Senbi, 31 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 111953. Jazylghandar — 106310. Qaytys bolghandar — 1825
Birtuar 3027 9 pikir 26 Qyrkýiek, 2020 saghat 12:33

Múhtar Áuezovting «qonyr anasy» – Bórilige kelui...

Bórili – Semey qalasynan seksen shaqyrymda ornalasqan eldi meken. Zamanymyzdyng zanghar jazushysy Múhtar Omarhanúly Áuezov tughan jer. Ondaghy M. Áuezov muzeyining aldyndaghy tóbede «Múnly qonyr tughan anam, tughan jerim Bórili» degen jazu ýlken tasqa qashalghan. 1943 jyly Múhang qatty qamyghyp otyryp aitqan osy sózderdi janynan bir eli qalmay ergen adal shәkirti Qayym Múhamethanov qoyyn dәpterine týsirgen eken.

Múnly qonyr... Nege? Áuez ata nemereleri arasynan bala Múhtar qara týsti, qonyr boluymen erekshelengen, auyldastary ony «Qonyr» dep ataghan. Tughan jeri de qonyr edi. Bórili aumaghyn qonyr boyaugha boyaghan – qalyng ósken qaraghan. Sol qonyr jynghyldy qasqyr tasalap, órip jýrgen, sonan jer «Bórili» atalghan. «Múnly» sózining mәnisi tómendegi әngimede bayandalmaqshy.

Múhang tughan jeri Shynghystaugha 1926 jyldan song jii qatynay almaghan. Dәldisin aitsaq, ýsh-aq ret qana (1943, 1945 jәne 1957 jyldary) at basyn tiregen. Agha úrpaqtyng esinde saqtalghany, habardar bolghany – osy saparlar. Keyingi eki sapardyng ereksheligi – olar shygharmashylyq emes, Múhannyng respublika kóleminde atalyp ótken Abaydyng 100 jyldyq jәne ózining 60 jyldyq mereytoyyna baylanysty kelgendigi edi. Ol kýnder, әriyne, ýnemi kópshilik qauym ortasynda ótken bolatyn.

Tómende jazushynyng Shynghystaugha 1943 jylghy saparyn sóz etpekpiz. Senseniz, 1927-1943 jyldar aralyghy – úzaq ýzilis. Úly suretkerding tughan jeri Shynghystau ónirine 17 jyl boyy tabany tiymegen!

Nege? Ne sebepti? Aldymen jalpy tarihy ahualgha toqtalayyq.

«1930 jyly jaz aiynda, – dep esine alady Múhannyng jerlesi Nyghmet Maghauiyaúly degen azamat, – Semeyge oqugha ketkenimde halyq qolynda mal degening barshylyq edi. Bir jyldan keyin auylgha qayta oralsam, qolda mal týgil, ýrerge it te qalmapty. ...Halyq elden bezip, әr tarapqa jayau ketse, keybireui tau ishin pana etti, múny «banda» dep atady. Bosqyndar ishinde meni de ústap әkep, GPU-ge tapsyrdy. Osynau landy basqaryp, úiymdastyrushy – Abzal Qarasartov bolatyn-dy. Ol – osy kezde GPU bastyghy» (N. Maghauiyaúly. Shәkәrim qajyny kórdim // Júldyz. -1993. №4).

Keng baytaq qazaq dalasyn alapat ashtyqtyng qúiyny shapshang oraghany sonshalyqty, bir-aq jyldyng ishinde airanday úiyghan elding úipa-túipasy shyghyp, jartysyna juyghy jalmanghan edi. Netken zúlmat desenizshi! Búl – qazaq elin biylep-tóstegen Goloshekin qoldan úiymdastyrghan últtyq genosid ekeni dәleldengen jayt. Sóz bolyp otyrghan 1931 jyly Tobyqtynyng 70 adamy Semeyding týrmesine jabylyp, kóp úzamay bәri de atyldy. Atylghandar arasynda – Abaydyng Áygerimnen tughan balasy Mekayyl (Mekesh), Orazbaydyng balasy Medeu bolys (Túraghúldyng qúdasy), Medeuding balasy Saniyaz boldy.  Atyludan aman qalghan barsha Qúnanbay nәsilderi, yaghny Múhannyng eng kóp aralasqan dos-jarany, sonday-aq, Áuez qoja auylynyng túrghyndary 30-shy jyldardyng basynda bas saughalap, әr tarapqa tentirep ketken bolatyn. Sóitip, Múhang el ishinde «jaqynym, tuysym» dep izdep baratyn, sonday-aq, birge ósken «qimas dos-jaran, úyalas qúrby-qúrdas» dep bauyryna basatyn kisi siyrep, yaky tipti qalmap ta edi.

Endi M. Áuezovting 1943 jylghy saparyn bayandaugha kósheyik. Ol jayynda Qayym agha Múhamethanovtyng ózining «Úly ústaz, qamqor agha» atty estelik maqalasynda tolymdy týrde jazghany bar (Q. Múhamethanov. Úly ústaz, qamqor agha // Abay. -2004. №2).

«1943 jyly fevraliding ayaghynda jazushylardyng ýshinshi plenumyna keldim, – deydi Qayym agha. – Plenumnan keyin biraz uaqyt Múhannyng ýiinde boldym. «Abay» romanynyng ekinshi kitabyn jazugha kirisken eken. Kóp әngime aita kelip, Múhan:

– Elge barmaghanyma on jeti jyl boldy, jaz shyqqan son, amanshylyq bolsa, elge baryp qaytam, – dedi». Mine, Múhang Shynghystau ónirine Shәkerimmen songhy ret jolyghysqan 1926 jyldan song kele almaghan, ony óz auzynan estip otyrmyz (shyny kerek, úly jazushy 1939 jyldyng jaz aiynda Abay audanyna kelgen. Audandaghy mektep oqushylary men múghalimdermen kezdesip, alghash ret mektepting janynan «Abay úrpaqtary» atty qoljazba jurnal ashugha úiytqy bolypty. Búl sapar jayynda ózgedey derek joq).

Sóitip, Múhang 1943 jyldyng shilde aiynyng ortasynda úzaq 17 jyl kóre almay, qúsa bolghan tughan jerge saghynyp kelip, bir ay boyy armansyz aralaghan. Búl joly sapargha taza shygharmashylyq maqsatpen shyqqany ayan. Qasyna jazushylardan Esmaghambet Ysmaylov, Saparghaly Begalindi jәne Poloskiy degen kinorejisser men Baqy Urmanche degen suretshini ertken eken. Bir ailyq sapar maqsatyn maydandaghy ini-shәkirti Mәlik Ghabdullinge jazghan haty tolyqtay ashady: «...Qys boyy, osy shaqqa sheyin de kóp júmys istep em. Qaladan shyqpay, kolhozdy da kópten kóre almadym. Sondyqtan bir jaghy demalys, bir jaghy jýris Abay audanyna jýreyin dep otyrmyn. Joldastarym jaqsy – Esmaghambet pen Saparghaly Begaliyn. Avgustyng 15-inde qaytyp kelemiz. Búl barysta romannyng ekinshi kitabyna kerek peyzaj, kórinister, tabighat ereksheligi siyaqty boyaulardy, әsirese, aiyryqsha jiya qaytpaqpyn. Búryn roman jazbay jýrgende óz audanym, jalpy bilip jýrgenim jetkilikti siyaqty edi. Arnap, qadaghalap suretteuge kirgen degende qayta qarap, sol Jiydebay, Týieórkeshterdi qaytadan kórip alu siyaqty almaq maghlúmattarym bar».

Sonymen, Almatydan shyqqan jolaushylardy Qayym agha Ayagóz qalasynda tosyp alghan. Bir top bolghan jolaushylar Ayagóz ben Qarauyl arasyndaghy birneshe eldi meken – kolhozdargha asyqpay ayaldap, audan ortalyghy Qarauylgha jetedi. Osynda Múhang eki-ýsh kýn dem alyp, tynyghyp alghandy jón kóredi. Onan song jolaushy top taghy el aralaugha shyghyp, búl joly Baqanas jaylauyna baghyt alady. Osy mezetti Qakeng bylay dep esine alady: «Aqbaytal asuynan asyp, Shynghystyng syrtyna shyqqanymyzda Múhang kónildenip:

– Mine, Abaydyng naghyz óz qonysyna, óz jaylauyna jana jettik, – dep Abay auylynyng keng jaylauyn әngime etti». Úly jazushynyng osynau hosh kónilinen, Baqanas jerine saghynyshy ózgeshe ekeni sezilse kerek-ti.

Qarauyl selosynyng túrghyny, qazir kózi tiri Manatay Tolghanbayúly ózining «Ákem turaly әngime» atty esteliginde bylay dep derek beredi: «Elge kelgen son, qasyna әkem Baltaqay men Qabysh Kәrimqúlúlyn ertip alyp, Shynghys tauynyng Bauyr, Syrtyn týgel aralap, Abaydyng qystau etken mekeni, jaz jaylauy, kýz kýzeui, óris-qonysyn aralaghan, say-salanyng birin qaldyrmay sýzip ótken».

Sapar bir aigha sozylghan dedik. Onyng eng sonynda Múhang tughan jeri Bórilige keledi. Búl kýnderi qasynda jalghyz serigi – Qayym Múhamethanov qana qalghan eken. Sol kezdegi Abay audanyndaghy jalghyz kólik – bir jýk mәshiynesine minip, Múhang ekeui Qasqabúlaq auyl kenesi auqymyndaghy Tazabek degen auylgha týsip qalady. Basqarma tóraghasy Saqalúly Isatay (Jókeng ishindegi naz ruynan) degen kisilikti kisi qoyyn soyyp, týstik beredi.  Týstikten son, Múhang Bórili-Araltóbe-Tyshqangha barghysy keletinin aityp, ekeumizge eki at jәne bir atshy ertuin súrady tóraghadan deydi Qayym agha.

Tóragha qarauyldyq Kenjetileu Dolanbekúly degen azamatty qosady, osymen, ýsh attyly Bórilige bet qoyady. Mine, osy sәtten manadan kónili shalqyghan Múhannyng ensesin auyr ýnsizdik basqan kórinedi. Qarajyryqtaghy beyit, birer qora ornyna biraz ainalyp, jolaushylar Bórilige jetedi.

«Búl oryngha mening birinshi keluim edi, – deydi Qaken. – Bórilide bir jan, bir mal úshyraspady. Múhannyng qystauy anghay-sanghay. Esik-terezesi ashyq, sylaghy týsken. Kóriksiz-aq! Múhtar búrynghydan da túnjyrap, týsi qara barqyn tartyp, erini kógerip, attan týsti». Ýsh jolaushy ýi-jaydyng ishine kirip, manaydy týgel aralap, marqúmdardyng basyna qúran-dúgha oqidy. «Múhang ekinshi tóbedegi Arynbek, Aghzam qoralaryn syrtynan ainalyp shyqty, – dep jazady Qayym. – Búl qoralar many tolghan qabirler eken. «Búl jamanshylyq jyly ashtan ólgender qabiri bolsa kerek» – dedi Múhan».

Kórdiniz be, yghy-jyghy el qonghan, mynghyrghan mal órgen qútty qonysta, әtteng dýniye, qúlay bastaghan tam-qora men many tolghan qabirlerden ózge dәnene de qalmaghan! Múny kórgen Múhannyng kónili múzdap, jýregi syzdamauy mýmkin be?!... Janaghy sózinde «jamanshylyq jyly» dep alapat ashtyqqa menzegeni aitpasaq ta týsinikti. Bórilini meken etken Qoja auyly túrghyndary qughyn-sýrgindi Qúnanbay úrpaqtarynan kem kórmegen, birdey bólisken. Oghan 1931 jylghy Shynghystau kóterilisi kezinde kommunist Oljabay Shalabaevty Qojahanov Qarabala degen osy auyldyng tumasy óltirgeni de bәle bolyp jabysqanyn aita otyrayyq. Toqtay qalynyz,  «Abay joly» epopeyasynan Áuez ata syrt qalghan. Nege? Abay men Áuez syr bólisip, qatty aralasqan, bir-birin jaqyn tútqan jandar ghoy! Múhang múny jaqsy bile túra, Bórili auylyn ainalyp ótken. Múnyng da sebebi janaghy jәitterde siyaqty.

Bórilining qanyrap, bos qalghany – Shynghystau ónirinde Múhannyng tuysy ghana emes, birge ósken ayauly dostary, órtende qalghan birer týp shiydey ghana bolyp, mýlde siyrep-seldiredi degen sóz (ashtyqtyn, sayasy repressiyanyng jazyqsyz qúrbandary ruhyna bas iyip, taghzym eteyik, aghayyn!).

Mineki, osy aitylghandar jazushynyng ne sebepten Shynghystaugha úzaq jyldar kelmegen hәline, mәselen, segiz jyl búryn, yaghny 1935 jyly Semeyge kelip túryp, Abay audanyna soqpay ketken jayyna sәulesin týsiredi.

1943 jylghy bir aigha sozylghan saparda bolghan taghy bir kezdesu mynau. M. Áuezov Abay, Shәkerim jaylauynyng sheti kóringende shat-shadyman bolghanyn әlgide aitqanbyz. Keng jaylau tósinde ornalasqan «Baqanas» kolhozynda Múhang kónening kózi Biybi Omarqyzyn (Shәkerim jaqyn aralasqan Ghylymbay degen zamandasynyng әieli) kezdestirgen eken. Úmytylyp qalsa kerek, búl kezdesu Qayymnyng jazbasynda joq. Sondyqtan kezdesu jayyn Biybi әjeyding óz auzynan estiyik:

«Ghylymbay Topjanúly men Shәkerim bir-birimen senimdi adamdar boldy. Kýieuim 1942 jyly soghystan qaytpady. Bes balamen auyr hәlde qalghan men Múqyr auylynda siyr sauyp jýrdim. 1943 jyly Múhtar Áuezov, Qayym Múhamethanov, Qabysh Kәrimqúlov bizding ýige kelip, kónil aitty da, Shәkerim әnderin aitqyzyp, qoljazbalaryn súrady. Kóp qaghazdy jastyq ishine buyp tigip qoyghan edim. Ákep berdim. Ózim de tintu jýre me dep qauiptenushi edim. Múhang ekige bólip, bir bumasyn alyp: «Mynany maghan ber» – dep, ekinshi bumany ózime berip: «Mynadan aiyrylyp qalma, kerek bolady» – dedi. Keterinde qol saghatyn eskertkish retinde úsynyp, keyin shay-shaqpyt ta berip jiberemin», – dedi».

Kórdiniz be, úly jazushy «ayyrylyp qalma, kerek bolady» degen, búl kóregendik emes pe. Demek, Múhang Shәkerimning erte me, kesh pe aqtalaryna kәmil sengen. Biybi әjeyding esteligi osynyng aighaghy boluymen de qúndy.

Reti kelgen son, Biybi esimdi kelesi ýlken kisini de tanystyra keteyin. Minәsh Árhamqyzy «Úly adamnyng úlylyghy» atty maqalasynda «Abaydyng 100 jyldyq toyy kezinde Múhtar agha, Baltaqay agha jәne әkem Árham mening ýiime kirip keldi» deydi. «Olar Pavlodar qalasynan kelip jetken Biybi әjeyge (Kәkitaydyng kishi bәibishesi) sәlemdesuge kirgen eken. Múhannyng týsine de jii kiretin ayauly dosy Dәku – Daniyal Kәkitayúly (1897-1945) osy Biybi әjeyding bauyrynda ósken-túghyn. Semeyge jastay oqugha barghanda әjem qasynda ailap, aptalap jatyp, barlyq qajetin әperip otyrypty. Dәku aghamen qatar jýretin Múhtar agha da búl «qamqorlyqtan» qúr qalmay, әjeme óz anasynday erkelep ósipti deydi Minәsh. Biraq GULAG-tyng túzaghyna ilikken Dәkuding óli-tirisi belgisiz bolatyn. Sondyqtan әjey: «Múhtar-au, Dәkuim qayda, Dәkuim!» dep zarlap jylay jónelgen eken. Men «әje-әje, qoyynyz!» dep qúshaghyn aiyrayyn desem, Múhtar aghanyng da kózinen ystyq jas móldirep, tógilip túr eken, tez keyin serpilip kettim» deydi estelikting iyesi.

Barlyq ejettes, syrlas dos ta, tuys ta opat bolghan, ishki múnyn syrtqa shyghara almaghan Múhanday kising kәne. Keyigen kezinde qashanda: «Pәli! Men týspegen ot bar ma?!» deydi eken.

1997 jyly úly jazushynyng 100-jyldyq mereytoyy qarsanynda Bórilide Múhtardyng әkesi men anasy – Omarhan Áuezúly men Núrjamal Ábsamatqyzyna jәne olargha irgeles jerlengen – Qasymbek pen Ghaliya Ahmetbekqyzy (Ghaliya – Semey qalasynyng qúrmetti azamaty Baltabek Ersәlimovting anasy Qapizanyng tughan әpkesi) basyna biyiktigi 9,2 metr, úshar basynda aiy jarqyraghan әdemi kesene boy kótergeni belgili.

Sabyr etsenizder,  osy ziratty kóteru Múhana arman bolghanyn bayanday keteyin.  Úly jazushynyng 1957 jyly 60 jyldyq mereytoyyna kelu  sapary ýsh kýnge ghana sozylghan edi. Búl stalindik qatigezdik dәuiri әli de kýshin joya qoymaghan keztúghyn. Sodan da bolar, biylik basynda jýrgen azamattargha Múhandy layyqty dәrejede qarsy alugha mýmkindik bola bermegen siyaqty. Úly jazushynyng qarapayym halyqtyng tenizdey sýiispenshiligine bólense de, joghary lauazym iyeleri egin oraghyn jeleu qylyp, syrghaqtay bergen eken.

«Múhang 1957 jyldyng 22 qyrkýieginde, kishi besinde Qarauylgha keldi, – dep jazady Bórilidegi muzeyge 32 jyl basshy bolghan Beken Isabaev, – ... halyqtyq merekelik jiynmen jýzbe-jýz kezdesip, lebiz bildirip, mәdeniyet ýiinde audan ónerpazdarynyng oiyn-sauyghyn tamashalap, týn týse Baltaqay ýiine keldi. Kýtimin kórdi. Audan basshylary bar, ... jiyny jetpistey kisi qonaq boldy sol ýige. Sonda Baltashqa audan basshylyghy qarajat bóldi dep otyrsyz ba? Joq, aghayyn!».

Sol kýni jәne erteninde M.Áuezov jәne oghan ergen qonaqtardyng basy-qasynda sol kezderde audandyq atqaru komiyteti tóraghasynyng orynbasary Shәken Seysembaev jalghyz jýrip, qolynan kelgen, pәrmeni jetken bar jaghdaydy jasap baghady. Biraq úly jazushynyng eng zәru mәselesi – әke-anasynyng basyna zirat kóteru búl joly da sheshilmegen kýide qala beredi.

Búl jóninde jogharyda aty atalghan Manatay Baltaqayúly sóilesin. «1956 jyly Múhang әkeme hat jazyp, әke- sheshesi jәne aghasy Qaskening basyna zirat túrghyzudy tapsyrdy» deydi qariya. Hatynda olardyng qay jerde jatqanyn, kimning qabiri qalay ornalasqanyn tәptishtep jazyp, osyghan jergilikti materialdy paydalanu kerektigi, sony jasaugha at- kólik, adamdardy jaldaugha kelisip, qajetti qarajattyng kólemin jazyp jiber degen eken. Baltekeng Múhannyng tapsyrysyn Árham Kәkitayúlymen aqyldasyp, ekeui temir sharbaq jasatyp, sonymen qorshaghan tez әri arzangha týsedi dep sheshedi. Biraq búghan Múhang kelispeydi, qansha qarajat ketse de kóteretindigin, ziratty      qazaq jolymen Aqshoqydaghy Qúnekenning ziratyna úqsas qyp, taudyng tekshe tastarynan qiilastyryp, jymyn keltirip, tekshelep órip sәuletti etip qalaudy qalaydy.

Jә, Múhang amanaty oryndaldy ma? Qaydaghy?! Múnday qúrylysty salu ýshin myqty bastyqtyng tiyisti núsqauy kerektigin jaqsy týsingen Baltekeng sol kezdegi audannyng birinshi basshysy Qazy Asanovqa kirip, jaghdaydy aitady. Ol  Múhang aitqanyn oryndaugha uәde etken eken. Biraq kýzge qaray basshylyq auysyp, Qaziyding ornyna shala sauatty, iyisalmas bireu keledi. Baltaqay agha jaghdaydy aitugha oghan da kirgende: «Men onyng júmysyn oryndaytynday, Múhtaryng kim, ózi?!» dep shaqyrayypty әlgi paqyryn.

Tek 1997 jyly ghana Múhannyng armany oryndalghanyn jana aittyq. Ólgenimizdi tiriltip, óshkenimizdi jandyrghan Tәuelsizdik qúdiretine qalaysha bas iymeske....

Qoryta aitqanda, Múhannyng 1943 jylghy Shynghystaugha kelgeni – sheber Qúday qoldaghan, «Abay joly» epopeyasy arqyly qazaq әdebiyetine zor olja salghan tamasha sapar boldy. Sonymen qatar, úly suretker qazaq halqynyng jarym-jartysyn jalmaghan alapat ashtyqty kózine elestetken tiri adamy, tigerge bir túyaghy qalmaghan Bórilini úmyta almaghany haq. Jany jabyghyp, kónili múzdap otyryp, kýbirlegen hәlde aitqan «Múnly qonyr tughan anam, tughan jerim Bórili» degen jýrekti jaryp shyqqan keremet sózder osynyng aiday aighaghy siyaqty.

Asan Omarov,

zertteushi

Abai.kz

9 pikir