Ádebiyet tóniregindegi әngimeler toqtausyz aitylyp, talqylanyp, taldansa iygi. Halyqtyng sanasyn oyatuda aqyn jazushylar jalyqpay jazuy kerek bolsa, ony halyqqa nasihattau, jalpy júrtqa jetkizu jolynda qogham bolyp atsalysu qajet. Pikir aluandyghynyn, syny kózqarastyng әdebiyetti damytuda atqaratyn róli zor. Al әlem әdebiyetin oqu, sózsiz әlemge jol ashu.  Osy maqsatta Til sayasaty komiyteti taghy da bir tyng jobany qolgha aldy. Búl jolghy pikirtalas ózegi Stiyven Koviyding «Jasampaz jandardyng jeti daghdysy» atty  tuyndysy boldy. «Qazaq ruhaniyatyndaghy әlem әdebiyeti» degen atpen ótken pikirtalasqa Garvard uniyversiytetining týlegi  - Shynghys Múqan, jazushy, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, filosof  - Didar Amantay, Qazaqstan jazushylar odaghy, Últtyq Kitap palatasy, Qazaq últtyq qyzdar pedagogika uniyversiytetinining oqytushylary men studentteri qatysty.

Jalpy búnday is-sharalar halyqqa ne beredi, degenge toqtalsaq,  bir ghana kitapty nasihattau arqyly ondaghy qanshama qatysushynyng qyzyghushylyghyn oyatady. Álem әdebiyetine degen kózqaras qalyptasady. Sanada silkinis payda bolady. Ádebiyetti jappay nasihattau arqyly adamy kapital damidy. Sonday-aq әdebiyette pikir aluandyghy bolsa da, sonynda ortaq qúndylyqqa toptasady. Qazaqy qúndylyqty ózgertetin uaqyt tughandyghy jóninde Shynghys  Múqan óz sózinde bylay dedi: «Kez kelgen memleketti damytu ýshin sol memleketting adamdaryn damytu kerek. Al adamdy damytu ýshin, sol adamdar sóileytin tilding sapasyn damytu kerek. Sonda memleketting damuy tikeley qazaq tilining mazmúnyna tura tәueldi. Sondyqtan býkil әlem elderi eng alghash әlemde payda bolghan iydeyany, kontentti óz tilderine audarugha mýddeli. Osy maqsatta әlem әdebiyetin onyng ishinde tanymdyq әdebiyetti qazaqshagha audarudy qolgha aldyq. Qazaq qoghamy ýshin әlem әdebiyetin sonyng ishinde ghylymy kitaptardy kóptep audaru qajet. Býginde ghylymy fantastika janryn kóptep audaryp jatyrmyz» dey kele, Stiyven Koviyding enbegindegi әlem halqyna ortaq kemshilikter, qúnttaugha tiyis qúndylyqtar, jana daghdy qalyptastyru, jana oilau qabiletin damytu turasynda  jan-jaqty taldap, ashyp berdi.

Kelesi sóz alghan Qazaq últtyq qyzdar pedagogika uniyversiytetinining oqytushysy, filologiya ghylymdarynyng doktory Baltabaeva Gauhar Sayadilqyzy: «Sizderding bastamalarynyzgha tilektestik bildiremiz. Búl bastamalarynyz óte qúptarlyq jayt. Ádebiyetti damytuda qolgha alyp jatqan isterinizge quanyshtymyz. Býgingi Stiyven Koviyding kitaby әrkimning ýstelining ýstinde jatugha tiyis kitap. Ádebiyet tónireginde pikir almasu, shygharmany studentterding boyyna siniru, olargha nasihattau jolyndaghy enbekterinizge tabys tileymin. Taghy bir aitatyn mәsele, kórkem әdebiyet kóptep audarylsa, sonday-aq Nobeli syilyghynyng iyegerlerining týrik, polyak, alban әdebiyetterimen óz ana tilimizde qauyshsaq qúba-qúp bolatyn edi» dep óz pikirimen bólisti.

Ádebiyetting adamzat ómirindegi manyzdylyghy turasynda Didar Amantay: «Qazaq tiline batys, shyghys romandary audarylyp jatyr búl quantarlyq jayt. Alayda batysta kóptegen filosofiyalyq aghymdar әsirese Italiyada, Angliyada, Fransiyada, Germaniyada jana әdeby aghymdardyng negizin qalyptastyrady. Sondyqtan zamanauy filosofiyalyq aghymdar turaly teoriyalardy 10 jyl aragha tastap, 20 jyl aragha tastap audaryp jatamyz. Aldaghy uaqytta osy olqylyqty toltyru maqsatynda júmys jasaudy úsynar edim. Álemde ýlken әdeby ýderister jýrip jatady. Keshegi jana dep týisingen dýniyening býgin qatardan qalyp jatuy, qazaq әdebiyeti әlemdik kontekste qanday oryn alyp otyr, osy mәselesin de qarastyru kerek dep oilaymyn. Qazaq әdebiyeti әlemdik enssiklopediyalargha kirmey otyr. Osy mәseleni de kóteru kerek. Últtyq mýdde degenimiz, ol últ әdebiyeti dep sanalady. Últtyq kelbetimizdi qalyptastyruda әdebiyet pen mәdeniyetti ýzdiksiz damytugha atsalysuymyz qajet»  dep óz sózin týiindedi.

Pikirtalas sonynda studentter sóz alyp, múnday jobalardy kóptep qolgha alyp, әdebiyet tóniregine toptasudy jalghastyrsa, sonday-aq әlemdik jauharlardy óz ana tilimizde oqu bizge ýlken mýmkindik beredi dep oy bildirdi.

Sóz sonynda Shynghys Múqan studentterding súraqtaryna jauap berip, óz tәjirbiyesimen bólisti.

Pikirtalas sonynda Til sayasaty komiytetining tóraghasy Ádilbek Qaba osynday talqylaulardy daghdygha ainaldyru qajettigin aityp, jinalghan júrtshylyqqa alghysyn jetkizdi.

Gýlziya Alshyn 

Abai.kz