Sәrsenbi, 10 Tamyz 2022
Janalyqtar 3494 0 pikir 28 Jeltoqsan, 2011 saghat 08:29

Aybek Qaliyev: «Jazba aqyndardyng ishinde aityskerlerge degen qatyp qalghan «ton» bar»

Dauylday órtke tiygen ólenimen» qarshadayynan tanylyp, alqalaghan әleumetting sýiispenshiligine bólengen aitysker Aybek Qaliyev qyrghyzben qazaqqa tanymal aqyn.Olay deuimizge keshegi ótken Astanadaghy Tәuelsizdik aitysynda Qyrghyz delegasiyasyn bastap kelgenRysbay Isaqov, (Manasshy) óz súhbatynda qazaq aitysy jayynda óreli pikirin aita kelip, «Biz Qyrghyzdar qazaq aqyndarynyng ayaq alystaryn ýnemi qadaghalap otyramyz. Qazaq aqyndarynyng ishinde jýrisinen janylmay, dauysy qarlyqpay, el-júrtynyng ýmitin aqtap kele jatqan aityskerlerding kósh basynda Aybek túr» deui ýlken bagha. Búdan asqan aqyngha qanday ataq kerek. Arqalyqqa jolymyz týsip túryp, Astanamen «qoshtasyp» Arqalyqpen «dostasqan» aqyngha jýzdespey kete almadyq.

Jazba aqyndardyng ishinde aityskerlerge degen qatyp qalghan «ton» bar

Torghaygha tas jol barghansha 22 jyl 7 ay kerek

-Ayeke, Y. Altynsarin atyndaghy Arqalyq pedogogikalyq institutynynfilologiya fakulitetine dekan bolyp kelgeninizden kópshilik habardar. Qalanyng әleumetting jaghdayyna zer salyp jýrgen bolarsyz? Az uaqytta ne bayqadynyz?

Dauylday órtke tiygen ólenimen» qarshadayynan tanylyp, alqalaghan әleumetting sýiispenshiligine bólengen aitysker Aybek Qaliyev qyrghyzben qazaqqa tanymal aqyn.Olay deuimizge keshegi ótken Astanadaghy Tәuelsizdik aitysynda Qyrghyz delegasiyasyn bastap kelgenRysbay Isaqov, (Manasshy) óz súhbatynda qazaq aitysy jayynda óreli pikirin aita kelip, «Biz Qyrghyzdar qazaq aqyndarynyng ayaq alystaryn ýnemi qadaghalap otyramyz. Qazaq aqyndarynyng ishinde jýrisinen janylmay, dauysy qarlyqpay, el-júrtynyng ýmitin aqtap kele jatqan aityskerlerding kósh basynda Aybek túr» deui ýlken bagha. Búdan asqan aqyngha qanday ataq kerek. Arqalyqqa jolymyz týsip túryp, Astanamen «qoshtasyp» Arqalyqpen «dostasqan» aqyngha jýzdespey kete almadyq.

Jazba aqyndardyng ishinde aityskerlerge degen qatyp qalghan «ton» bar

Torghaygha tas jol barghansha 22 jyl 7 ay kerek

-Ayeke, Y. Altynsarin atyndaghy Arqalyq pedogogikalyq institutynynfilologiya fakulitetine dekan bolyp kelgeninizden kópshilik habardar. Qalanyng әleumetting jaghdayyna zer salyp jýrgen bolarsyz? Az uaqytta ne bayqadynyz?

-Arqalyqqa kelgenime de 2,5 jylgha juyqtapty. Atylghan oqtay uaqyt shirkin, zymyrap ótip barady. Arqalyqtyng әleumettik jaghdayyn Qazaqstannyng ózge aimaqtarymen salystyrugha mýlde bolmaydy. Ózge qalalardan kósh tómen. Múnym janalyq emes. Aytyla-aytyla jauyr bolghan taqyryp. Biraq búrynghysyna qaraghanda jaqsy. Eski men býgindi tenestiru qanymyzgha әbden sindi ghoy. Alayda, kóptirtip maqtay almaymyn.  Azda bolsa kónilge demesin bolatyny alasapyran kezende qiraghan qalamyzdyng  birte-birte ornyna kelip, jóndelip halyqtyng iygiligine berilui der edim. Kóshelerding sәlde bolsa retke kelip jatqany da, halyqtyng zamannyng ynghayyna beyimdele bastaghany da quantady.  Kәdimgidey ýkimetten bólingen qarjyny útymdy, tiyimdi paydalanudyng arqasynda azda bolsa kórkeng bar. Kóz tiiden saqtasyn. Azgha qanaghat etip ýirengen halyqtyng úrpaghymyz ghoy, búghanda shýkir deyik.

-Qaladaghy júmyssyzdyq dengeyi qalay? Halyqpen etene aralysyp jýrgen song nazarynyzda ghoy?

-Júmyssyzdyq әriyne bar. Óitkeni búl jaqta júmys istep japyryp jatqan kәsiporyndar joqqa tәn. Jekelegen biznesi men sharuasyn dóngeletip otyrghandar barshylyq. Degenmen  halyqtyng kóbi budjettik mekemelerde júmysqa jegilgender. Olar jalpaq júrtqa «tanymal» múghalimder men dәrigerler, zeynetkerler, akimattaghylar, t.b ýkimettik salanyng qyzmetkerleri. Qaladaghy qolynan is keletinderding deni «Alumiynqúrylysta» eki qolgha bir kýrek ústap, bala shaghasyn asyrap jýr. Sodan keyin TBRU  (Torghay baksit ken basqarmasy), (Mashkevichterding qol astyndaghy ken oryny ghoy) bar. Ol jerdede jergilikti jerding azamattary әrtýrli oryndarda nәpaqa tauyp, qoly qimyldaghasyn auzyda qimyldap, tәuelsizdikting júpar auasyn qúnygha jútuda.

-Óziniz aitqan Arqalyqtaghy jalghyz ken óndiretin zauytqa qazaq azamattaryn qara júmystyng ózine az tartady degen jel sóz bayaghydan aitylyp jýr?

-«Jel túrmasa shópting basy qimyldamaydy» ghoy. Jat júrttyqtardyng qolynda bolghandyqtan, olargha әy deuge әzirge biylikting shamasy jetpey túr. Sondyqtan «Qazanshynyng erkinde qaydan qúlaq shygharamyn desede». Kenes dәuirinde kenshiler qalasy atanyp, qalanyng basym bóligi júmys istegen TBRU dyng  býginde qoghamdyq belsendiligi tómendep ketkeni jasyryn emes. Olardyng enjarlyghyn mynadan  bayqaugha bolady. Mysaly qalamyzda ótip jatatyn is sharalargha (Ákimdikte artyq qarjy qaydan bolsyn), әrtýrli bayqaulargha, óner salasyna, sportqa  jalpy qalanyng órkendeuine, damuyna bir ret bolsada at salysqanyn kórmeppin.  El ishi bolghan son, týrli sharalargha kóp jaghdayda demeushilerding kómegi auaday qajet. Búl jaghynan «Aliumiynqúrylys» alda túr. Demeushiligimen birge qausaghan ghimarattardyng qayta qalpyna keluine de tiygizgen paydasy orasan.  Jogharydaghy sóz etken  mәselelerding bәrine demeushilik etedi. Arqalyq- Torghay tas jolynda osylar salyp jatyr. Bir sózinde әkimning orynbasary Arqalyqtyng teng jartysy «Aliumiynqúrylysqa» qol jayyp otyr degeni bar edi. Ásireleu bolsa da múnda shyndyq bar.  Basshysy da qazaq azamaty. (Abay Múqanov) . Elge demeu bolyp jany ashityn da, ózinnen tughandyqtan jat bolmaytyn da sonday jigitter. Layym, elge býiregi búryp túratyn osynday  azamattar aman bolsyn.

-Qalay oilaysyz, Arqalyq qazaqylyqqa bet búryp kele me?

-Arqalyq eshqashan orystanghan qala emes. Keshegi kenes dәuirinde de qazaqtardyng ýles salmaghy kóp bolghan búl qalada. Alghashqy oblys bolyp qúrylghan jyldary ózge últ ókilderi kelgen shyghar. Biraq Amangeldi, Jangeldi audandarynyng qazaqylyghyn olar jene almady.  Anau Qostanay, Pavlodar, Petropavl sekildi kenes dәuirining ýstemdiginen aryla almay otyrghan joq, Arqalyq. Múndaghy qazaq tilining ýstemdigi olardan kósh ilgeri. Býgingi tanda asyra aitqanday bolmayyn Arqalyqta jýz payyzgha juyq qazaqtar túrady.

-Qazirgi Torghay halqynyng eng ózekti problemasynyng biri Arqalyq- Torghay tas joly ekeni dausyz? Eki-ýsh jyldyng jýzi boldy tas jol tastabandap alpys shaqyrymnan asa almay túr? Nege?

-Torghay men Arqalyqtyng arasy eki jýz seksen jeti shaqyrym. Ázirge búrynghy joldy jamap jasqap ótip, tynnan ýsh jylda otyz shaqyrymnan asa keremet jol salyndy. Sóitip alpys shaqyrymnan astam jol ainaday jyltyryp jatyr. Jerlesterimning kóligi su tógilmes jorghayday taypalyp, alpys shaqyrymdy jiyrma jylda jetken jetistigimizdey qúighytyp ótkenimen, ary qaray kenes dәuirining qoynauyna kirip ketkendey shabandap qalady. Onyng týrli sebepteri bary anyq. Ony ýkimetting qúzyryna qoyalyq. Endi búlay kete berse, jay ghana arifmetikamen  jylyna on shaqyrymnan eseptep kóriniz. Torghay qalasyna jetkenshe, jiyrma eki jyl jeti aiday uaqyt kerek eken. Tiri bolsaq elu elding qataryna kirgenshe tayap qalarymyz anyq. Bir quanarlyghy asyqpay salynghandyqtan bolar jol óte sapaly. Qospalarynynda iii әbden qanghany bayqalady. Tas joldyng qúrylysyn  «Alumiynqúrylys» salyp jatyr dep estidim. Qarjy qaydan qúiylyp jatqanyn bilmeymin. Jylyna bóline me, әlde jolgha shaqtap bóline me odanda habarsyzbyn. Mening payymdauymsha, jol salushylar shektep bólingen aqshany ghana mengerip jatqanday. Áytpese qysy-jazy júmys toqtamauy kerek qoy. Mysaly Astana men Burabaydyng ortasyna tas jol tóselgende, qúrylys aimaghyn birneshe firmalargha bólip tastaghan. Bir araqashyqtyqty italiyandyqtardyng moynyna artsa, taghy bir bóligin qytaylar salghan. Sóitip jantalasa qimyldau óz nәtiyjesin az jylda-aq bergen. Ol Astanagha ghoy deushiler tabylar. Degenmen qazaqtyng qay púshpaghyda syy qúrmetke layyq emes pe? Qazynaly dalanyng qazba baylyghynan týsken qarjynyng ózi bar qazaqqa jetedi. Eng bastysy niyet pen halyqqa qúrmet.  Eger Torghay dalasyna tartylyp jatqan tas jolgha shyn kónil bólinip, qarjy uaqytynda týsip túrsa, әlgindey firmalargha jauapkershilik jýktelse, bayaghyda bitken bolar edi. Osy jerde aita keteyin Arqalyqqa Yrghyzdan temir jol tartylady degen әngime kópten aityluda.  Ol Torghay dalasyn basyp ótetinin eskersek, halyqqa, әsirese jastargha qanshama júmys tabylar edi. Sonymen birge jerimizge gazda kep qalar edi. «Jaqsy sóz jarym yrys» dep, quanyshqa balap otyrmyz estigenimizdi.

Áleumettik jaghdaydy isher aspen baghalaugha bolmaydy

-Arqalyqta azyq týlik shynymen arzan ba? Ákim-qaralardyng sózine qaraghanda «Qoy ýstine boztorghay júmyrtqalap» jatqan jerdey estiledi?

-Iya, azyq-týlikting ózge qalalardan  sәlde bolsa arzan ekeni ras. Ákimning bastamasymen birneshe jyldan beri әr senbi kýnderi jәrmenke úiymdastyrylyp keledi. Oghan manaydaghy auyl adamdary ózderining ónimderin әkelip satady. Deldalsyz kelgen ónim taza payda ghoy. Atalmysh Jәrmenkede әkimshilik qoyghan talaptan asyryp baghany kóteruge bolmaydy. Satushyda, alushyda, óz júmystaryna dәn riza bolmay qaytsin osydan keyin. Alayda etting arzandyghy mynaghanda baylanysty. Men biletin qalanyng túrghyndarynyng kóbi et pen mayyn, soghymyn auyldan әkeledi.Meninshe etting arzandauyna múnynda әseri bar. Byltyr Astanagha barghanda etting baghasyn kórip shoshyp keldik. Biraq esimizdi tez jinap «oy, ol Astana ghoy» dep ózimizdi júbattyq. Qymbat qala degen aty bar ghoy darday. Bolashaqta «aqyldy qala» atanbaq. Sonda barlyghy arzandaytyn shyghar. Al nangha kelsek, endi qalamyz eginning ortasynda otyrghandyqtan nan arzan bolmasa úyattaghy. Sonymen birge bar mәseleni et pen nangha baylanystyra qarau qalay bolar eken... Adamdardyng әleumettik jaghdayyn isher asymen baghalaugha kelispeymin.  Eger isher asqa túrghyndar zar bolsa Afrika memleketterinen aiyrmashylyghymyz qaysy.

-Arqalyqta túrghasyn kiyeli Torghay dalasyna jii baryp túratynynyzdy bilemiz? Ol jaqtaghy  Jangeldi, Amangeldi audandarynyng býgingi tynys tirshiligin aita otyrsanyz?

-Amangeldi, Jangeldi audanynyng tynys tirshiligi degende,  qarapayym halyqtyng ózderining adal enbegimen kýnderin kórip otyrghanyn aitqan dúrys.  Kópshilik biletindey  90 jyldardyng basynda jekeshelendiruding dúrys jýrgizilmegendiginen asha túyaqtyng kóbi talan tarajgha týsti. Mal sharuashylyghymen otyrghan elding maly alypsatarlardyng onay oljasyna ainaldy. Sol kezde Torghay júrty mynghyrghan malynan aiyrylyp qaldy. Al jeke sharuashylyq ashyp shyqqandarda janar jagharmaydyng qymbattyghynan 100 qoyyn qystan alyp shyghu ýshin, kerek jaraqqa 50 qoyyn qúrban etti. Sonday kezendi bastan keshken halyqtyng býginde naryqqa degen qyjyly bolghanymen,  «qyzyghuy» óte joghary. Saudagerlerge de búrynghyday aldanbaydy. Ózderide sauda-sattyqqa beyimdelip keledi. Sondyqtan maldy kóbeytuding paydasynyng zoryn bilip otyr. Qúdaygha shýkir, dep aitayyq auyl halqy maldaryn kóbeytu arqyly ghana túrmystarynyng eshkimnen kem bolmasyn týsindi. Ýkimetke qol jayyp otyra berse, kókten eshtenening jaumaytynyn keshte bolsa payymdady. Sodan da bolar mal baghasy óte joghary. Qyzylorda, Jezqazghan jaqtan keletin et alushylar, halyqtyng súranysyn qanaghattandyryp otyr. Biraq...

-«Auyzgha kelgen týkirik, qayta jútsang mәkýrik» deydi Ayeke, «biraqtyn» tórkinin týsindirseniz?

-Biraq dep otyrghanym elge barghanda estip jýrgen kelensiz әngime bolghaly túr.  Ádeyi úiymdastyrylghan nәrse me, joq әlde shynymen bar ma, Torghay dalasynda brusellez aruy dendep ketipti. Halyqtyng kóbi osydan zardap shegip otyr. Tipti key ýilerdin  tórt bes iri-qarasy pyshaqqa ilikken. Jaraydy, el bolghasyn onday aurudyng aldyn alghan dúrys qoy. Degenmen múnyng ótirik rasyn әzirge eshkim bilmeydi. Mysaly, sol mal auruy әkim-qaralardyng siyrlaryna jolamaytyny qyzyq? Órisi bir, jayylymy bir, tabyny bir bolsa da.  Qarapayym júrttyng malyna tandap jýrip jabysa ma әlde búl kesel. Áyteuir malmen kýneltken elding arasynan kóp shyghatyny týsiniksiz? Sondyqtan osy maghan әdeyi úiymdastyrylyp otyrghanday kórinedi. Bәlkim bireuding biznesin órkendetuge jasalyp otyrghan qadam bolar. Álde osy isting basynda otyrghan kisilerding jenil payda tabugha qúmarlyghy ma? Kýdiktenuime myna jaghday sebepker.  Auru bolghan siyrdy arzan baghagha belgili bir adamdargha ghana ótkizuge  qúqy bar halyqtyn. Basqagha sata almaydy? Búl nendey shekteu.  Ózderi kórsetken jerge baryp ótkizedi. Shynymen auru bolsa nege órtep jibermeydi. Osyny tekserip, tergep otyrghan jandy taghy kórmedim. Sonyng kesirinen malgha qarap otyrghan júrtqa, jappay arzan baghagha «ótkizsende ótkizesin, ótkizbesende ótkizesin» degen talap kýsheygen. Búl halyqqa jany ashityn adamdardyng isi emes qoy. Kýdigimdi rastaytyn bir mysal keltireyin. Auyldyng bir adamynyng biraz maldary brusellez bolady. Qinalghan әlgi kisi «sender maghan maldaryng brusellez dep ótirik aityp otyrghan shygharsyndar, mening qúqym bar ghoy, veterinarlardy Astanadan shaqyrtyp saraptama jasatamyn» depti, «Mal ashuy jan ashuy» degendey yza bolyp. Sol kezde auyldyng mal dәrigerleri shoshyp ketip, pikirlerin ózgertip tayqyp shyghypty. Múny qalay týsinuge bolady. Soghan qaraghanda «anqau elge aramza molda» bolghysy keletinder bar sekildi. Ótinishterin tyndar qúlaq bolmaghasyn, shaghynar tiregi qalmaghasyn qarapayym  halyq zar enirep otyr osylaysha. Kóptegen auyl adamdaryn bilemin tyrashtanyp mal ósirip, ensesin kóterip kele jatqanda, aq adal malynyng birazynan auru shyghyp, ne isterlerin bilmey sansyrap otyrghan. Eger shynymen onday mal indeti shyghyp jatsa ýkimet halyqqa kómek qolyn nege sozbasqa?

-Auyz su mәselesi óziniz sóz etip otyrghan shalghaydaghy audandarda qalay jýzege asyp jatyr. Kóniliniz tola ma?

-«Estigenimdi aitayyn ba, kórgenimdi aitayyn ba» demekshi, estigenim kóp, alayda dәlelim az. Sondyqtan kórgenimdi aitayyn. Mening tughan auylym Jangeldi audany, Jarkól auylynda auyz su mәselesi óte qiyn. Aytystyng arqasynda Qazaqstannyng eli men jerin biraz araladym ghoy. Sonda bayqaghanym mening auylymnyng kórip jatqan qiynshylyghyn kórip jatqan auyldar, әi, neken sayaq bolar. Keyde BAQ-nda auyz su mәselesine baylanysty daular tuyndap jatady. Birde jolym týsip әlgindey shu shyghyp jatqan jerlerge barsam, auyldarynyng irgesinen kәdimgidey taza su aghyp jatyr. Móp-móldir taza su. Biraq,  olardyng týsiniginde tazartylyp, ýige kirip túrmaghasyn auyz su mәselesi tolyq sheshildi dep aitugha bolmaydy degeni tang qaldyrdy. Endi qyzyqqa qaranyz. Ózim es bilip, etek japqaly, men tughan auyl ózenning shylauy men baldyry aralasqan kók suyn iship keledi. Qysta múz ýstindegi oiyqtan tórt ayaqtynyng bәri sugharylady. Jazda ol ózennen túyaghyn batyryp malda, túmsyghyn sýngitip ang men qústa shólin basady. Sýzgiden ótkizip, halyqtyng densaulyghyna ziyan-au dep saraptamadan ótkizgen tiri jandy kórmeppin býginge deyin. Osyndayda jogharydaghy irgesinen iyrelendep móldir su aghyp jatqan aghayyndardyng baybalamy, bizdikine qaraghanda «jannattay» kórinedi. Mening auylymdaghy tek qar suy ghana shayyp tazartyp ótetin ózen arnasynan býgin demaldyng ózi túmsyghyn shýiirip su  ishpeytin jaghdaygha jetti. Allanyng ong kózi týsken bolar, әlde «shyn jylasa soqyr kózden jas shyghady» degen ras pa, Torghay halqynyng auyldaryna taza su baghdarlamasynyng esebinen, qomaqty qarjy bólinip sudy sýzgiden ótkizetin qondyrghylar ornatylyp jatyr. Bizding auylghada salynyp, iske qosylady dep el quanuda. Qúbyrlardy әr ýiding aldyna deyin tartyp qoydy. Endi әlgi ornatylghan qondyrghynyng «qyzyqtaryn» aitayyn. Bizge deyin әlgi sýzgisi bar qondyrghy kórshi auyldargha ornatylghan bolatyn. Biraq kópke barmay isten shyghyp, әlgi auyl taz qalpyna qayta týsti. Estuimizshe qymbat qondyrghynyng ishindegi filitrding qúnyna auyldy malymen satsanda jetpeytin kórinedi. Qasqaldaqtyng qanynday taptyrmaytyn dýnie desedi biletinder. Mamandardyng aituynsha bizge ornatylyp jatqan qondyrghynynda «ghúmyry» úzaqqa  barmaytyn sekildi. Onyng basty sebebi mynada: auyldyng jón biletin aqsaqaldary qondyrghyny ornatpas búryn audan әkimine deyin shyqqan. Oghan sebep auyldyng irgesindegi shalshyq ózennen on shaqyrym әregirek «Tabyldy» degen keng arnaly ózen aghady. Auyl júrty songhy jyldary sol ózennen әkelinetin sudy satyp ishetin bolghan. Suy bal tatidy. «Qondyrghyny sol ózennen tartayyq, qanshama qarjygha kelip jatqan dýniyeni qúm topyraqqa salyp qorlamayyq» degen kópti kórgen aqsaqaldardyng kenesterin Ákim qúlaghyna da ilmegen. Endi kógerip ketken sudy qansha sýzgiden ótkizgenimen, qansha túshytqanymen әzer qolgha tiygen qondyrghyny jandyryp jiberetindey kórinedi de túrady maghan. Aytayyn degenim, adam jibergen qatelikten sabaq aluy kerek qoy. Mysaly, Aqshyghanaq auylyndaghy sýzgi janyp ketti lay batpaqty tazartugha shydamay. Qanshama qarjy elding iygiligine emes, dalagha shashyldy.  Halyqtyng taghdyryna nemqúrayly qaraghandar jazagha tartylatyn kýn qashan tuar eken.

Jýz mektepting ishine «jasy» kelgen «qariya» mektep әreng ilikti

-«Jýz mektep, Jýz auruhana»  baghdarlamasynyng iske asuy qalay? «Diplommen auylgha» jastardyng qúlshynysy qanaghattandyra ma?

-Irge tasyn jerden kótermese de, eski ghimarattar jóndelip, retke keltirilip, әr auylgha medpunktter salynghan. Búlda bolsa, kónilge demeu.  Basqagha barmay-aq qoyayyn men oqyghan Qaratýbek orta mektebi, toqsan jylgha juyq tarihy bar ýlken mektep. Osy mektepti bitirgenderdi aita bastasam ataqtarynan at ýrkedi.  Aghayyndy akademikter Saylau, Sәbit Bayzaqovtar, ataqty Qoyshyghara Salgharaúly, aqyndar Shәmil Múhametjanov,  Serik Túrghynbekov, Kenshilik Myrzabekov, Seyit Kenjeahmetúly, ghylymnyng ainalasynda jýrgen Aysaghaliyev Serikbay, Fazylhan Bәiimbetov, sekildi azamattardy týletken mektepting býgingi jaghdayy syn kótermeydi. Barghan sayyn mektepke soqpay ketpeymin. Jan jýregim eziledi. Qabyrghalary qausap, qúlaghaly túr. «Jýz mekteptin» ishine osy «jasy» kelgen qariya mektep әzer iligipti biyl. 2014-2015 jyldardyng josparyna engizilipti degen jaqsy janalyqty estip jatyrmyn.  Qay jaghynan qarasaqta, (oqushylar men túrghyndar sany) audanda Jarkól auyly aldynghy ilekte. Úzyn joldyng boyynda. Sóitse de jana mektepting tizimine әzer ilikti. Endi mynaghan nazar audarynyz. Bizding elde Milisay atty auyl bar. Audan ortalyghynan 120 shaqyrym. Ol jerding túrghyndary kóshe bastaghan. Shalghay, qatynasqa qiyn bolghasyn. El kóship alpys shaqty týtin qalghanda, qyzyq bolghanda ýsh qabatty mektep salyp tastady әlgi auylgha. Ony qanday maqsatpen salghany әzirge júmbaq. «Diplommen auylgha»  degenge kelsek, jasyratyny joq, qalagha ýirenip alghan jastardyng auylgha barghysy joq. Erikterine salsa qalada qalugha qúmar. Ol ýshin jastardy kinәlau әbestik. Diplommen auylgha degen baghdarlama key auyldargha qajette bolar. Biraq, «shash al dese bas alatyn» nauqanshyldyq jaghdaylargha da úshyryp jatqan jayymyz bar. Mysaly ýshin aitayyn Amangeldi, Jangeldi audandaryndaghy zeynet jasyna jetip qalghan múghalimderden mynaday әngime estip qaldyq jaqynda. Mamandyq iyesi auylda  bola túra, «Diplommen auylgha» degen baghdarlamamen jastar kelgende, zeynet jasyna jetken kisiler ózderining saghattaryn bólip beruge mәjbýr eken. Óitpese sayasatqa qarsy adam bolyp biraz qiyndyqtardy bastan keshui bek mýmkin. Mektep basshylyghyda baghdarlamany oryndauymyz kerek dep jantalasady. Osy mәselege әlide oilana qaraghanymyz dúrys tәrizdi.

-Auyldaghy jerlesterinizding enbekke belsendiligi qanday? Qansha degenmen «Syrt kóz synshy ghoy».

-Zaman ózi halyqty ekshelep tastady ghoy. Bayaghyday tannan keshke deyin sabylyp, sýrinip qúlaytyn júmys joq auylda. Qalagha shyghyp júmys isteyin dese, Astana sekildi qúrylysy qyzyp jatqan qalalardynda daghdarystan keyingi jaghday mәz bolmay túr. Baruyn baryp alyp, shiyettey bala-shaghysymen qanghyryp jýrgender qanshama? Aylap jyldap enbek aqylaryn ala almay elge qúr qol qaytyp jatqandardy da kórip jýrmiz.Enbek etken adamnyng ghana mereyi ýstem qay jerdede. Ony bәri biledi. Sonymen birge qay qoghamda da   kedey kepshikter bolghanyn esten shygharmayyq.  Eli ishi bolghandyqtan auyldy jerlerden múnday kórinisterdi bayqay bermeysin. Ókpege qisada ólimge qimaytyn halyqpyz ghoy. Ár auylda biren-saran shylqyghan baylar bolghanymen, kópshilik júrtAllanyng bergen yryzdyghyn terip jep, elining tynyshtyghyn, balalarynyng amandyghyn tilip jýrip jatyr. Al,Ýkimetting birdi-ekili tiynyna qolyn jayyp, shybyq basyn syndyrmay otyrghan jalqaulardyng kýnkórisi qay dengeyde ekenin aitpay aq qoyayyn.

-Aqynmen sóilesip otyryp poeziya turaly sóz qozghamau qisynsyz. Úzyn qúlaqtan shәkirt tәrbiyelep jatyr eken dep estiymiz. Jastarmen tyghyz qarym qatynasornata aldynyz ba? Studentterding әdebiyetke degen qyzyghushylyghyn qalay baghalaysyz?

-«Men jastargha senemin» dep Maghjan aqyn aitpaqshy, mende bodandyqty kórmegen, tәuelsizdikting dәmin tatyp ósken jastargha erekshe iltipatpen qaraymyn. Toba, Azamat degen shәkirtterim bar. Inshala, birining artynan biri irkes-tirkes shyghyp keledi. Osynda kelgen jyldan bastap Mirjaqyp Dulatúly atyndaghy birlestik qúrdyq. Institutymyzda óleng jazugha iykemi bar, poeziyany jaqsy kóretin  studentterdi tәrbiyelep jatqan jayymyz bar. Bәri birdey topty jaratyn aqyn bolady dep aita almaymyn, sóite túra  poeziyanyng talaptaryn, mindetterin ýiretudi ózimizding azamattyq boryshymyz sanaymyz olargha. Qazirgi qoghamdaghy keybir adamy qúndylyqtar aqsha aiyrbastalghan zamanda keremet óleng jazbasada, ólenge qúshtar adam  bary kónilge júbanysh.  Poeziya degen nәrse adaldyqtyn, pәktiktin  belgisi ghoy. Jýregi taza emes jannan shymyrlap óleng tumasy belgili. Aqyn bolugha talap qylyp jýrgen jastargha kózqarasymyz erekshe. Onyng ishinde ólenderinde oy men tildik kórkemdigi jarasym tapqanjas aqyndargha senim zor.  Mysaly institutymyzdaghy studentter sany mynnyng ar jaq ber jaghynda. Sol myng adamgha shaqqanda otyz eki aqynnyng boluy jaman kórsetkish dey almaysyz. Qalayda jastardyng boyynan qazaqylyqtyng iysi anqyp túrghangha ne jetsin.   Kelgen jyly «Balausa jyrlar» degen studentterding jinaghyn shyghardyq. Oghan instituttyng talapker aqyndarynyng  birazynyng ólenderi kirgizildi.

-Óziniz qyzmet etip jýrgen pedogogikalyq institut turaly alyp qashty әngimeler jii aitylady. Jalpy múghalimderding biliktiligi turaly pikirinizdi bilsek?

-Institut tehnikalyq jabdyqtaluy jaghynan jaqsardy. Sabaq oqimyn degen studentke barlyq jaghday jasalghan. Al múghalimderding biliktiligi men ghylymy dәrejesi jaghynan maqtana almaymyz. Shynyn aitu kerek ghylymy dәrejesi barlar óte az. Óitkeni Arqalyqtaghy әleumettik jaghdaydy aittym. Sondyqtan ghylymy ataghy bar kisiler Arqalyqqa kelgisi kelmeydi.  Ár  institutta ghylymy normativter bolady. Qansha ghylym doktory, qansha professor jýrui kerek degendey. Sol maqsatta ghylymy dәrejeleri bar biraz tanystarymdy shaqyrdym Astanadan. Tapqan-tayanghandaryna pәter jaldap júmys jasap jýrgenderimen olardyng kelgisi joq. Kariera qughylary kele me,әlde Arqalyqtyng bolashaghy joq dep oilay ma, keltire almadym. «Ózim su iship otyrghan qúdyghyma týkirgenim» emes, key oqu oryndarynan kóptegen kemshiligimiz bar ekenin joqqa shygharmaymyn. Biraq byltyrdan beri  óz oqytushylarymyz magistraturalargha týsip, bilimin jetildirip jatyr. Olda bolsa, algha basugha talpynys qoy. «Kósh jýre týzeledi» deytin qazaqpyz ghoy.

Aaly qazaqty «jatyp» maqtamay, kemshiligin «atyp» jyrlady

-Halyq arasynda búrynghyday emes Aybekting ýni solghyn, kónili bәseng deushiler bar?

-Elimizde bolyp jatqan oqighalargha, biylikte bolyp jatatyn auys-kýiisterge aitys bolghan jaghdayda der kezinde ýn qosyp qalugha tyrysamyn. Jan aiqayymdy aitysty kórip otyrghan tórt jýz,  әri ketse bes jýz adam estiydi. Al, ol aitqandarym ashy bolsa efirge shygharylmaydy, әgәraky shygha qalghan kýnde «qúiryq jaly» kýzeledi. Soghan qarap kópshilik oilaytyn bolar «juasyp» qaldy dep. Shyndyqty jalghyz men emes kóp aqyndar aityp jýr ghoy. Bәrininde keudesi «kekke» toly. Desekte, qazylar tarapynyn qiyanattyng qamshysy tiyip jýrgenin jasyrghym kelmeydi. Shyndyghyn aitsam songhy kezderi internet sayttardan keybireulerding bizdi dattap jazghan әraluan pikirlerdi kózimiz shalyp qalady. Sondaghy aitatyndary «Aybek jylay beredi, zarlay beredi, Balghynbek uaqabbist bop ketti, Bekarys biylikting sózin sóilep ketti, Rinat jattandy aqyn, Bauyrjan jeke basyn kýittep ketti» degenge sayady.Bir auyz jyly sózge qanattanyp, bir auyz suyq sózdi janyna auyr alatyn aqyndar ýshin múnday sóz estu óte qiyn. Onday kezde, «Osy men kimning joghyn joqtap jýrmin, biylikti maqtap, bergenderin aqtap, bedelimdi saqtap jýrsem bir jón. Aqyn atyn arqalap jýrgen song halyqtyng oiy men sózin biylikke, әkimderge jetkizsem dep sharq úramyn. Key kisilerding mening atyma  jazghan pikirlerine qaraghanda, men bos sóz sóilep kelgen sekildimin. Kimning jyryn jyrlap jýrgenimdi týsinbegenderi me shynymen» deymin ózimdi ishtey kemirip. Áriyne, aitys bolghasyn birde jaqsy aitasyn, birde kem aitasyn, birde jenisting túghyryna kóterilsen, birde jer bolyp jenilesin. Kim mәngilik jenimpaz bolyp ótipti ómirden. Elding aldyna shyghyp aitysu bylay túrsyn, eki auyz sóz aitudyng ózi onay emes. Sondyqtan aitys aqyndaryna keshirimmen qaraghan dúrys.

-Byltyrghy tәuelsizdik aitysyna shaqyrmasada, biyl attay qalap shaqyrtyp alypty ózinizdi?

-Iya, byltyrghy aitysty halyq kórip baghasyn bergen. Áriyne jaqsy jaghynan emes. Biylghy ózim qatysqan aitysta da biraz  bylyq-shylyq bayqaldy.  Sol aitystan keyin «býite bersek asyl múramyz aitysty óltirip alamyz au» degen oy kókeyimnen ketpey qoydy.Oghan sebep búlbúldy torgha qamap qoyyp sayratqanmen, dausy bәribir bir kýni qarlyghady emes pe? Aqyndardyng erkindigin shekteu arqyly, auzyna qaqpaq qong arqyly biz aitysty tek qana biylikting bolmasa belgili bir iydeologiyanyng qúraly qylyp, óner dengeyinen týsirip alatyn týrimiz bar. Óstip jýrgenimizde aidaladaghy Armiyandar YuNESKO-gha hat jazyp, aitysty ózderining tól óneri retinde tirkep alsa qaytemiz. Shyndyghyna kelgende aitysymyzdy túnshyqtyrugha óz qolymyzben jol ashyp otyrmyz.

-Qyrghyz aqyn Aaaly Tutkuchevting eline barghannan keyin bergen súhbatyn sayttardan oqyghan bolarsyz?Onyng aqyndyghyna qanday bagha bergen bolar ediniz?

-Shyny kerek qyrghyz aqyny AaalyTutkuchevting Tәuelsizdik aitysynakelgendegi erligine sýisindim. Kópshilik oqyghan bolar osy Aaalynyng «Qazaq aqyndaryna jauap» degen tolghauy sayttargha shyqqan bolatyn. Jalpy últ pen últtyng arasyndaghy, el men elding arasyndaghy tarihy kelensiz jaghdaylargha baylanysty әlgi tolghauda kóp sózder aitylady. Sonday sózder aitqanyna qaramay, qazaqtyng ordasyna kelip,tek qana qazaqty «jatyp» maqtamay qajetti jerinde «atyp» kemshiligin sóz etui jýrektilik. Men onysyna qatty sýisindim. Al endi aqyndyghyna aitarym, ol qyrghyzdyng qamshy saldyrmas jampozy. Biraq qyrghyz aitysynyng qazirgi qazaq aitysynan ózgesheligi mynada. Olarda suyryp salmalyq, uәj tabushylyq jaghy basym bolghanymen kórkemdik jaghynan aqsap jatyr. Sonymen birge úiqas jaghynan, jeti segiz buyndy ólenmen Manas jyrynyng әuenimen aitady kóbisi. Tógilip túrghanday kóringenimen, onday aitysty kórmegen bizding qazaqtargha qos aqyn әngimelesip otyrghanday әser beretini taghy bar.  Al, bizding qazirgi aitys suyryp salmalyqtan alshaqtap, jattandylyqqa  bastap bara jatqanyn moyyndauymyz kerek. Alayda Aalynyng eline barghannan keyin  súhbatynda qazaqtardy jamandaghany únamady. Qazylyqta otyrghan eki-ýsh adam bәigi bermedi eken dep býkil qazaqty qaralaugha bola ma? Solardyng isi ýshin qazaqtyng qonaqjaylyghyn synauyna jón bolsyn. Ol aitysta qyrghyz ghana emes qazaqtyng aqyndaryda qiyanat kórgenin halyq bilmey otyr ma? Negizi el senim artqan aqyn eki elding arasyna, tatulyghyna dәneker bolghany lәzim syna qaqpay...

-Aytys aqyndarynyng kóbi qazylargha ókpelep jatady? Dúrys baghalamady, búra tartty degendey? Siz ne aitar ediniz búghan?

-Qazylar qúramyndaghy kisilerding kózqarasy әrtýrli boluy zandylyq. Biraq jazba aqyndargha qoyylatyn talappen aitys aqyndaryn baghalaytyn aghalar men apalarymyz barshylyq. Meninshe aitystyng qazylyghyna aitystyng qyry men syryn biletin aitysker aqyndar otyrghany jón. Áytpese әnshiler men professorlar, t.b óner iyeleri aitystyng dýniyesine tereng shomyla almaydy. AstanadaghyQonysbay aghamyz, Qostanaydaghy Ásiya apamyz, Shymkenttegi Áselhan apamyz, Úzynaghashtyghy Esenqúl aghamyz, kerek deseniz Shorabek aghamyz bar ghoy. Solar nege otyrmasqa. Tipti keyingi buynnan alsaq Múhametjan, Melster bar. Aytystyng taghdyryn meninshe aitysker aqyndar ghana tereng týsinedi. Qazir kóbine kórip jýrgenimizdey jazba aqyndardy otyrghyzady. Jasyratyny joq jazba aqyndardyng ishinde aitys aqyndaryna degen qatyp qyjyl bar.  Ol aragidik aitylypta qalady. Sonymen birge aitysqa degen teris pikirin BAQ-y arqyly bildirip jýrgen key adamdardyng aitystyng qazylyghynda otyratyny qyzyq..

-Áserli әngimeniz ýshin rahmet.

Súhbattasqan - Mart Oja

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  1784
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 1745
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1652
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2674