Búl asygha kýtken sapar edi.Últymyzdyng Bas aqyny, kemenger oishyly, hәkim Abay Qúnanbayúlynyng tughanyna 175 jyl toluyna oray atqarylatyn is-sharalardynjay-kýiimen tanysu maqsatynda Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Senatynyng Áleumettik damu, mәdeny jәne ghylym komiytetining deputattary Abay eline, Semey jerine eki kýndik is-sapargha shyqqan edik.

Semey ónirinde bolmaghanyma 4-5 jyldyng jýzi bolypty. Sondyqtan da úly Abaydyn, kemenger Shәkәrimnin, әlem әdebiyetining klassiygi Áuezovtyng topyraghyn basu, sәlem beru bәrimiz ýshin baqyt edi.

Áuejay kórkimen kóz tartady. Semey әuejayy kez-kelgen әuejaylarmen talasa alady eken. Tehnikalyq jaraqtandyryluy da birden kózge týsedi. IYә, búl búrynghy Semey emes. Qazaqstannyng qasterli mәdeny qalasy. Ol mýldem ózgerip ketken.

Semeyding súlulyghy men symbatynyng erekshe orny bar. Múny óz kózimmen kórip, jýregimmen sezinip, jazyp otyrmyn.

Semey qalasy jana qúrylystargha túnyp túr. Kósheleri týp-týzu, ken, gýlzarlary, parkteri, skverleri qanday!

Shyghys Qazaqstannyng mәdeny ortalyghyna ainalghan Semey qalasy turaly úghym da, pikir de bólek. Oblys ortalyghy dәrejesinen aiyrylghanymen, ol sakralidi qalagha, qasiyetti ordagha ainalypty. Sondyqtan da әleumettik jelilerdegi keybir pikirlerding jansaqtyghyna kóz jetkizdim. Óz budjeti ózine jetetin Semey qalasy – Abay elining qasiyetti boytúmary eken.

Semeydegi M.Áuezov atyndaghy pedagogikalyq kolledjge kezdesuge keldik. Irgesi 1903 jyly kóterilipti. Semey seminariyasy bolypty. Býginde M.Áuezov atyndaghy pedagogikalyq kolledjin Alashtyng bilim ordasy dep te ataugha bolady.

Búl jerde әlem әdebiyetining klassiygi M.Áuezov oqyghan jәne sabaq ta bergen. Tarihy teren, syry mol oqu ornynda qazaqtyng úly qayratker úl-qyzdary – Nәzipa Qúljanova, Biahmet Sәrsenov, Alashtyng túnghysh qúrbany Qazy Núrmúhamedov, Jýsipbek Aymauytov, Respublika ghylym akademiyasynyng túnghysh Preziydenti Qanysh Sәtpaev, Ahmetolla Barlybaev, Tayyr Jomartbaev, ataqty ghalym Álkey Marghúlan, Ády Shәripov, Ahat Qúdayberdiyev, Mәnnan Túrghanbaev jәne  taghy da basqa qayratkerler oqyghan.

Kolledj diyrektory, pedagogika ghylymdarynyng kandidaty Shaghan Aldamjarqyzy Janaeva osy ordaly oqu ornynyng ótkeni men býgini turaly әngimeledi. Jastardy tarihpen tәrbiyeleu dәstýri turaly oy bólisti. Memleketimizding pedagog kadrlarynyng bilimi men biliktiligine jasalyp jatqan qamqorlyqqa nazar audardy. Ásirese, «Pedagog mәrtebesi turaly» zang ýshin Memleket Basshysyna, deputattar korpusyna rahmet aitty.

Tarihy teren, bolashaghy kemel pedagogika kolledjinen zor әsermen shyqtyq.

Qalanyng kórikti jerlerimen de tanysugha mýmkindik aldyq. Qala kórkine – kórik, ajaryna – ajar qosyp túrghan  Qaraghayly yqsham audanyna kelgende Europanyng qalalarynan kem soqpaytyn ghimarattardy kórdik. Bir ghana sport keshenining ózi ne túrady?! Ol búqaralyq sport keshenine ainalypty. Jastar әsem zaldarda sportpen ainalysyp jatyr. Búl bolashaq chempiondar kesheni bolatyny anyq. Sportpen ainalysu ýshin barlyq jaghday jasalghan. Al deni sau úrpaqtyn  ruhy biyik bolady.

Bәrin aitta, birin ait. Búl yqsham audanda 30 mynnan astam adam túratyn bolady. Demek, Semey irgeli qala retinde damy bermek.

Úly aqyn Abay Qúnanbayúly tughan Qasqabúlaqty kórdik. Múnda úly aqynnyng kindigi kesilgen. Qasiyetti meken desen, qasiyetti jer. Birden úly Abay ilimining syrly әlemine engendey bolasyn.

Jan-jaghy tal qaraghay, Úly dala tósindegi qasiyetti meken.

Hakim Abaydyng 45 qara sózinen ýzindiler jeke-jeke mәrmargha qashalyp jazylypty. Ár adam ony zerdelep oqidy. Úly oishyl Abay әr jýrekke núr bolyp qúiylyp túr. Ár úrpaqtyng - óz Abayy bar. Qazaqtyng bolashaq úrpaghy da osy jerden Abay ilimin týisinetin bolady.

Úly Abaydyng әkesi Qúnanbay Óskenbayúlynyng memorialdyq múrajayyna kelip tәu ettik, beyitine ziarat jasadyq.

Kenestik jýiening qatygez iydeologiyalyq sayasaty Qúnanbaydy ozbyr biyleushi retinde sanamyzgha qúighany әli esten shyqqan joq.

Tәuelsizdik tany tarihymyzdy janasha tanugha mýmkindik berdi. Qúnanbay Óskenbayúly da túghan halqyna últ qayratkeri retinde qayta oraldy. Tarihtan óz baghasyn aldy. Kósem de, sheshen de, әdil biylik aitqan Qúnanbay babamyzgha jasalghan qúrmet - osy memorialdyq múrajay ekendigi dausyz.

Jiydebay! Shynghystaudyng eteginde jatqan Jiydebay naghyz qasiyetti sakralidy oryn. Múnda Abay aqyn ómirining eng syndarly jyldaryn ótkizgen. Aqynnyng ataqty qara sózi de  osy jerde jazylghan.

Jiydebayda Abay men Shәkәrimge ghajayyp eskertkish qoyylghan. Memorialdyq keshen qanday!

Abay aqyngha qoyylghan әlemdik dengeydegi Eskertkish últ mahabbatyn kórsetip túr. Aqyn ruhyna taghzym etuge, Abay jýrgen jerdi kóruge kelgen qansha ma sheteldik turisterdi kórdik. Búl eshqashan halyq ýzilmeytin - Jiydebay!

Abaygha degen qyzyghushylyq, marhabbat tausylmaydy. Óitkeni, ýlkeni bolsyn, kishisi bolsyn múnda Abay ólenderin jatqa oqidy. Aqyn ómiri turaly tolghaqty sóz aitady. Búl jer últ tәrbiyeleudin, partriottyq ruh aludyng qasiyetti jeri eken. Osyny kórip, sezinip qayttyq.

Halyqpen kóptegen kezdesuler boldy. Qoyylghan súraqtargha jauap berdik. Eng bastysy, halyqtyng Elbasygha, Memleket Basshysyna, jergilikti atqarushy biylik organdaryna degen ystyq yqylasynyng kuәsi boldyq.

Úsynys ta aitylmay qalghan joq. Sonyng biri jóninde aita keteyin. Bir pedagog auyldaghy mektepterde 1-4 synyp oqushylary mektep ghimaratynda oqyp jatqanyn aitty. Biraq, epiydemiologiyalyq, sanitarlyq normalardy saqtay otyryp, barlyq synyptardy mektep ghimaratynda oqytu qajettigi jóninde úsynys berdi. Ol auyldyng syrtqy ortamen tikeley baylanysy joqtyghyn eskerudi súrady. Áriyne, biz múny Ýkimetke jetkizuge uәde berdik.

Eki kýndik saparymyzdan alghan jyly әserlerding búl bir sәtti kórinisi ghana.

Biz Semey ónirinen Abaygha degen úly mahabbat pen qúrmetti kórip qayttyq...

Baqytjan Júmaghúlov,

Senator, Abaydyng 175 jyldyghyn ótkizu jónindegi Últtyq komissiyanyng mýshesi, Ghylym, bilim, tehnika salasyndaghy memlekettik syilyqtyng iyegeri

Abai.kz