Tauly Qarabaqtaghy qaruly qaqtyghysqa qatysty BÚÚ, EO, EYQÚ sekildi Halyqaralyq úiymdar men shet eldik liyderler óz pozisiyalaryn bildirip Ázerbayjan men Armeniyagha araghayyndyq aityp jatyr. Búl turaly «Abai.kz» portalynda jariyalanghan «Qarabaqtaghy qaqtyghys. Qazaqstannyng pozisiyasy qanday?» atty maqalada egjey-tegjeyli jazdyq.

Ázerbayjan men Armeniya qaruly kýshterining arasyndaghy Tauly Qarabaqtaghy әskery shabuyldar әli toqtaghan joq. Eki elde de әskery rejim jariyalandy. Armeniya biyligi qaqtyghysty Ázerbayjan bastady dep aiyptap otyr. Al Ázerbayjan biyligi múny «kontr shabuyl» dep mәlimdegen. Olardyng ózinshe, soghysty aldymen Armeniya bastaghan. Ázirge belgilisi eki taraptan da qaza tapqandar bar. Olardyng naqty sanyna qatysty aqparattar әrtýrli.

Halyqaralyq úiymdar men memleketter Qarabaqtaghy qaqtyghysqa qatysty beytarap pozisiyany ústanyp, mәselesi kelissózder arqyly sheshudi úsynuda. Al Týrkiya preziydenti Rejep Tayyp Erdoghan Ázerbayjandy qoldaytynyn ashyq mәlimdedi.

Qazaqstannyng Syrtqy ister ministrligi 27 qyrkýiek kýni resmy mәlimdeme jasap, Tauly Qarabaqtaghy jaghdaygha qatysty alandaushylyq bildirdi. Taraptardy tatulastyru ýshin alang úsyndy.

Búdan bólek Týrki kenesi bar. Oghan Qazaqstan da, Ázerbayjan da mýshe. Týrki kenesining 2018 jyldan bergi Bas hatshysy Baghdat Qúltayúly Ámreev degen azamat. Keshe Tauly Qarabaqqa qatysty resmy mәlimdeme jasapty. Ámreevting mәlimdemesi Týrki kenesining «Facebook-tegi» resmy paraqshasynda jariyalandy.

Týrki kenesi hәm onyng Bas hatshysy Baghdat Ámreev Tauly Qarabaqty «Ázerbayjannyng okkupasiyalanghan territoriyasy», dep mәlimdegen.  Ázerbayjannyng territoriyalyq tútastyghyn qoldaytynyn aitypty.

TÝRKI KENESI BAS HATShYSYNYNG MÁLIMDEMESI

Týrki kenesining bas hatshysy Baghdad Ámireev Ázerbayjan Respublikasynyng okkupasiyalanghan territoriyalaryndaghy әskery qaqtyghysqa baylanysty tereng alandaushylyghyn bildiredi.

Týrki kenesi halyqaralyq qúqyq normalary men qaghidalaryn ústanatyndyghyn taghy bir ret bildire otyryp, Armeniya-Ázerbayjan janjalyn Ázerbayjan Respublikasynyng egemendigi, aumaqtyq tútastyghy jәne halyqaralyq dengeyde moyyndalghan shekaralarynyng myzghymastyghy negizinde tez arada sheshuding manyzdylyghyn mәlimdeydi.

Osyghan baylanysty Týrki kenesi BÚÚ Qauipsizdik Kenesining 1993 jyly qabyldanghan tiyisti sheshimderi negizinde Armeniya qaruly kýshterining Ázerbayjan Respublikasynyng okkupasiyalanghan barlyq aumaqtaryn jedel, sózsiz jәne tolyqtay bosatuyn talap etedi.

Bas hatshy adam qazasyna baylanysty Ázerbayjan halqyna kónil aitady jәne jaralylardyng tezirek sauyghyp ketuin tileydi.

Ayta keteyik, Týrki kenesi – búl týrki tildes memleketterdi biriktiretin halyqaralyq úiym. 2009 jyly Nahchyvan qalasynda qúrylghan. Mýsheleri: Qazaqstan, Ázerbayjan, Týrkiya, Qyrghyzstan men Ózbekstan. Baqylaushy memleket – Majarstan. Mýshelikke ótui mýmkin memleket – Týrkimenstan.

Abai.kz