Sәrsenbi, 10 Tamyz 2022
Janalyqtar 3563 0 pikir 29 Jeltoqsan, 2011 saghat 06:39

Múhan Isahan. Janaózen dýmpuining daqpyrty men aqiqaty

Alalay da búlalay... Bas jaryldy. Qol syndy. Qan tógildi. Aydyn kýnning amanynda azamattarymyz myryshqa týireldi. Janaózende jeti aidan beri ereuildetken júrt, dúrysy kerneui zapyrangha toly, keteui ketken múnayshy qauym qasiyetti júma kýni osy kýnge deyin jýni jyghylmaghan jergilikti manghaz biylikti jýndey týtti. Jeti aidan beri nәpaqa tappaghan ash-jalanash júrt sóz úqpaytyn sheneunikterdi aqyry bolmaghan song tózimi tausylyp, tezge salmaq boldy. Jarty jyldan astam uaqyt nәumez kýide narazylyq jasaghan múnayshylardyng janayqayy aqyr-ayaghynda qylsha moyny talsha kesilip, janpida-jәntәsilim etuimen tynshydy. IYә, biylik qolyn qangha malydy. Óz halqyn qoysha qyryp saldy. Búlghaq ayausyz qandy qasap qyrghynmen janshylghanymen, dýiim el dýrmekke erip, aiqaygha sýreng qosty. Janaózen jarylysynyng janghyryghy Shetpe men  Aqtaugha úlasyp, Almatygha deyin jetti. Kóterilis ruhy asqaqtaghan ýstine asqaqtay týsti. Degbiri úshqan daraqy biylik ókilderi amalsyzdan kópting yghyna jyghyldy. Hanymyzdyng ózi ýlken basyn kishireytip, halqynyng aldynan ótti. Halyq talabyna kóndiguge mәjbýr boldy. Sonymen qandy qyrghyn «Janaózen oqighasy» bizge qanday sabaghyn qaldyrdy?

Oqigha qalay órbidi?

Alalay da búlalay... Bas jaryldy. Qol syndy. Qan tógildi. Aydyn kýnning amanynda azamattarymyz myryshqa týireldi. Janaózende jeti aidan beri ereuildetken júrt, dúrysy kerneui zapyrangha toly, keteui ketken múnayshy qauym qasiyetti júma kýni osy kýnge deyin jýni jyghylmaghan jergilikti manghaz biylikti jýndey týtti. Jeti aidan beri nәpaqa tappaghan ash-jalanash júrt sóz úqpaytyn sheneunikterdi aqyry bolmaghan song tózimi tausylyp, tezge salmaq boldy. Jarty jyldan astam uaqyt nәumez kýide narazylyq jasaghan múnayshylardyng janayqayy aqyr-ayaghynda qylsha moyny talsha kesilip, janpida-jәntәsilim etuimen tynshydy. IYә, biylik qolyn qangha malydy. Óz halqyn qoysha qyryp saldy. Búlghaq ayausyz qandy qasap qyrghynmen janshylghanymen, dýiim el dýrmekke erip, aiqaygha sýreng qosty. Janaózen jarylysynyng janghyryghy Shetpe men  Aqtaugha úlasyp, Almatygha deyin jetti. Kóterilis ruhy asqaqtaghan ýstine asqaqtay týsti. Degbiri úshqan daraqy biylik ókilderi amalsyzdan kópting yghyna jyghyldy. Hanymyzdyng ózi ýlken basyn kishireytip, halqynyng aldynan ótti. Halyq talabyna kóndiguge mәjbýr boldy. Sonymen qandy qyrghyn «Janaózen oqighasy» bizge qanday sabaghyn qaldyrdy?

Oqigha qalay órbidi?

Ásili, tekseru komissiyasynyng qorytyndysy shyqpay jatyp, qandy oqighanyng qalay órbigenin dóp basyp aitu qiyn. Desek te, osy kýnge deyin ghalamtorda jariyalanghan derekterdi talday otyryp, búlghaq barysyn shamalap dolbarlaugha bolatyn sekildi. Jeti aidan bergi mún-zary biylikting jetesine jetpegen song ereuilshilder jeltoqsannyng 16 kýni keng masshtabta narazylyq aksiyasyn ótkizbek bolghangha úqsaydy. IYә, ereuilshilder nege dәl osy tәuelsizdik merekesi kýnin tandap aldy degen saual bәrimizding sanamyzda qylang beredi. Anau-mynau emes, naq tәuelsizdikting jiyrma jyldyq mereyli shaghyn toylau kezinde topalang jasaghan jón be edi? Álbette, «joq» deymiz bәrimiz birauyzdan.

Áytkenmen, ereuilshilderding jeti aidan bergi janayqayyn biylik qaperine de alghan joq. Birneshe ret «Ózenmúnaygaz» kompaniyasynyng ókilderimen beybit týrde bir ýstelding basyna kelgenimen, eki tarap ortaq mәmilege kele almady. Kele almady emes, shynyn aitar bolsaq, biylik salyq tólep, qazynagha paydasyn tiygizip otyrghan «Ózenmúnaygaz» basshylaryn qoldady. Rúqsatsyz ereuilge shyqtyndar dep, múnayshylardy birlep emes, jýzdep júmystan qudy. Kesip alsang kesip al, shauyp alsang shauyp al degen synaymen mizbaqpady.

Ashynghan ereuilshilder jandauysyn zoraytyp jetkizu maqsatynda amal joq tónkeris jasaudyng talmatúsy - halyq qalyng nópir bolyp jinalatyn mejeli kýni maydangha shyqty. Zadynda, múnayshylar tәuelsizdik toyyn toylaugha qúlyqsyz bolsa da, ózderining shyn mәnindegi tәuelsiz oidyng oiynshysy ekenin әigilemek boldy. Qazaq qoghamyn jiyrma jyl boyy jasyq, jәutik etip tәrbiyelegisi kelgen tasqúrsau biylikting әlimjettik әreketine azat elding oghlandary tózbeytinin kórsetpek boldy. Yaki, bodan elding emes, bostandyq sýigish halyqtyng úlandary ekenin pash etpek bolghan tәrizdi. Osy baylamgha bel bughan ereuilshi qauym atoylap alangha shyqty...

«Ózenenergomúnay» mekemesinin  júmysshysy  Orazbay Túrsynbaevtyng aituynsha, ereuilshilder halyqtyng narazy kónil-kýii jayly resmy hat jazyp, jergilikti biylikke aldyn-ala eskertken kórinedi.

- Men óz qolymmen Janaózen qalasy prokurory Marat Toyjangha, qala әkimi  Oraq Sarybópeevting kensesine aparyp, eskertu hat tapsyrdym jәne tirkettim. Onda  «16-sy kýni toydyng topalany shyghuy mýmkin, biraq ony ereuilshilerden kórmender, halyqtyng narazylyghy pisip keledi» dep bayandaghan edik, - deydi Orazbay Túrsynbaev Azattyq radiosynyng tilshisine bergen mәlimdemesinde.

Onyng aituynsha jergilikti biylik ereuilshiler eskertuine qúlaq aspaghan. «Bizding narazylyghymyzgha qaramastan alannyng qaq ortasyna әkelip kiyiz ​ýiler tigile bastady. Ádette múnday ýilerding alanyna shetin ala tigiletin óz oryndary bar edi. Degenmen olar әdeyi elding ashu-yzasyn qozdyra týsu maqsatynda ereuilshiler túrghan jerge әkep ornatty» deydi ereuilshi otandasymyz.

- Biraq múnyng bәri halyqtyn  shydamyn tauysqan tәrizdi. Alanda suyqta ereuildep túrghandar shoghyry az bolghanmen olardyng tughan-tuystary jeterlik. Olardyng barlyghyn ash, aqshasyz ómir sýru jalyqtyrdy. Qalay bolghan da bir jaghyna shyghu kerek boldy, - dep týsindiredi jaghdaydy Orazbay Túrsynbaev.

Al ereuilshi Marat Jýsipbaevtyng sózine sýiensek, olardyng «alandy bosatyndar» degen talabynan song polisiya kýsh qoldana bastaghan. Osy kezde «Ózenmúnaygaz» kompaniyasy júmysshylarynyng kiyimderin kiygen jýz qaraly adam tosynnan alangha kelip, shu kótergen. Qany qyzyp túrghan qalyng búqara alanda túrghan shyrshany, muzyka oinap túrghan dybys kýsheytkish aspaptardy, avtobusty, aghash ýilerdi órtep jibergen.

Ádepkide, ekpini jeldey esken qalyng nópirge shamasy kelmegen polisiya qyzmetkerleri qarulanyp, alangha qayta oralyp kelip, ereuilshilderge tars-túrs avtomattan oq jaudyrghan. Qarday boraghan ajal oghynan ereuilshilderding aldynghy legi qoghaday japyrylyp, súlap týsken. Keyin sheginip, qany qarayghan ereuilshilderding bir toby «Ózenmúnaygaz» óndiristik filialy kensesi, Janaózen qalalyq әkimshiligi ghimaraty men qaladaghy ýlken qonaq ýilerding biri «Aruananyn» órtep jibergen.

Al, polisiya qyzmetkerleri qashyp qútyla almay, shala-jansar qolgha týsken ereuilshilderdi rezenke soyylmen sabap, birjola sharuasyn tyndyryp jatty (Azattyq radiosy jariyalaghan beynetaspada kórsetildi). Alanda jayrap jatqan jýzdegen ereuilshini jedel jәrdem shama-sharqy kelgenshe auruhanagha jetkizumen bolghan. Alghashqy aiqasta-aq, ongha tarta ereuilshi jantәsilim etip, jetpiske juyghy auyr jaralanyp, auruhanagha jetkizilgen. Qaza tapqandardyng altauy polisiya qyzmeteri dep resmy mәlimdeme taratylghanymen, ereuilshildermen tildesken Azattyq radiosynyng tilshileri búl derekti rastamay otyr. Beyresmy derekterde kerisinshe ereuilshilerden jetpiske juyq jan sheyit týsip, bes jýzdey adam jaralanypty. Biylikting mәseleni uaqytynda sheshpey,  ushyqqan kezinde óz halqyn oqqa baylauy, Cherchiliding «Maghan myng adamnyng qanynan bir tamshy múnay artyq» degen  ospadar sózin esimizge týsiredi...

Shetpe, Aqtau, Almatydaghy tolqu...

Qanqu sóz, qaueset emes, qandy qyrghynnyng naqty oryn alghanyn estip-bilgen júrt  jer-jerden qamauda otyrghan bauyrlaryna qoldau bildirip, úran tastady. Jeltoqsannyng 17 kýni Shetpe stansiyasynda eluge tarta ereuilshi Aqtóbe-Aqtau otarbasyn toqtatyp, teplavozgha órt qoydy. Saqshylarmen bolghan qaqtyghysta bir adam qaza tauyp, ongha tarta ereuilshi jaralandy. Ile-shala Aqtaudyng Yntymaq ortalyq alanynda bes jýzge tarta qala túrghyny Janaózendegi jaysyzdyqqa narazylyq bildirip, qamauda otyrghan múnayshylardy bosatudy talap etti. Aqtaugha «Qarajanbas» jәne «Jetibay» múnayshylary da  aghylyp kelip (beyresmy derek boyynsha), Janaózendegi qaqtysta qolgha týsken múnayshylardy bosatudy súrady. Basynan baqayshyghyna deyin múzday qarulanghan әskeriyler Yntymaq alanyn jan-jaqtan qorshap, sherushilerdi birneshe kýn boyy qatang baqylauda ústady. Júrtty sheruge ýndegen belsendilerdi tús-tústan ústap әketkenimen, Yntymaq alanyndaghy tolqu negizinen beybit týrde ótti.

Al, Almatyda jeltoqsannyng 17-i kýni Jeltoqsan qúrbandaryna ornatylghan eskertkish manyna ondaghan adam jinalyp, (Serikjan Mәmbetaliyn, Múhtar Shahanov, Jasaral Quanyshaliyn, Hasen Qoja-Ahmetter, Serik Saparghaliyev bar) Jeltoqsan qúrbandary men  Janaózendegi sheyitterding ruhyna Qúran baghyshtady. Aza tútu rәsiminen keyin Jasaral Quanyshәliyn, Hasen Qojahmet, Serik Saparghaliyev Janaózendegi adam qazasy ýshin Qazaqstan biyligin aiyptady. Hasen Qojahmet jinalghandardardy Janaózendegi oqighalargha qatysty narazylyq piyketin ótkizu ýshin "Núr Otan" sayasy partiyasynyng Almatydaghy kensesi aldyna barugha shaqyrghanymen, ony jәne oghan ergen birneshe adamdy polisiya ústap әketti. Sonday-aq, Azatyq tilshilerining habarlauyna qaraghanda oppozisiya ókilderi Larisa Boyar, Arman Ojaubaev, Dmitriy Tihonovty da saqshylar qamaugha alghan.

Jeltoqsannyng 21 kýni Jazushylar odaghy ghimaratynyng dәlizinde bir top qoghamdyq belsendilerding jiyn ótkizdi. Eluge tarta adam jinalghan jiynda júrtshylyq resmy aqparat qúraldarynyng shyndyqty jasyryp otyrghanyn, ereuilshilerding talaby oryndy ekenin aitty. Alghashqy bolyp sóz alghan jeltoqsanshy Halelhan Ádilhanov: - 1986 jyly sumen atyp, tayaqpen úrdy, endi tura 25 jyldan keyin óz әskerimiz qarusyz qazaq jigitterin avtomatpen atty. Oghan kim búiryq berdi?Aqtauda 500-ge juyq adamdy jertólege qamap, ýsterine su qúiyp, azaptap jatyr» degen aqparat bar. «Qanday diny topta ekenderindi moyyndandar» deytin kórinedi. Aqtau Almatydan alys jatyr, әitpese halyq kóteriluge dayyn. Aqtau Almatygha elendep, bizden kómek kýtip túr, - dep, yzagha bulygha sóiledi.

«Ruhaniyat» partiyasynyng mýshesi Ghaliya Ermúqanova Janaózen turaly resmy aqparat qúraldary taratyp jatqan aqparattargha senbeytinin, «osy oqigha kezinde 70 adam jerlengeni turaly estigenin» jetkizdi. Búdan keyin jazushy Sapabek Ásip,  «Azat» qozghalysynyng mýshesi Azat Kóken, «Janghyru» últtyq órkendeu ortalyghynyng atynan sóilegen Dәuren Satybaldy sóz sóilep, biylikting qandy qasap әreketin qatang syngha aldy.

Aqparat kózderi ne dedi?

Kýn qúrghatpay Janaózen oqighasy turaly BAQ bir-birine qarama-qayshy aqparat tarata bastady. Resmy aqparat kózderi mәselening bayybyna barmay jatyp, Janaózendegi búlqynysty «narkomandar, maskýnemder, basbúzarlar» jasady dep, «olargha jiyrma myng tengeden aqsha ústatyp, alangha aidap salghan arandatushylar boldy» dep qúbadýmbil aqparat taratty. Al, «Habar» agenttigining tilshileri bәrinen asyp týsip, Janaózen ereuilshilerin «qútyrghan iyt», «silimtik» dep sybap saldy. Aqtaudan shyghatyn «Lada» gazetinde ýkimettik komissiyanyng jetekshisi Ó.Shókeev Janaózen oqighasyn shetten kelgen oralmandar jasady dep birjaqty bagha berdi.

Desek te, otandyq aqparat kózderining kópshiligi beytarap ústanymdy boldy. Mysaly, «Ayqyn» gazeti, «abai.kz», «masa.kz» jәne stan viydeoportaly resmy derekter men rastalmaghan mәlimetterdi de qatar berip otyrdy. Al, «Jas Alash», «Jas Qazaq», «Jas Qazaq ýni», «Svavoda Slova», «Vremiya», basylymdary Janaózen oqighasyna qatysty qúqyq qorghau organdary shynayy aqparatty jasyryp otyrghanyn aityp, biylikti syn sadaghyna aldy. Jariyalyqtyng tendessiz joqtaushysy Azattyq tilshileri bolsa, resmy oryndar taratqan aqparattardan qaraghanda, oqigha orynyna ózderi baryp, ereuilshildermen tildesip, fotosuret pen beynetaspagha týsirip, úyaly telefongha týsirilgen beyne-rolikterdi jariyalady.

Shy shyghyp túrghan jerge ot qoyyp, ereuilshilerdi jargha iyterip salghan arandatushynyng kim ekenin bile almadyq. Biraq, úyaly telefongha týsirilgen Janaózen oqighasynyng barysyn bayandaghan beyne-roliktegi Omon qyzmetkerlerining qarusyz halyqqa oq atqanyn kórgennen keyin janymyz týrshigip, aza boyymyz qaza boldy. Odan qalsa, shynayy aqparat tarap ketpes ýshin Janaózen túrghyndarynyng úyaly telefondaryn saqshylardyng kýshpen tartyp alyp jatqanyn estigennen son, mәselening osylay ushyghuyna biylikting ospadar oryndaushylarynyng әreketi týrtki bolghanyn úqqanday boldyq.

Oqigha qalay baghalandy?

Biylik ókilderi ә degennen-aq oqigha qatysty birjaqty pikir ústandy. Qaqtyghysty «narkomandar, maskýnemder, basbúzarlar, oralmandar úiymdastyrdy» degeni bylay túrsyn, qúqyq qorghau qyzmetkerlerining halyqqa oq atqanyn kinәlaudan bas tartyp, qayta olardy aqtaumen boldy. Mysaly, Bas prokurturanyng resmy ókili N.Sýiindikov jeltoqsannyng 17 kýni bergen oqighagha qatysty týsiniktemesinde: «Qaqtyghys bastalghan sәtte alanda ashu-yzaly 800 adam jinalyp ýlgirgen, al qoghamdyq tәrtipti bar bolghany 120 qaru-jaraghy joq polisiya qyzmetkerleri qorghap túrghan. Olardyng komandiyrinde ghana qaru bolghan, - dep, qúqyq qorghau organ qyzmetkerlerin aqtay jóneldi. Al, ishki isteri ministri Qalmúhambet Qasymov oqu atugha qatysty júrt estise, du etip kýletin mәlimet berdi. Bizding elde Elordanyng búiryghynsyz polisiya qyzmetkerlerining shópting basyn syndyrmaytyny júrttyng bәrine belgili bolghanymen, ol halyqqa oq atugha eshkimning búiryq bermegenin, ereuilshilderden tepki kórgen polisiya qyzmetkerleri qoymadan qaru-jaraq alyp shyghyp, ózderi oq jaudyrghanyn jetkizdi. Tipti, Elbasynyng ózi alghashqyda «Polisiya ózining mindetti qyzmetin dәlme-dәl oryndady jәne óz ókiletin zang shenberinde jýzege asyrdy» dep maghlúmdady. Aqtaudaghy men mәslihat deputattarymen kezdesuinde: «polisiya ózine baghynbaghan topty juasytu maqsatynda әueli aspangha, keyin jerge qarata oq atqan" dep te bayandady.

Áytsede, "Hiuman Rayts Uotch" halyqaralyq qúqyqqorghau úiymynyng Ortalyq Aziya boyynsha ghylymy qyzmetkeri Mihra Rittman Azattyqta jariyalaghan mәlimdemesinde tәrtipsizdik barysynda adam ólimine  әkep soghatyn әreket jasaugha bolmaytynyn aityp: "Tipti tәrtipsizdikter men zorlyq-zombylyq uaqytynda da, polisiya tәrtipti qalpyna keltiru barysynda artyq kýsh qoldanbauy kerek» dedi. Al, otandyq bilikti zanger Abzal Qúspanov: «Polisiya - tómennen jogharygha baghynatyn, iyerarhiyalyq saty ýlgisindegi qúrylym bolghandyqtan, atys qaruyn qatardaghy polisiyanyng ózdiginen qoldanuy mýmkin emes nәrse. Yaghny - búqara halyqqa qarsy atys qaruyn qoldanugha mindetti týrde bireu búiryq bergen» deydi.

Rasynda da, shetelderde múnday shiyelenis tәrtipsizdikke úlasqan jaghdayda, birden avtomattan oq jaudyrmaydy. Múzday sumen atqylap nemese kózden jas aghyzatyn gaz qoldanyp jatatynyn kórip jýrmiz. Mәselen, osy biyl Londonda on myndaghan jastar kóshege shyghyp, jappay tәrtipsizdik jasady. Sonda aghylshyn biyligi birde-bir oqty shyghyndaghan joq. Shyghyndaghany bylay túrsyn, myltyqtyng únghysyn da halyqqa kezemedi. Al, bizding qúqyq qorghaushylar ata jauyn jauyn kórgendey ereuilshilerdi salghan jerden jusatyp saldy. Tipti, últymyzdyng jazylmas jarasy 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisi kezinde de jastargha qarsy Mәskeu suyq qaru qoldanbaghan edi.

Biylik oqighanyng shyghu tórkinin de birjaqty baghalaytyn siyaqty. Preziydent: «Beybit halyq merekege keldi, mine osy búqaragha mas әri qaruly arandatushy adamdar aralasty», dep, qandy oqighanyng óris aluyna arandatushylar sebep bolghanyn birneshe ret qadap túryp aitty. Al, tәuelsiz sarapshylar jeti aidan beri múnayshylardyng ereuilining búlaysha qandy qyrghynmen ayaqtaluyna biylikting enbek dauyn der kezinde sheshpegeninen tuyndady dep biledi. Mysaly, jurnalist Duvanovtyng oiynsha, Janaózendegi oqigha ereuilshi múnayshylarmen teng dәrejeli kelisim jasaudan bas tartqan biylikting kesirinen bolghan. «Janaózende qaruly qaqtyghys bolmay qoyy neghaybyl edi. Óitkeni biylik әu bastan óz pikirinen tanbay, ereuilshilermen sanaspay, olardy júmystan shygharyp, әrtýrli arandatugha dushar etken. Sondyqtan búl oqighagha da biylikting arandatuy sebep boluy mýmkin» deydi.

Últ ziyalylarynyng da oqigha qatysty kózqarasy bir-birine qarama-qayshy. Ábish Kekilbaev, Fariza Ongharsynova, Gharifolla Esim, Quanysh Súltanov, Kamal Búrhanovtar oqighany naghyz búzaqylyq, beybastaqtyq, qanqúily qylmys dep baghalasa, Múhtar Maghauin bastaghan bir top qalamgerler biylikting óz halqyna oq atuyn qay jaghynan alyp qaraghanda aqtaugha jatpaydy dep biledi. Aqyn, Myrzan Kenjebay: «aqyl-esi týzu adam 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasy men qazirgi jeltoqsan oqighasynyng aiyrmashylyghy joq ekenin kórip otyr, ekeuining ssenariyi - birdey. 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasy kezinde de qazaqtyng ziyaly qauymy dәl osylay  sóilegen. Olardy intelliygensiya degennen góri «jantyqtar» dep atar edim. Sonau Janaózende taghdyry itke talanyp jatqan adamdargha Almatyda otyryp, tórelik aitugha kimning qúqyghy bar? Múrat Júrynov 8 aidan beri Janaózenge baryp pa? Fariza Ongharsynova jaghdaylaryn súrap pa? Ábish Kekilbaevtyng atyn da ataghym kelmeydi. Mine, qazaq intelliygensiyasynyng siqy osy, - deydi arqaly aqyn tilshilerge bergen súhbatynda. Al, Temirhan Medetbek der kezinde sheshimin tappaghan bolmashy enbek dauy, nәregey narazylyqtyng osylaysha qandy qyrghynmen ayaqtaluyn «Últtyq tragediyagha» balady.

Aytpaqshy, bazbir tayaz oily jazghyshtar oqigha barysyndaghy qan tógiluding sebebin adaylardyng qyzbalyghymen baylanystyrghysy da keldi. Jeti ay boyy taban audarmastan beybit týrde mitingi jasaghan kópshilikti qalaysha әsireqyzyldyqqa salyndy dey alamyz? Ári-beriden song aday bolsyn, oralmany bolsyn, óngesi bolsyn bәrimiz bir uyzdan jaryghan Alash degen arda halyqtyng balasymyz ghoy. Endeshe, osynday qym-quyt shaqta birimizdi teli-tentek sanap, ózimizdi tózimdi sanauymyzdyng qajeti qansha?

Teginde, biylik Janaózendegi jaghdaygha der shaghynda kónil bólgende, bәlkim qandy oqigha oryn almas edi. Endi kelip «syrttan bireuler arandatty» degennen basqa eshtene aita almay otyr. Arandatushy nege basqany aidap sala almaydy? Nege dәl Janaózenning júmysshylaryn qozdyryp baghady? Ýstirtten bir sebeppen shy shyqpasa, arandatushy tekten tekke onyng otyn ýrley almaytyn edi ghoy! Sondyqtan bizdinshe «Janaózen oqighasynyng basty qozghaushy kýshi - qarapayym qalyng búqara, al oqighanyng oryn aluynyng negizgi sebebi - osy halyqtyng әleumettik mýddesi edi» dep týiindegen әldeqayda dúrys sekildi.

Kim arandatty?

Qandy oqighanyng aq-qarasy anyqtalmay jatyp-aq biylik jastardy otqa iytergen arandatushylardyng bar ekenin aityp saldy. Alayda, arandatushynyng kim ekenin naqty kesip aitpady. Degenmen, biylik ókilderining birneshe ret qadalyp túryp aitqanyna qaraghanda, rasynda da arandatushy mýddeli top bar sekildi. Býginde sol arandtushy kim boldy degen saual barsha júrttyng sanasyn sansyratyp otyr. Endi, osyghan az-kem bal ashyp kórsek...

Birinshiden arandatushy kim boluy mýmkin degende soltýstiktegi kórshimiz Resey esimizge oralady. Óitkeni, Resey әli otarshyldyq pighylynan arylmaghan el. Sýrinip ketseng omaqasa qúlatyp, otar etuge әzir. Kezinde Bәkiyev AQSh pen Reseyding arasynda oiyn oinamaqshy bolghanynda, arystannyng oiyny týlkining moyynyn ýzip, Resey bir-aq kýnde qyrghyz aspanyna qara dauyl túrghyzghan bolatyn. Áytsede, songhy jiyrma jyldyqta Qazaqstan men Resey arasynda qarama-qayshylyq oryn alghan emes. Qayta, Qazaqstan ýnemi Reseyding qolyn úzartyp, órisin keneytetin bastamalar kóterip kele jatyr. Resey ýshin útymdy sanalatyn TMD, ShYÚ, ODBK, Keden Odaghy, EEO sekildi  jobalar Qazaqstan tarapynan úsynyldy. Ári-beriden song әrbir iste Reseymen bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp kele jatqan әlemde bir subiekti bolsa, ol sózsiz - Qazaqstan. Yaghni, Reseyding jer betindegi jalghyz dosy bizding el desek qatelespeymiz.

Ekinshiden, Qazaqstannyng Ortalyq Aziyadaghy basty bәsekelesi kýngeydegi alashapandy aghayyn ekeni belgili. Betpe-bet kelgende «Qazaqtan dosyng bolsa, jolda qalmaysyn» dep qúshaghyn jayghanymen, jeme-jemge kelgende Islam әkәning Núraghannyng bastamalaryn qolday bermeytini aidan anyq. Elbasynyng «Orta Aziya Odaghy» iydeyasyn qoldamaghanyn bylay qoyghanda, Islam әkәning bótegesi býlkildep, bólek ketip, Týrki integrasiyasyna da kirmegeni osynyng aighaghy? Desek te, ózbekting qazir qazaqqa óshtik qylatynday qauqary joq. Halqynyng jartysy Qazaqstan men Reseyding esebinen kýneltip jýr. Yaghni, ashyghyn aitsaq, Tәshkentting әzirge Qazaqstangha qyr kórsetetindey shamasy joq.

Ýshinshiden, shyghystaghy kórshimiz aspan asty eli de qazaqtyng atynyng ozghanyn qalay bermeydi. Aldaghy jýz, eki jýz jyldyqta qazaqty jútyp qoydy (Qúday saqtasyn) maqsat etetin qytay ajdahasy әzirshe tәbetin tartyp, jerasty jadyghattarymyzgha jәne elimizge adam investisiyasyn salumen aqyryndap, bayau batysqa jyljy berudi kózdep otyr. Yaghni, qytaydyng qazir qazaqqa býlik salatynday jóni joq.

Tórtinshiden, Janaózen oqighasyn múhittyng arghy jaghynda AQSh úiymdastyrghan boluy әbden mýmkin. Sebebi, Aq ýy Qazaqstandy Ortalyq Aziyadaghy basty seriktestigi retinde tanyghanymen, songhy kezde Aqorda barlyq mәselede Kremlimen aqyldasatyn bolyp aldy. Keden Odaghyna mýshe bolghanyn aitpaghanda, endi Reseymen ekonomikalyq kenistik qúrmaqshy bolyp otyr. Odan qala berdi taqauda Qazaqstan bastapqy kelisimdi búzyp, әupirimdep jýrip «Qarashyghanaq» kenining  10 payyz paketin iyelendi. Aqordanyng alpauyttardan yqpastan búlay derbes әreket etui AQSh-qa únay qoymasy belgili. Álbette, AQSh búl oiyndy tikeley ózi emes, Ákejan Qajygeldiyn, Múhtar Áblyazov, Rahat Áliyev, Viktor Hrapunov sekildi dissiydentterding qolymen jasay alady. Áblyazovtyng ghalamtor arqyly aldyn-ala kóterilisting bolatynyn habarlaghanyn qaperge alsaq, osy tórtinshi boljam shyndyqqa janasatyn tәrizdi. Al, Áblyazovtardyng tapsyrmasyn el ishinde kimder oryndady degen mәseleni Qazaqstannyng barlau qyzmeti anyqtau kerek dep oilaymyz.

Týiin

«Ár isting bir hikmeti bolady» degen danalyqty negizge alsaq, «Janaózen oqighasynyn» da Amangeldi Aytaly aghamyz aitpaqshy bizge berer óz sabaghy bar. Yaghni, biylik «Qazaqstan ózin-ózi әleumettik memleketi retinde ornyqtyrady» degen qaghidany tek Atazanymyzgha jazyp qoymay, endi naqty ómirlik ústanymgha ainaldyruy qajet. Deytúrghanmen, biz hikmetti tereng sezene alatyn ýkimetimizdi kórmey otyrmyz. Múnayshylardyng mәselesining ushyghyp ketuine osy salburyn ýkimetting samarqaulyghy әser etkeni kópshilikke ayan. Endeshe, Elbasymyz «Janaózen oqighasyna» jol bergeni ýshin ýkimetti otstavkagha jiberui tiyis dep bilemiz. Óitkeni, Mәsimov ýkimeti qazaqqa beretinin de berip boldy, qazaqtan alatynyn da alyp boldy. Atam qazaq múndayda «Tilep alghan aurudyng emi joq» deydi. Yaghni, ýkimet jazasy tek qana otstavka boluy tiyis...

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  1795
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 1753
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1652
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2674