl aqiqatty bilgeninen bolsa kerek.

Oyshyl sonymen birge, Týp IYege qaytudyng adamgha nege negizgi maqsat ekenine dәlel keltiredi: Ol «meken bergen, halyq qylghan» Jaratushy, jәne adam ómirine qajettining barlyghyn bergen Týp IYe. «Ózge maqsat aqylgha tola ma eken?» dep basqa maqsatty izdeu bilimsizdik ekenin bildiredi. Sonymen birge, Jaratushy barlyq jaratqandaryna meken berse de, ózi mekensiz (lәmәkәn) dep, Abay Týp IYening basqa jandardan aiyrmashylyghyn kórsetedi.

Abay osylay ómirding qúpiya syryn ashyp, adam ómirining týpki maqsatyn kórsetedi. Búl óte ýlken maqsat. Ómirding búl týpki maqsatyna birden kóterilu mýmkin emes. Oghan jetu ýshin әueli ómirding tómengi maqsattarynan ótu kerek. Tirshilik maqsattarynyng barlyghy baspaldaq tәrizdi, tek qana osy týpki maqsatqa jetu ýshin arnalghan, týrli belester ghana. Abay ilimi boyynsha búl tómengi maqsattardy tәn qúmary, oy qúmary jәne jan qúmary dep ýshke bóluge bolady. Abay tek qana jan qúmaryna kóterilgennen keyin ghana ómirding týpki maqsatyna jetuge bolatynyn bildiredi. Ózge maqsattar týpki maqsatqa jatpaydy.

Al býkil qogham kóleminde alatyn bolsaq, týpki maqsatqa jetu ýshin әrbir adamnyng tabighy quaty ashylyp, onyng ruhany janghyruyna tiyisti jaghday jasaluy kerek.

Týpki maqsatqa ómir joly jetkizedi. Ómir jolyn dúrys paydalanu ýshin, ómirding ne ekenin bilu kerek. Ómirding ne ekenin Abay óleninde әri qaray bylay dep týsindiredi:

Ómir joly – tar soqpaq, bir iygen jaq,

IYiltip eki basyn ústaghan Haq.

IYmek jolda tyyanaq, tegistik joq,

Qúlap ketpe, tura shyq, kózine baq.

Ómir joly degenimiz osy. Danyshpannyng búl tórt shumaq ólenin týsingen adam ómirding týpki syryn da týsine biledi. Búl joldarda ómirding ne ekeni, ony Kimning jәne qalay jasaytyny, ol joldyng qasiyeti men maqsaty qysqasha osylay tezisti týrde berilgen. Tereng filosofiyalyq qabattardy qamtityn búl ghibratty joldardy týsinu ýshin  olardyng әrbir sózine tereng boylap, jýrekpen sezinip, týsine bileyik.

Ómir joly – Abaydyng ózi aitqanday, soqtyqpaly, soqpaqsyz kýrdeli jol. Búlay Haqtyng Ózi jaratqan. Ómir joly iygen jaq (sadaq) tәrizdi tyyanaqsyz, tegistik joq. Jәne jaqtyng eki jaghyn ústap, iyiltip túrghan Haqtyng Ózi. Yaghny adam ómirin Haqtyng Ózi basqarady. Ómir jolyn qalay iyiltu – Haqtyng qúzyrynda. Is-әreketting jaqsy, ne jaman boluyna baylanysty ómir joly әrtýrli iyilip, tiyanaqsyz bolady. Qarymta zandylyghy osyghan arnalghan. Álemning әdilet zandylyghy boyynsha әrkim ózining qadir-qasiyetine baylanysty ózine tiyesili ýlesin alady. Qogham da sol. Artyq ta emes, kem de emes. Álemdik әdilet zandylyghy býkil әlem ómirin basqarady. Qarymta degenimiz osy. Ne ekseng – sony orasyn. Osylay Jaratqan Ie әrkimge ózining tiyesili nesibesin beredi. Jaqsylyghyng ýshin – jaqsylyq, jamandyghyng ýshin – qayghy-qasiret. Búl tabighy zandylyq. Osylay tar soqpaqta, quanysh-qayghy arqyly adam ózining qatelikterinen sabaq alyp, shyndalyp, jetilip, dúrys ómir sýruge ýirenedi. Búl da Jaratqannyng bir shapaghaty. Keybireuler osyny týsinbey, tirshilikting qiyndyqtaryna shydamay Qúdaygha narazylyq bildiredi. Nәtiyjesinde ómirin beybereket, bos әureshilikpen ótkizedi, sonynda ókinishte qalady.

Sonymen, ómir joly degenimiz – iyilgen jaqtyng (sadaqtyn) ortasy, tiyanaq, tegistik joq. Ómirding eki jaghy – jaqsylyq-jamandyq, shyndyq-ótirik, quanysh-qayghy, tabighatta aq-qara, jaryq-qaranghy, ystyq-suyq, ýlken-kishi tәrizdi ekijaqtylyq, qarama-qarsylyq bar. Tirshilikting jamandyghyn bilmey, onyng jaqsylyghyn bilu, ótirikti bilmey shyndyqty bilu, qayghyny bilmey quanyshty bilu mýmkin emes ekeni belgili. Adam ómirdi keyde quanyshta emes, qayghyda terenirek týsinedi. Al kýnning shyghuy men batuy, qys pen jazdyng almasuy bolmasa, tabighat ómir sýre almas edi. Adam balasy ómir jolynda osy eki jaqtyng ortasynda mayatnik tәrizdi terbelip, jantalasuda. Búl Haqtyng jasaghan jalpygha ortaq zandylyghy. Sondyqtan jaqsy-jaman, quanysh-qayghyny Allanyng shapaghaty retinde birdey rizashylyqpen qabyldau kerek. Ómirge qarsylyq – Allanyng Ózine qarsylyqpen birdey.

Múnday tar soqpaqpen jýruding ózi qauipti. Úly Abay «Qúlap ketpe, tura shyq, kózine baq» dep Týp IYege qaytu jolynda dúrys jýruge ýiretedi. Ol ýshin ómir zandylyqtaryn tolyq týsinip,  dúrys qoldana bilu kerek. Sonda ghana týpki maqsatqa jetuge bolady. Qatelik jiberme, saq bol! Haqtyng әdiletti jolymen ómirding týpki maqsatyna úmtylsan, osy ómirde de baqytty bolasyn. «Adamnyng baqyty óz qolynda» degen sóz bosqa aitylmaghan.

Hakim Abay osylay bolmystyng eki jaqtyq zandylyghyn kórsetedi. Búl zattyq әlemning búljymas zandylyghy. Dýnie qyzyghymen jýrgen pende ózining bilmestiginen búl zandylyqty dúrys paydalana almay, onyng paydasyn kóruding ornyna, ózi onyng yqpalyna týsip, tuu-ólu, jaqsy-jaman, quanysh-qayghy tәrizdi ekiúdayylyq yqpalyna  týsip, jantalasyp, zardap shegedi.

Ómirding eki jaqtyq qarama-qarsy zandylyghyn ózgertuge bolmaydy. Ony tek qana dúrys týsinip, dúrys paydalanugha ghana bolady. Týsinu degenimiz – ómirding osy eki jaqtyng ortasynda jatqanyn týsinu. Sol kezde adam ómirding quanysh-qayghysyn birdey qabyldap, búl sezimderge berilip, zardap shekpeydi. Sezimderding ótkinshi jәne uaqytsha ekenin jaqsy týsinedi. Tabighattyng yqpalynan tolyq shyqqanda adamgha ómir tolqyny әser etpeydi. Jan tynyshtyghy keledi. Osylay bolmystyng ýilesimdiligine jetip, ómirding týpki maqsatyna jetuge mýmkindik tuady.

[1] Haliq (arabsha) – jaratushy degen maghynada.

[2] Dәhry (arabsha) – aqyretke senbeytin qúdaysyz, dinsiz. Búl jerde senimsiz, kýdikti degen maghynada.

[3] Lәmәkәn (arabsha) – mekensiz.

Dosym Omarov,

abaytanushy, teolog

Abai.kz