Bilim jәne ghylym minstrligine Ashat Aymaghambetov kelgeli bilim salasynda biraz ózgerister boldy. Sonyng biri retinde «sauat ashu» degen dúregey ataudyng qúrbany bolyp ketken 100 jyldyq tarihy bar «әlippe» atauynyng halyqpen qayta qauyshtyrghanyn ataugha bolady. «Halyq qalasa han týiesin soyady» degendey, halyqtyng talabyn eskerip, әlippe atauyn qayta tiriltkeni ýshin júrtyshylyqtyng Aymaghanbetovqa alghysy shekisiz.

Ekinshi túrghydan alghanda, oqtyushylardyng jalaqysy kóterildi. Áriyne, ústazdardyng ailyghy qazir joghary dep aita almaymyn, biraq búrynghymen salystyrghanda ósti. Basqasyn bilmeiymin, qay memleket bolsa da, ústazdar men dәrigergerlerding jalaqysy joghary boluy kerek. Qazaqstan búl mәselege әli de basa nazar audaruy kerek dep oilaymyn.

Ýshinshiden, Aymaghambetovtyng aty bar, zaty joq, diplom satatyn joghary oqu oryndaryn jabugha әreket jasady. Bir bólimin japty da. Búl turaly memleket basshysy Toqayev ta әlde neshe mәrte aitqan. Sәtine basqanda «kerekke terek jyghylyp», Toqayevting tapsyrmasyna Aymaghambetovtyng batyl qadamy dóp keldi. Sónymen, keybir jeke menshik oqu oryndary jabyldy, keybiri jabylu aldynda túr. «Daudyng basy dayrabaydyng kók siyry» degendey, osy isten song Aymaghambetovqa shýilikkender kóbeydi. Olardyng arasynda depudattar da bar. Ánsheyin de elding taghdyry, jetkinshekterding qamy ýshin mәu demeytin, tipti halyq atyn da bilmeytin keybir depudattar óre túregelip, Aymaghambetovqa aiqaylap shyqty. Bilim jәne ghylym ministrligin synady, joq jerden syltau izdep, Aymaghambetovtyng «ayaghyn shaghugha» tyrysty. nege? sebebi jabylghan jәne jabylghaly túrghan keybir jeke menshik oqu oryndarynyng deni sol depudat, ministrlerdiki nemese sony ashqan qaltalylargha «kóke» bolyp otyrghandar. Tegin kelip jatqan aqshany Aymaghambetov oilamaghan jerden kesip tastaghan son, tulamay qaytsyn, joq jerden jik shygharyp, Aymaghambetovke shýiligip jatyr. Búl túspalymyz ótirik bolsa nege aighay kóbeyip ketti?! Al halyq Aymaghambetovti qoldap otyr.

Tórtinshiden, Aymaghambetov kelgeli joghary oqu oryndaryndaryndaghy jeng úshynan jalghasqan jemqorlyq azayyp keledi. Bir mysal aitayyn: mening bir dosym osydan búryn 3 ret magistraturagha emtihan tapsyryp, oqugha týse almady. Emtihannan ótedi, biraq sonynda joghary jaqta kókesi, oqu ornynda tanysy, onan da manyzdysy, әlde kimderge beretin 2000 dollary joq bolghan son, týse almaghan. Al biyl onlayn emtihan tapsyrdy, 101 nómir alyp, KAZGU-ge oqugha týsti. Eshkimge bir tiyn aqsha bergen joq, eshkimdi izdegen joq. Mine búl da bilim salasyndaghy taghy bir ong ózgeris.

Sondyqtan, biz Aymaghambetovty qoldaymyz. Onyng tipti de batyl qadamdar jasap, bilim salasyndaghy bylyq pen shylyqty joghaltyp, ong ózgerister jasauyn shyn jýrekten ýmit etemiz. Biyilik te óz mýdesi ýshin Aymaghambetovtyng artynan sham alyp týsip jýrgenderding aitaghyna erip, Aymaghambetovty ornynan alyp tastamay, qolynan is keletin jigitke uaqyt beru kerek.

Men múny Aymaghambetovqa jaghymsyp jazyp otyrgham joq. Ol jigitti BAQ-tan kórgenim bolmasa, tanymaymyn. Biraq istegen isteri kókeyge qonymdy. Últymyzdyng bolashaghy, úrpaqtarymyzdyng erteni ýshin ony qoldaymyn. Al sizder ne deysizder?!

Qaliakbar Ýsemhannyng әleumettik jelidegi jazbasy

Abai.kz