Júma, 4 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 134706. Jazylghandar — 118643. Qaytys bolghandar — 2034
46 - sóz 1969 3 pikir 28 Qyrkýiek, 2020 saghat 16:18

Qytay qalay ekinshi úly ekonomikalyq derjavagha ainaldy?

Qytaydyng qazirgi ekonomikalyq dýmpuining basynda kezindegi Kommunistik partiya kóshbasshylarynyng biri, Qytaydyng úly sayasy reformatory Den Syaopin túr. Qazirgi ekonomikalyq lokomotiv 1978 jyly, jeltoqsan aiynan bastau aldy desek te bolady.

Den Syaopinning reformalarynyng arqasynda Qytay 1992 jylgha deyin Japoniyamen, Ontýstik Koreyamen taban tiresip keldi. 2010 jyldary Qytaydyng ekonomikasy AQSh-tan keyingi ekinshi úly ekonomikalyq derjavagha ainaldy.

Búl reformalargha deyin Qytaydyng ekonomikasy memleketting sýiemeldeuimen, bir orynnan basqarylghan (Kenes ókimeti siyaqty) ortalyqtandyrylghan josparlarmen ghana júmys istep keldi. 1950-1973 jyldardyng aralyghynda Qytaydyng JIÓ 2,9 % - dy qúrasa, Den Syaopin bastaghan mәdeniyetti revolusiyadan keyin úly sekiris kezeni bastaldy. Osydan keyin Qytay elimen Japoniya, Ontýstik Koreya degen alyptar sanasa bastady. Den Syaopin kammunisttik partiyanyng bas hatshysy Mao Szedun ólgennen keyin naryqtyq reformalardy iske kórishuge tikeley kiristi. Ondaghy maqsat – qirap qalghan Qytay ekonomikasyna naryq zandylyqtaryna negizdelgen talaptarmen qan jýrgizu boldy. Áytpese, san týrli ishki revolusiyany basynan ótkerip, qaljyraghan Qytaydyng algha jyljuy mýmkin emes edi.

Den Syaopin bastaghan Kammunisttik partiyanyng kóshbasshy reformatorlardyng júmys kezeni eki etapta ótti:

1. 1970-1980 jj aralyghy – eskirgen ekonomikalyq jýiege demontaj jasap, syrttan Qytaygha joghary kólemde investisiyalar tartu, kapitalisttik, ashyq demokratiyalyq memlekettermen jana modeldegi qarym qatynasty jaqsartu, iri sektorlardaghy biznesterdi iske asyratyn sheteldik kәsipkerlerdi shaqyru boldy.

2. 1980-1990 jj aralyghy – Iri óndiristik sektorlargha privatizasiya jasau, memlekettik monopoliyanyng retteu, banktik jýie men qarjy jәne múnay sektorlaryna proteksionistti sayasat jýrgizu boldy.

Dәl osy ekonomikalyq janaru ýrdisi 1978-2013 jj aralyghyna deyin jalghasyp, Qytaydyng JIÓ-ning 70 %-gha ósuine yqpal etti. Osy kezenderde Qytaydyng ekonomikalyq ósimi jyl sayyn 9,5%-gha ósip otyrypty. Biraq Hu Szintaonyng kezinde keybir ekonomikalyq josparlar keyinge shegerildi. 1978 jyly bastalghan Den Syaopinning mәdeniyetti revolusiyasy 1989 jylgha deyin kelip, Tyanianimenidegi tónkeristken keyin sayabyrsydy.

Qytaydaghy ekonomikalyq órleu kezeni songhy 40 jyl boyy toqtau kórmedi. Qytaydyng ekinshi úly ekonomikalyq derjavagha ainaluyna Shyghys pen Kenestik ekonomikagha barynsha barlau jasauy, Tayvanmen aradaghy geosayasy jaghday da barynsha әser etti. Den Syaopinning mәdeny revolusiyalyq reformalaryna qazirgi Sy Szinpin ghana qarsy tikeley túryp, kóptegen sektorlardaghy josparlaryn shegerip tastady. Sy Szinpinning jana bastamasy әrtýrli aspektilerdi negizge alyp, jana baghyt pen jana baqylaudy barynsha kýsheytti. Búghan Qytay eksperti Minsini Pey «Qytadyng jana ekonomikalyq erasy» degen aidar taqty.

Qytaydyng ekonomikalyq órleuining basynda konservator, úly reformator, sayasatker, kammunisttik partiya kóshbasshylarynyng serkesi Den Syaopin boldy. Ol Qytay ekonomikasynyng aldyna «Tórt negizgi modernizasiya» degen jospardy bekitti. Den Syaopinge sol sәtterde Singapurdi órkeniyetkke bastap kelgen Ly Kuan Yu-ding reforalary yqpalyn jasady. Dәl osy sәtten bastap, Den myrza Singapurge 22000 qytaylyq sheneunikti attandyryp, reformalardy ýirenip kelu ýshin oqugha jiberdi.

Den Syaopin eng aldymen auylsharuashylyghy sektoryna kónil bóldi. Ol sharualargha eng auyr kezenderde jerdi iygeruge berip, otbasylyq әriptestikti ornatyp, kәsipterdi jandandyrudy tapsyrdy. Sharualar ókimetpen kelisim shart jasasyp, kәsipterin bastap ketti. 1975-1985 jj aralyghyndaghy auylsharuashylyghyndaghy ekonomikalyq jandanu JIÓ-ning 25%-yn qúrap, basqa da óndiristik sektorlargha qarajat qúnggha mýmkindikter ashyp berdi. Qytaydyng tarihyndaghy ekonomikalyq órleu dәuiri osydan bastaldy. Auylsharuashylyghynan bastalghan ekonomikalyq órleu ýrdisi qalalar men iri óndiristik sektorlargha auysty. Qytay syrtqy naryqty uysyna ala bastady. Barlyq ónimderge kvota engizdi. Jekelengen kishi óndiristik sektorlar birigip, iri óndiristik qúrylymdargha ainaldy. 1978 jyly Den Syaopin sheteldik iri investorlar men kәsipkerlerge «Qytaydyng ashyq esik sayasaty» atty jana sayasy ekonomikalyq bastamasyn jariya etkennen keyin, Qytaydyng mýddesi ýshin úshan teniz tirlik jasaldy. Qytay tarihyndaghy eng úly epoha osy bolyp qaluy da mýmkin.

Den Syaopin eng aldymen ekonomikalyq barlau kezinde burokratiyalyq shynjyrlardan tútas Qytay ekonomikasy men barlyq tarapty óndiristik sektorlardy bosatyp aldy. Burokratiya ýshin óte qatang tәrtiptigi rejimde zang júmys jasady. 1984 jyldan bastap Den myrza Shenchjenidi tehnologiyalyq maqsattaghy aimaqqa ainaldyryp, mekteptar ashyp tastady. Qazir ol eng yqpaldy tehnologiyalyq zona bolyp, onda Huawei, ZTE, Konka taghy basqa iri joghary tehnologiyalyq kompaniyalar júmys jasap jatyr. Búl qalada eng iri China Merchant Bank ciyaqty kommersiyalyq bankter de júmys jasaydy.

Endi Den Syaopinning konservativti reformalaryna sol kezdegi eski kammunisttik kózqarastaghy sayasatkerler, burokrattar men ókimet basyndaghylar barynsha qarsy túrdy. Biraq olarynan týk shyqpady. 1989 jyly oryn alghan kóterilister de Den myrzanyng reformalaryna kesirin tiygizgenimen, súnghyla sayasatker odan shyghar joldardyng bәrin tauyp ketti. Olardyng tegeurinine qaramaghan Den Syaopin Shanhay birja qory men Sheichjende birja qoryn 1990 jyly ashtyryp tastady. Dәl osydan keyin eonomikalyq órleuding janasha kezeni taghy bastaldy. Effektivti damymay túrghan óndiristik әri memleketke tiyesili sektorlar da jandanyp shyqty. Qarjynyng bәri memleketting esebinen iske qosyldy. 1985, 1988, 1992 jyldary inflyasiya dengeyi óte tómen kórsetkishterdi kórsetti. Biz jyl sayyn emes, ay sayyn inflyasiyadan qorqumen ómirimiz ótip keledi. Qytay sosialisttik naryqtyq reformanyng qojayyny bolyp shyqty.

Jalpy, biz Qytaydyng qalay, qanday jolmen damyp kele jatqanyn, memlekettik reformalardy qalay iske asyryp jatqanyn jete bilgenimiz dúrys. Búl bizding alyp kórshimiz bolghandyqtyn, onyng damu jolyn tereng biruimiz kerek. Búl әsirese jastargha kerek. Strategiyalyq josparlar men reformalardy qalay jasau kerek, últ mentaliytetine qalyptap, qalay iske asyru kerektigi bizder – jastargha kerek. Bir adam bir derjavanyng ekonomikalyq әleuetin kóterip jibergen tarih jazylyp túr. Múnday saqa sayasatkerlerding qataryna Ly Kuan Yu, Mohammad Mahathiyr, Den Syaopinderdi jatqyzugha bolady.
Búl jayynda әli talay sauatty taldaulardy jasap, tarqatyp beremiz. Ázirge búl sholu ghana dep bilersizder.

Bekbolat Qarjannyng jazbasy

Abai.kz

3 pikir