(Jiyrma seriyaly telekomediya)

MAHABBATQA ShÓLDEP KELEMIN!

 

Mahabbat degen-janyp túrghan ot qoy, ot! Lapyldap janyp ketesing nemese júrttyng sonynda salpaqta-ap, qalyp ketesin! Mahabbat degen-ol kóterilis! Býkil seziming - bir maqsatqa jetu ýshin kóteriliske shyghady. Mahabbat - miting. Mi­yn­da milliondaghan oilar mitingige shyghyp,  my palau bolasyn... Mahabbat ýshin sugha sekiresin, mahabbat ýshin bireuge  jekiresin... Mahabbat ýshin tipti asy­lyp qalasyn, mahabbat ýshin baryndy berip, shashylyp  ta qalasyn... Ma­habbat - bal. Jalay beresin, jalay beresin  de, tausylyp qala ma dep, jan-jaghyna qaray beresin!  Mahabbat - keyde u, keyde gazdanbaghan jәy su...

Al, Aldar Kósening mahabbaty bal bola ma, әlde aitqan jerden aulaq, u bolady ma, ony qazir kóresizder...

Bir kýni Aldar Kóse kórshi auylda túratyn sýiiktisi Shiyegýlding ýiine keshtetip keldi. Qora janynda siyr sauyp otyr eken. Ákesi de, sheshesi de qatal, qaq mandaydan bir peruden nemese jatqyzyp alyp, ayaqtary mayysqansha tebuden tayynbaydy. Osyny bilgen Aldar Kóse óristen qaytqan qoylarmen birge  qora ishine enbektey kirip ketti.  Bir kezde әkesi keldi. Qora ishindegi qoylaryna qarap túryp:

- Qatyn-әi,  qoramyzgha bóten qoy kirip ketipti, bildirmey soyyp alayyq ta?-dep súrady.

(Jiyrma seriyaly telekomediya)

MAHABBATQA ShÓLDEP KELEMIN!

 

Mahabbat degen-janyp túrghan ot qoy, ot! Lapyldap janyp ketesing nemese júrttyng sonynda salpaqta-ap, qalyp ketesin! Mahabbat degen-ol kóterilis! Býkil seziming - bir maqsatqa jetu ýshin kóteriliske shyghady. Mahabbat - miting. Mi­yn­da milliondaghan oilar mitingige shyghyp,  my palau bolasyn... Mahabbat ýshin sugha sekiresin, mahabbat ýshin bireuge  jekiresin... Mahabbat ýshin tipti asy­lyp qalasyn, mahabbat ýshin baryndy berip, shashylyp  ta qalasyn... Ma­habbat - bal. Jalay beresin, jalay beresin  de, tausylyp qala ma dep, jan-jaghyna qaray beresin!  Mahabbat - keyde u, keyde gazdanbaghan jәy su...

Al, Aldar Kósening mahabbaty bal bola ma, әlde aitqan jerden aulaq, u bolady ma, ony qazir kóresizder...

Bir kýni Aldar Kóse kórshi auylda túratyn sýiiktisi Shiyegýlding ýiine keshtetip keldi. Qora janynda siyr sauyp otyr eken. Ákesi de, sheshesi de qatal, qaq mandaydan bir peruden nemese jatqyzyp alyp, ayaqtary mayysqansha tebuden tayynbaydy. Osyny bilgen Aldar Kóse óristen qaytqan qoylarmen birge  qora ishine enbektey kirip ketti.  Bir kezde әkesi keldi. Qora ishindegi qoylaryna qarap túryp:

- Qatyn-әi,  qoramyzgha bóten qoy kirip ketipti, bildirmey soyyp alayyq ta?-dep súrady.

- «Qyzgha qúshaq, qoygha pyshaq dayyn» degen sózim bar, soysaq, soyyp alayyq,- de­gen әielining dausy shyqqanda, mana  tereze túsynda jangly túrghan qoy teri­sin jamylyp alyp, qoylarmen qatarlasyp túrghan Aldardyng jany múrnynyng úshyna kelip, kózderi jypylyqtady.

- Qoranyng ishi qaranghy, lәmpechkesi kýiip ketipti. Ashana ishine jasyryp  soyamyz-au...

Osylay degen otaghasy Aldardyng janyna kelip, ýstine jamyla salghan qoydyng te­ri­sin sipalap qoydy. Sosyn qúiryq jaghynan ústap,  «qúiryqty» ekenin bil­gi­si keldi ghoy deymin, mytyp-mytyp jibergende, Aldekeng shyday almay:

- Oibay...-dep qaldy.

- Oibay!-dedi otaghasy da qorqyp ketip.

- Úyat emes pe, aghasy? Qúiryghymdy ústaghany nesi...

- Oibay! Bóten qoy sóilep ketti!-degen otaghasy ot alghan traktorday sekirip-sekirip aldy da, túra qashty. Ákesin kórgen Shiyegýl de sýtin aqtaryp aldy. Qy­­zy da, әkesi de, biri -  әielinin, biri -  sheshesinin  artyna jasyryndy. Búl kezde «manyraghan»  Aldar Kóse tórt ayaqtay qoradan shyghyp, jartylay ashyq túrghan darbazanyng esiginen shyghyp bara jatty. Ásheyinde, «batyrsynghan» otaghasy múny kórgende, talyp qaldy... Áyeli bolsa, «Ket shaytan, ket! Qaytyp kelme!» dep artynan shelektep su shashty.  Biraz jerge deyin enbektep barghan Aldar Kóse  aryqtyng jaghasynda alqynyp otyrdy. Sýiiktisi Shiyegýlge qalay jolyq­sa eken a? Búl auylda úyaly telefon da  tolqyn ústamaydy...  Aqyryn jýrip, darbazanyng tesiginen syghalap túr edi, bireu iyghynan  ústady. Búl onyng qolynan qaghyp jiberdi, qaraghan da joq. Anau iyghynan taghy ústady. Búl onyn  qolyn taghy qaghyp jiberdi. Qaraghan da joq. Tesikten syghalap әlek. Osy auyldyng jigiti  yzalandy bilemin, Aldardy qapsyra qúshaqtap, әudem jerge laqtyryp jiberdi.

- Ói, sen kimsin?-dep súrady Aldar Kóse.

- Ózing kimsin?

- Aldar Kósemin. Ózing she?

- Osy auyldyng bozbalasymyn. Shiyegýlding ghashyghymyn.

- Qoyshy-ey?-dep kózderin syghyrayta qarady Aldar Kóse,- Shiyegýl saghan ghashyq pa?

- Ólerdey ghashyq!

- Ólerdey?

- Iya. Ótkende meni oilap, óleyin dep jatqanda, auzyna su tamyzyp ketkenmin...

- Qoyshy-ey?

- Ózin  ne istep jýrsing múnda?

- Shiyegýlding sheshesine ghashyqpyn... Ótkende meni oilap, óleyin dep jatqanda  auzyna qúrt salyp ketkenmin.

- Sheshesine? Kýieui óltiredi ghoy!

- Mahabbat jasqa qaramaydy,  basqa qaraydy.

- Ózing búl auyldyn  jigiti emes siyaqtysyn?

- Kórshi auyldanmyn. Shiyegýlding sheshesin oilap, mazap ketti...

Aldar Kóse ózi qatarly jigitting qoltyghynan alyp, onasha jerge  baryp sybyrlasty.

- Bylay bolsyn,- -dedi Aldar,- Shiyegýldi kórging keledi me?

- Iya.

- Mening de kórgim keledi.

- Nege? Shiyegýlge kelip jýrgen qu emessing be? Terindi sypyryp, satyp jibe­rey­in be?-degen shoyyn qara  tez tútandy.

- E, jogha, -dedi Aldar Kóse,- qazaqta «Sheshesin kórip, qyzyn al...» degen sóz bar. Men sheshesin kóremin, sen qyzyn alasyng ghoy. Shiyegýlding sheshesi búryn kýieuge tiyip, onysy  asqazan jarasynan qaytys bolyp ketipti degendi estidim. Myna kýieuining de әieli asqazan jarasynan qaytys bolghan eken. Shiyegýl artynan erip kelgen qyz. Solay ghoy? Endeshe, men Shiyegýlding sheshesinin  qaytys bolyp ketken kýieuining kónildesinen tughan balasymyn. Qaryndasymdy izdep kelgen betim osy. Senimen әskerde birge bolghanmyn. Kelistik qoy?  Meni ertip, ýige kir...  Qoy soyady, et jeymiz degendey... Ári ghashyghynmen sóilesip qalasyng degendey...

- Sen keshir meni, oinap aita salyp edim, ol maghan emes, men oghan syrttay ghashyqpyn. Estuimshe kórshi auyldan bir jigiti bar deydi. Sen ony tanymaysyng ba?

- Tanysam talqan jep týiileyin. Al, basta! Atyng kim edi senin?

- Almabek.

- Nemene pәle, búl auyldyng adamdarynyng attary ylghy jemis-jiydek..,

- Shiyegýlding әkesining aty-- Pistebek, әielining aty-- Pistegýl...

Ne kerek, ekeui aulagha kirdi.

- Kóke,- dep dauystady Almabek.

- Kókeng kóje iship otyr, jәy jýrsing be, Almabek?-dep súrady ashanadan shyqqan Shiyegýlding sheshesi.

--Myna jigit sizding búrynghy kýieuinizding kónildesinen tughan bala eken. Qaryn­dasyn izdep kelipti.

- Kótek! Ne deydi?-degen Pistegýl betin shymshydy.

- Apay, men marqúm әkemning kónildesinen tughan balamyn. Atam Aldar Kóse...

- Kim-әi, esik aldynda alqynyp túrghan?-dep Pistebek te shyqty.

- Kóke, myna jigit jeneshemning búrynghy kýieuining kónildesinen tughan bala eken. Sizderdi izdep kelipti. Ekeumiz әskerde birge bolghanbyz,- dep sarnady Almabek.

- Nemene? Ne dep túrsyng ózin?-degen Pistebekting kózderi atyzday boldy. Áyeline qarap edi, onyng kózderi qylilanyp ketipti. Qylilanbay qaytsin, eki keshting arasynda bireu ýiinizge kelip: «Apay, men sizding búrynghy kýieuinizding kónildesinen tughan balamyn..» dep túrsa, kózderiniz ýsh búryshty, nemese kubik bolyp keter me edi?  Artynsha Shiyegýl kórinip, Aldardy kórdi de tang qaldy. «Oy, múnda nege jýrsin?» dep qalyp edi, Aldar  bayqatpay kózin qysa qoydy. Ákesi qyzyna búryldy:

- Shiyegýl, sen ne, myna jyndy basty tanisyng ba?

- Jogha.

- «Múnda nege jýrsin?» deding emes pe?

- Almabekke aittym.

- A-a...-dedi әkesi.

- E-e...-dedi Almabek.

- O-o...-dedi Aldar Kóse. Sóitti de, Shiyegýlge qaray qúshaghyn asha jýrdi:

- Qatqan nanday bolghan qaryndasym menin! Aq tamaq qarlyghashym menin! Bir әkening kindiginen jaralghan tuysym menin! Seni de, myna jaqtyrmay túrghan ógey әkendi de, myna solyp qalghan qiyarday kógerip ketken anandy da kóretin kýn bar eken-au!

Shiyegýl týiening ýstine shyghyp ketkendey, eshtene týsine alar emes. Anyryp túrghan әkesine, bir metr tayaq jútqanday qaqiyp qalghan sheshesine  kezek-kezek qarap,  ózin qúshaqtay alghan jigitining qúshaghynda balqy-y-yp túra berdi.

- Qaryndasym-au, sheshemdi onbaghan bir kamaz myjyp ketip, ólerine on minut, on sekund qalghanda: «Aldarjan, saghan syrymdy aitayyn, pәlen degen auylda túratyn týgen degen kisi sening әkeng bolady. Biraq әkeng asqazan jarasynan qaytys boldy. Sheshelering bólek bolghanymen, әkelering bir qaryndasyng bar, aty Shiyegýl dep edi...  O, jaratqan iyem, endi men óle bersem de bolady!»-degen Aldar kóse:

- Kóke ýide myltyq bar ma?- dep súrady.

- Ony qayteyin dep edin?

- Baqyttan basym ainalyp barady! Endi atylyp ólsem de armanym joq...

- Tek... O ne degenin? Ólgeni nesi? Bizding ýide ólsen, biz de jauapty bolarmyz...

Almabekting eki kózi Shiyegýlde... Kózderimen sheshindirip, kózderimen kiyindirip әure... Qara torynyng әdemisi... Shirkin, mening әielim bolsa, moynyma mingizip alyp, eki ayaghyn salaqtata ýidi ainala jýgire berer edim, jýgire berer edim... dep te qiyaldandy.  Bir kezde ol:

- Shiyegýl, bauyrynmen tabysqanyna quanyshtymyn!-dedi.

- Rahmet Almabek,- degen Shiyegýlding eki beti qyzaryp, tómen qarady. Baghanaly beri «tormoz» bolyp qalghan Pistegýlding esi endi jiylsa kerek:

- Ishke kireyik, shәy isheyik,--dedi.

- Qaryndasym menin! Ógey әkendi keremet aqkónil dep estidim, qazir mening qúrmetime bir qoy soyayyn, soyayyn dep qalyp túr...

Qyzdyng әkesi men sheshesi ýige búryn kirip ketti de, Aldar Kóse  bógelip qal­dy. Ýige kirip kele jatqan Almabekting aldyn kes-kestedi.

- Sen qayda barasyn?

- Endi... Ýige kirip, et jep degendey...

- Ashtan ólding be ne? Ne, ýiinde et joq pa? Shiyegýl, sen myna jigitke ólerdey ghashyq ekensing ghoy? Ózi aitty...

- Kim? Men be? O, qughynbay!-degen Shiyegýl Almabekting basyna  shybyn úrghyshpen salyp qaldy.

- Kórding be? Ótirik órge baspaydy. Bar, bar endi, men Shiyegýlding «aghasymyn» ghoy,  әitpese...

Almabek ashu degen aighyrdy erttep minip aldy.

- Nemene әitpese? Men qazir kókem men jenesheme bәrin aitamyn. Kóke... Kó...-dep kele jatyr edi, Shiyegýl shybyn úrghyshpen auzyna salyp qaldy. Aldar Kóse artynan kelip, qapsyra qúshaqtap, qúiryghyna tizesimen tepkilep, kóshege shygharyp jiberdi. Osy kezde Pistegýl syrtqa shyqty:

- Ýige kir, shaqyrylmaghan  qonaq jigit...

Aldar ýige kirse, Pistebek jarylugha shaq túr eken.

- Iya, kónildesten tughan bala. Ne ýshin keldin?

- Qaryndasymdy kóruge...

- Kórding be? Endi qayqay!

- Qaytip qayqayamyn? Sizdi múnday sarang dep estimegen edim... Bir qoy soyma­sanyz, ketpeymin!

- Mynau ne deydi, Pistegýl?

Pistegýl Aldardyng qolynan ústap, jalyna bastady:

-         Aynalayyn, kimnen tusang da, bizge bәri bir, qazir kelgen jaghyna qayta ber! Jana Almabekting kózinshe úyaldyq... Elge jayylyp kete me dep...

Shiyegýl ernin tistelip túrghan:

- Apa, týn ishinde qayda barady? Qonyp ketsin...-dedi. Sheshesi jalt qarady.

- Sen qyz tiyegi týsip qalghan dombyra bolmay, tynysh túr!

Aldar  basyn shayqady. Shiyegýlge taghy da kózin qysyp qoyyp:

- Eger meni qonaq etpesenizder, eger maghan qoy soymasanyzdar, onda qarghay­myn. Erkekting qarghysy qatty bolady...-dedi de:

- O, tәnirim!-dep qolyn jaydy, - Myna erli -zayyptylardyng kirpikteri qysqa bolsyn, aitatyn sózderi núsqa bolsyn, itteri ýrmesin, dúshpandary kýlmesin!  Shirigen bay bolsyn, aldarynda qaymaq pen may bolsyn!  Qoylary shulap, manyray bersin, esekteri esik aldynda anyray bersin! Oshaqtarynda ot bolsyn,  kóktemde qauyn egip, qoldarynda shot bolsyn, kiygen kiyimderi  kýn sayyn toza bersin, auylgha konsert kelse, moyyndaryn soza bersin! O, Tәnirim...

- Boldy, boldy, qarghysyng alghys siyaqty eken, - dedi Pistebek, -jaraydy, bir qoy soyalyq, әitpese, býkil auylgha «sarang edi...» dep jayyp ketersin.

Ol ornynan túryp jatyp taghy da:

-         Pistegýl,  eks-kýieuinning tynysh jýrmegenin qarashy...-dep qosyp qoydy. Aldar  qulana jymidy. Shiyegýl oghan jәudirey qarady. Endi qaytsin, «kórshi auyldyng jigitine ghashyq eken, bir kýni qashyp ketedi-au!» degen sybysty estigeli, әkesi de, sheshesi de ýiden qargha adym shygharmay qoydy emes pe?

Ákesi men sheshesi qoy soy qamymen syrtqa shyghyp ketkende, Shiyegýl Aldardy qúshaqtay aldy.

- Janym-au, - dedi ýzdigip, -Myna qylyghyndy qalay týsinemiz?

- Kóshennen bylay ótip ysqyramyn, olay ótip ysqyramyn, kezdesuge shyqpay qoydyng ghoy tegi, -dep Aldar Shiyegýldi qúshaghyna qysa týsti.

- Áke-sheshem meni osy auyldyng betke ústarynyng balasyna bermek. Olar qúda týsip qoydy... Balasy qaladaghy qarjy polisiyasynda júmys isteydi, halyqtyng qaltasyn qaqsa da ashtan óltirmeydi deydi...

- Solay ma? Onda men seni býgin týnde alyp qashamyn!

- Arqalap pa?

- Arqalap!

- Jayau?

- Jayau!

- Qalay?

- Mine bylay, min arqama!

Aldar Kóse enkeye qalyp edi, Shiyegýl arqasyna yrghyp minip, jabysa  qaldy.  Sóitti de, ekeui ýidi bastaryna kótere daudyrasyp, bólmeni ainala berdi, ainala berdi... Bir kezde bólmege kirip kele jatqan Shiyegýlding sheshesin qaghyp ketip, shalqasynan týsirdi. Ózderi de omaqasa qúlady. Mәselening mәn-jayyn týsine almaghan Pistegýl: «Oybay, kótek!» dedi de, ashylyp qalghan baltyryn etegimen jauyp, ornynan túra almay, yqylyq atty da qaldy. Shiyegýl betin basyp, dalagha qaray jýgirdi. Aldar Kóse bolashaq enesin qoltyghynan demep túrghyzdy da:

- Keshiriniz apay, qaryndasym ekeumiz balalyq shaghymyzda birge bolmadyq qoy, at bolyp, ony arqalap ta oinamadym... Sol olqylyqtyng ornyn toltyrayyq dep...-dedi mingirlep...

- Qyzymdy arqalap alghany nesi... Úyat-ay... Áy, Shiyegýl, qaydasyn, qoydyng ishek qarnyn tazalasyp jiber! Sony aitugha kelip edim... O, nesi-әi...-degen Pistegýl ayaghy auyryp qalsa kerek, syrtqa qaray aqsanday basyp bara jatty...

- Keshiriniz, sizding qyzynyz bolsa, mening qaryndasym...

Týnning bir uaghynda buy búrqyrap, quyrdaq keldi. Aldar jútynyp sala berdi. Biraq Pistebek te, Pistegýl de  ýndegen joq, tymyrayyp otyrdy da qoydy. Quyrdaqtan da auyz  tiymedi. Shiyegýl quyrdaqqa qolyn soza berip edi, sheshesi qolymen onyng qolynyng ýstine shart etkize úryp jiberip:

- Qonaq osynyng bәrin jep ketedi deysing be? Qalady ghoy, әdeyi túzyn uday qyldym. Erteng sugha shayyp jiberip, qayta quyramyz..-dedi.

- Oie-ba-ay... «Sheshesin kórip, qyzyn al» degen bayaghynyng sózin, býginde: «qyzyn kórip, qyzyn ala ber, sheshesin qaytesin?» dep ózgertken dúrys-au. Myna qaryndasymnyng bolashaq kýieui enege jaryghan eken...-degen Aldar Kóse quyrdaqtyng bir týiirin piyalayyndaghy ystyq shayyna batyryp, qasyqpen myjghylap, túzyn ketirip baryp jey berdi.

Quyrdaq jelinip bolghan son, Aldar Kósege tórgi bólmege tósek salyndy.  Ýy iyeleri men Shiyegýl esik aldyndaghy jatyn jaygha, nardyng ýstine  jata ketisti. Sheshesinen bólekteu jatqan qyzdyng kónili jigitte. Aldardyng da úiqysy keler emes. Bir kezde ary aunap, beri aunap, aqyrynda, oibaylap, syrtqa atyp shyqty...

- Ne boldy? Nemene boldy?- dep súrady Pistebek.

- Ana bólmede qyzdar jýr...

- Qanday qyzdar, oibay?-dep atyp túrdy Pistegýl.

- Eki qyz... Shaytan qyzdar.. Ýstime shyghyp alyp, airan iship otyr...

- Bizding ýide shaytan, jyn-jybyr joq, keshe adyraspandap tastaghanmyn, -degen Pistegýl bólmege kirdi. Artynan Pistebek keldi.

- Jat, osy jerge jabysyp! Qanday qonaqsyng ózin?-degen Pistegýl ernin shýiire shyghyp ketti. Pistebek te yzalanyp barady. Týnning bir uaghynda Aldar Kóse taghy da oibaylap atyp shyqty.

- Nemene pәlesing ózin?-dedi Pistebek úiqysy shayday ashylyp.

- Ana jaqta eki kishkentay-kishkentay quyrshaq kempirler... Shaytan kempirler ýstime shyghyp alyp, jýn týtip otyr.

- Qúdayym-ay, endi ne iste deysing bizge?-dedi Pistegýl kózin tyrnap ashyp.

- Qorqamyn... Aralarynyzgha jatayynshy...

- Bolmaydy! Somaday bolyp, o nesi-ey... Áy, Shiyegýl, beri jat. Shetke aghang jatsyn, jabysqyr pәle!

Tang atar aldynda Aldar Kóse Shiyegýldi týrtip oyatty.

- Áke-shesheng qorylgha basty. Dayynsyng ba?-dep súrady.

- Jigit dayyn bolsa, qyz dayyn!

Ekeui tósekterinen aqyryn túryp,  endi jýre bergende, qyz әkesi ynyranyp baryp, úiqyly-oyau basyn kóterip:

- Búl kim?-dep súrady.

- Men ghoy. Ketip baramyn, kóke...

- A-a, sen be? Qasyndaghy kim?

- Kólenkem ghoy...

- Kólenkeng de, ózing de qúry!

Aldar Kóse kólenkesindey bolyp túrghan Shiyegýlin jetektep, auladan jýgire shyqty.  Sharbaqqa baylanghan atyna yrghyp minip, sýiiktisin artyna mingestirip aldy da, auylyna qaray shaba jóneldi. Shauyp bara jatyp, tanghy dauysy janghyra shyqty:

- O, mahabbat, men saghan da, túzy kýshti quyrdaqqa da shóldep kelemin! Toygha kelinizder aghayyn, toygha!

«Abay-aqparat»