Osydan bes kýn búryn Qazaqstannyng qos birdey odaqtasy Ázerbayjan (Týrki kenesi) men Armeniya (ÚQKÚ, EAEO) otyz jyl boyy daulasyp kele jatqan Tauly Qarabaq qaytadan ot pen oq búrqyraghan soghys dalasyna ainaldy. Ázerbayjan men Armeniya arasynda naghyz soghys bastaldy.

Býgin besinshi kýn. Qaruly qaqtyghystar toqtaghan joq. Eki taraptan da ondaghan adam qaza tauyp, jýzdegen adam jaraqat alghan. Qaza tapqandardyng arasynda beybit túrghyndar men balalar da bar. Múny eki jaq ta moyyndady. Biraq, naqty sanyna qatysty aqparattar әrtýrli.

Ras, qazir Ázerbayjan men Armeniya arasynda qaruly qaqtyghystar ghana emes, aqparattyq soghys ta jýrip jatyr. Qansha tehnika joyyldy? Qansha adam qúrban boldy? Naqty derekter joq. Al qolda bar derekter synarjaq nemese qarama-qayshylyqtargha toly. Qazir Baku men Erevan aimaqtaghy ahualdyng órship ketuine bir-birin aiyptap jatyr. Eki tarap ta bir-birining әskery hәm adamy shyghyndaryn eselep kórsetuge tyrysuda. Búl da óz kezeginde aimaqtaghy jaghdaydy shynayy baghalaugha kedergi keltiredi.

SOGhYSTYNG BESINShI KÝNI

Fakt – bes kýn búryn bastalghan soghys әli toqtaghan joq. Armeniya biyligi qaqtyghysty Ázirbayjan bastady deydi. Al Ázirbayjan biyligi múny «kontr shabuyl» dep mәlimdegen. Olardyng ózinshe, soghysty aldymen Armeniya bastaghan. Bir anyghy – preziydent Áliyev te, premier Pashinyan da elde әskery rejim jariyalaghan. Qaru ústaugha qabiletti azamattardy sarbazdar sapynan tabylugha ýndegen.

Tauly Qarabaqtaghy qaruly qaqtyghysqa qatysty BÚÚ, EO, EYQÚ sekildi Halyqaralyq úiymdar men shet eldik liyderler óz pozisiyalaryn bildirip Ázerbayjan men Armeniyagha araghayyndyq aityp jatyr. Sonyng ishinde Qazaqstan da bar.

Qazaqstan

Qazaqstannyng Syrtqy ister ministrligi 27 qyrkýiek kýni resmy mәlimdeme jasap, Tauly Qarabaqtaghy jaghdaygha qatysty alandaushylyq bildirdi. Taraptardy tatulastyru ýshin alang úsyndy.

TÝRKI KENESI: ÁZERBAYJANDY QOLDAYDY!  

Búdan bólek Týrki kenesi bar. Oghan Qazaqstan da, Ázerbayjan da mýshe. Týrki kenesining 2018 jyldan bergi Bas hatshysy Baghdat Qúltayúly Ámreev degen azamat. Tauly Qarabaqqa qatysty resmy mәlimdeme jasap, Tauly Qarabaqty «Ázerbayjannyng okkupasiyalanghan territoriyasy», dep mәlimdegen.  Ázerbayjannyng territoriyalyq tútastyghyn qoldaytynyn aitypty.

29 qyrkýiekte Qazaqstan Mәjilisi tóraghasy Núrlan Nyghmatulin men Ázerbayjan Mәjilisining basshysy Sahiba Gafarova telefon arqyly sóilesken. Eki el Parlamentining spiykerleri Tauly Qarabaqtaghy qaqtyghystardy sóz etken.

Al Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng «tvitterinde» Tauly Qarabaqtaghy qaqtyghystargha qatysty qanday da bir mәlimdeme bolghan joq.

Aytpaqshy, keshe Qazaqstannyng eks-preziydenti Núrsúltan Nazarbaev Qarabaqtaghy qaqtyghystargha qatysty mәlimdeme jasaghan. Onda Qazaqstandaghy әzerbayjan-armyan diasporalarynyng birlesken mәlimdemesin qoldaytyny jәne taraptardy qaruly qaqtyghystardy toqtatyp, daudy beybit jolmen sheshuge shaqyratyny aitylghan.

Esterinizge sala keteyik, 2014 jyl. EAEO-nyng Mәskeude ótken jiynynda Nazarbaev Tauly Qarabaqqa qatysty pozisiyasyn ashyq aityp, Qarabaqty Ázirbayjangha qaytaryp berudi talap etti. «Óitpegen jaghdayda Armeniya odaqqa kire almaydy», dep sóilegen. Dәlirek aitsaq, Nazarbaev: «Armeniya EAEO-gha mýshelikke ótui ýshin Tauly Qarabaq dauyn birjaqty etui kerek», - degen. Al 2016 jyly Núrsúltan Nazarbaev EAEO-nyng Erevanda ótken jiynyna barmay qoyghan.

QARABAQTA QAYTYS BOLGhAN QAZAQ POLKOVNIYGI KIM?

Al әleumettik jelining qazaqtildi segmenti Qarabaqtaghy qaqtyghystargha alandap otyr. Qazaq Ýkimeti beytarap pozisiya ústanyp, qaysybir tarapty qoldaytynyn bildirmegenimen, Baghdat Ámreev basqaratyn Týrki kenesi 1993 jylghy BÚÚ qarary negizinde pro-Ázerbayjandyq pozisiya ústanatynyn ashyq mәlimdedi.

Shyntuaytyna kelgende, búl daugha Qazaqstan biyligi sonau 1991 jyly da aralasyp, araghayyndyq jasamaq bolghan. Ókinishke oray, ol әreket sәtsiz boldy. 1991 jyldyng 20 qarashasy kýni jergilikti uaqyt boyynsha 14:42-de Tauly Qarabaq avtonomdy oblysyna qarasty Martuninski audany, Qarakent auylynyng manynda KSRO IIM-ning Miy-8 tikúshaghyn Armeniya Qaruly kýshteri atyp qúlatty. Onyng ishinde Reseylik jәne Qazaqstandyq baqylaushylar men Ázerbayjan sheneunikteri, úzyn sany 22 adam bolghan. Eshkim tiri qalmaghan. Qaytys bolghandardyng arasynda QR Ishki ister ministrining orynbasary, polkovnik Saylau Serikov bolghan. Keyin Armeniya biyligi múny óz moynyna alyp, «jazatayym jaghday» dep aqtalghan.

Saylau Serikovten bólek taghy ýsh qazaqstandyq bolghan. Olar: Tikúshaq komandiyri, mayor Vyacheslav Kotov, bort tehniygi Gennadiy Dolgov jәne shturman Dmitriy Yalovenko.

Resey

Qazaq biyligi beytarap dedik. Esesine orys biyligi Qarabaqqa qatty «alandauly» kórinedi. Ol týsinikti de. Mýdde jatyr. Resey de (biz sekildi) Armeniyamen eki birdey odaqta mýshe memleket. Odan bólek, Armeniya territoriyasynda Reseyding әskery bazasy ornalasqan.

PAShINYaN: RESEYDING BAZASYN QOLDANUYMYZ KÝMKIN

Gumriydegi 102 әskery baza 1995 jyldan beri TMD-nyng birlesken ÁÁQ shenberinde júmys jasap keledi. Memleketaralyq kelisim jasalyp, 49 jylgha (2044 jylgha deyin) jalgha berilgen. Onda 5 myngha juyr orys әskeriyleri ornalasqan. S-300 zenittik-zymyrandyq keshenmen jәne MiyG-29 istrebiytelderimen jabdyqtalghan. 2006-2007 jyldary Gýrjistandaghy orys әskeriyleri de kóshirilgen.

30 qyrkýiek. Armeniya premieri Nikol Pashinyan: «Reseyding әskery bazasy Armeniya qorghanys jýiesining ajyramas bóligi. Naqty jaghdaylarda әskery bazanyng potensialy qoldanyluy mýmkin. Qazir eshkim janjaldyng qalay órbiytini jayly naqty boljam jasay almaydy», - depti. Orys aqparaty solay dep jazyp jatyr.

Odan bólek Reseyding syrtqy soghys maydandaghy mýddesi bar. Sarapshylar, «bir-birine júldyzy qarsy Resey men Týrkiyanyng Siriyadan keyin sýzisip qalatyn maydany osy – Qarabaq», - deydi.

Ony orys aqparatyndaghy aitashylardyng sózinen anyq angharugha bolady. Orys sayasatshylary «janjaldy qozdyryp otyrghan – Týrkiya», degen auanda pikir aityp jatyr. Al Kremli she?

«Resey taraptardy oq atudy dogharyp, kelissózder arqyly sheshuge ýndeydi», - degen Resey preziydentining resmy saytynda preziydent Putin men premier Pashinyannyng eki mәrte telefon arqyly sóileskeni jariyalanypty.

Birinshi ret 27 qyrkýiekte sóilesken. Armeniya premieri Nikol Pashinyan habarlasypty. Ekinshi ret 29 qyrkýiekte sóilesken. Ol kezde de Pashinyan habarlasqan. Eki joly da Tauly Qarabaqtaghy qaqtyghystar jayy talqylanghan.

Al orys propogandasy, Reseyding negizgi memlekettik telearnalary bes kýn boyy tynghan joq. Tauly Qarabaqtaghy qaqtyghysty tilderi jetkenshe talqylap jatyr. «ÚQKÚ shenberinde Armeniyagha әskery kómek kórsetuge әzir-aq, edik. Olar kómek súraghan joq», - dep kýiip-pisken kópirme auyz kóp sayasatshy әlemdik qauymdastyqtyng aldynda ózderining pro-imperiyashyl pozisiyasyn býgip qalghysy keldi me, әlde Kremliding «beytarap» mәlimdemesinen asyp sekirgisi kelmedi me, әiteuir әngimelerining arasyna: «Mәskeu daudyng maydanda emes, kelissóz ýstelinde sheshilgenine mýddeli» degendi de qosyp qoyady. Orys aqparatyndaghy negizgi tezister osylar. Qarabaqtaghy qaqtyghystargha Batysty, odan qalsa Týrkiyany aiyptaydy.

TÝRKIYa: ÁZERBAYJANMEN ÁRDAYYM BIRGEMIZ!

Týrkiya

Týrkiya she? Týrkiya «Bir últ, eki memleket» degen ústanymda. Sondyqtan da, Ázerbayjan tarapyn ashyq qoldaushy memleket. Ony Týrkiya preziydenti Rejep Tayyp Erdoghan da ózining «Tvitterinde» jazdy. «Tvitteri» demekshi, Erdoghan Ázerbayjan-Armeniya qaqtyghystaryna qatysty birneshe mәrte jazba jariyalaghan. Mysaly, 27 qyrkýiektegi jazbasynda: «Armeniyanyng arandatuyna layyqty bagha bere almaghan Halyqaralyq qauymdastyq kezekti ret ekilik standarttaryn kórsetip otyr. 30 jyldan beri salghyrttyq tanytqan Minski ýshtigi búl mәseleni sheshuge mýddeli emes», - depti.

Búdan bólek, Týrkiya Parlamentindegi sayasy partiyalar birlesken mәlimdeme jasap, Armeniyanyng Ázerbayjangha jasaghan әskery shabuylyn aiyptaghan eken.

Al Týrkiyanyng Syrtqy ister ministri Mevlýt Shavushogly: «Biz Ukrainanyn, Gýrjistannyng territoriyalyq tútastyghyn qoldaymyz. Búl dúrys. Sol sekildi biz Ázerbayjannyng da territoriyalyq tútastyghyn qoldaymyz. Biz múny ashyq aittyq. Kerek bolsa, kómektesemiz. Biraq, qazir kórip túrghanymyzday, Ázerbayjannyng ózining de kýshi jetip jatyr.

Armeniya óz shabuyldary arqyly Halyqaralyq normalardyng balyghyn óreskel búzyp otyr. Jәne búl jauapsyz qalmauy kerek. Ázerbayjangha qanday da bir kómek kerek bolsa, biz kómektesuge әzirmiz. Biz «kelissózder ýstelinde de, maydan shebinde de Ázerbayjanmen birgemiz», - dedik. Búl bos sóz emes», depti.

29 qyrkýiekte Birikken Últtar Úiymynyng (BÚÚ) Qauipsizdik kenesi Tauly Qarabaqtaghy jaghdaydy shúghyl talqylap, úiymnyng bas hatshysy Antonio Guterrishting atysty tez arada toqtatu boyynsha ýndeuin qoldady. BÚÚ aimaqtaghy jaghdaydy retteu ýshin kelissózge keluge shaqyrdy.

Ayta keteyik, osyghan deyin BÚÚ Qarabaqqa qatysty 4 rezolusiya qabyldaghan. BÚÚ Qauipsizdik kenesining № 822, 853, 874, 884 rezolusiyalarynda Armeniyanyng Ázerbayjangha qarsy agressiyasyn ashyq aiyptaghan.

Biraq Ázerbayjan men Armeniya liyderleri beybit kelissózder ótkizuden bas tartyp, bir-birin jaghdaydy ushyqtyrdy dep aiyptap jatyr. Sonymen Tauly Qarabaqqa talasqan eki memleketting liyderleri ne deydi? Mine qaranyz:

PAShINYaN: ARMYaN ÚLTYNYNG BOLAShAGhY ÝShIN KÝRESEMIZ!

Nikol Pashinyan, Armeniya premier-ministri:

-Osy jyldar ishinde Ázerbayjan bizge eki-aq tandau úsynyp keldi. Birinshisi – Arsah armyandarynyng qúqyn qorghaudan bastartu. Ekinshisi – soghys. Mine, dәl osy kontekst bizdi býgingi jaghdaygha alyp kelip otyr.

Armeniya Respublikasy Arsah, armyan últyn qorghauda tabandylyqpen kýresui kerek! Búl bizding mynjyldyq tarihymyzdaghy eng manyzdy kezenderding biri. Endi súraq: Armyan halqyn qorghaugha bizding kýshimiz ben әleuetimiz, erik-jigerimiz jete me? Jetedi! Endeshe býkil armyan halqy Arsah halqynyn, armyan әskerining qasynan tabyluy kerek. Búl bizding býgingi jәne keleshek tarihymyzdy aiqyndaytyn manyzdy qadam!

BARLYGhYMYZ ÚLTYMYZDYNG SARBAZYMYZ!

Biz jenemiz! Jenuge mindettimiz! Ol ýshin әrbirimiz óz-ózimizge: «jarty qadam da keri sheginbeymiz», dep sert beruimiz kerek! Biz birgemiz! Býgin, qazir qarapayym adam, general nemese deputat degen joq. Barlyghymyz – últymyzdyng sarbazymyz!

Men býgin Armeniyanyng premier-ministri, Jogharghy әskery qolbasshysy retinde Otan aldynda jan beruge dayyn ekenimdi aitqym keledi. Bizding býgingi jiynymyz jenisaldy jiyn! Jeniske dayyn bolyndar! Qúrbandyqqa dayyn bolyndar! Óikeni biz taghdyrsheshti kezge tap keldik!

ÚQKÚ kýshine jýginu búl – sayasy mәlese. Biz ÚQKÚ -men tyghyz júmys jasap kelemiz. Qandayda bir prosessti engizu búl bólek әngime. Armeniya Qaruly kýshterining әleueti el qauipsizdigin qorghaugha jetkilikti dep esepteymin.

QARABAQTYNG TÁUELSIZDIGIN MOYYNDAUYMYZ MÝMKIN!

Tauly Qarabaqtyng Tәuelsizdigin moyyndau turaly mәselege kelsek, biz qazir osy mәseleni aqyldasyp jatyrmyz. Armeniya men Tauly Qarabaq arasynda strategiyalyq seriktistik turaly kelisim jasau, sonyng ishinde, qauipsizdik pen qorghanys salasynda әriptestik ornatu turaly kelisim jasaudy aqyldasudamyz. Múnday sheshimdi qabyldau ya qabyldamauymyz keybir fakorlargha baylanysty.

(N.Pashinyan búl sózderdi Armeniya parlamentinde jәne BAQ-qa bergen súhbatynda aitqan)

ÁLIYEV: BIZ ÓZ HALQYMYZDY, ÓZ JERIMIZDI QORGhAP JATYRMYZ!

Ilham Áliyev, Ázerbayjan preziydenti:

- Armeniya әskery provokasiya jasady. 27 qyrkýiekte qaruly qaqtyghysty bastady. Biz jauap beruimiz kerek boldy. Áskery qaqtyghystar toqtaghan joq. Biz óz halqymyzdy, óz jerimizdi qorghap jatyrmyz.

Múndaghy Týrkiyanyng róli qanday? Armeniya әskeri Ázerbayjangha shabuyl jasaghan alghashqy sәtten-aq, Týrkiya biyligi Ázerbayjandy qoldaytynyn ashyq aitty. Shyn mәninde, bizdi qoldau arqyly Týrkiya Halyqaralyq qúqyq normalaryn qorghaytynyn bildirdi. Óitkeni, Armeniya Ázerbayjan territoriyasyn okkupasiyalau arqyly 30 jyldan beri Halyqaralyq qúqyqtardy óreskel búzyp keledi.

Týrkiya búl janjalgha әskery aralasqan joq. Al aqparat kenistigindegi Týrkiya qaruly kýshterining Armeniyanyng әskery tehnikalaryn atqylauy turaly aqparattar – Armeniya tarapynan jasalyp otyrghan kezekti arandatu. Armeniya ózin әlemdik arenada aqtau ýshin jasap jatqan әreketter. Ázerbayjan Qaruly kýshteri óz territoriyasynyng tútastyghyn qorghaugha jetkilikti dengeyde әzir.

ARMENIYaNYNG QAZIRGI BIYLIGIMEN EShQANDAY KELISSÓZ BOLMAYDY!

Ázerbayjan osyghan deyingi kelisózder kezinde barynsha konstruktivti ústanymda boldy.  Men barlyq minberlerden búl daudy kelissózder arqyly sheshudi qoldap keldim. Al kelissózder qalay boluy kerek? Tek eki tarap arasynda ghana! BAQ nemese sayasatshylar «barlyq tarapar» dep sóileydi. Búl dúrys emes! Eki-aq tarap bar. Ol – Ázerbayjan men Armeniya. Bitti.

Al qazir Armeniya premier-ministri «Qarabaq búl - Armeniya» dep mәlimdedi. Múnday jaghdayda qanday kelissóz boluy mýmkin?

EYQÚ-nyng Minski júmys toby qabyldaghan prinsipter boyynsha Qarabaqtyng ainalasyndaghy territoriyalar Ázerbayjangha qaytaryluy kerek edi.

Pashinyan kelissózderdi tek Armeniyamen emes, onyng quyrshaghyna ainalghan Qarabaq «biyligimen» de jýrgizuimiz kerek dese, sol arqyly kelissózder formatyn búzghysy kelse, demek, Armeniya búl janjalgha sanaly týrde baryp otyr degen sóz.  Al, Minski toby, onyng liyderleri – Resey, Fransiya jәne AQSh preziydentteri kelissózderdi shyn mәninde tejeushining kim ekenin ashyq aita bastaghan kezde Armeniya taghy provokasiya jasap otyr. Armeniya búl provokasiyalardy ne ýshin jasap otyr? Birneshe faktor bar.  Sonyng biri – ol kvo-mәrtebesin saqtap qalghysy keledi. Al EYQÚ-nyng Minski júmys toby, sonyng ishinde Resey, Fransiya jәne AQSh liyderleri birneshe mәrte mәlimdeme jasap, eshqanday kvo-mәrtebe berilmeytinin aitqan.

ARMENIYa BÚL SOGhYSQA BIRNEShE AY BOYY DAYYNDALDY

Armeniya búl soghysqa birneshe ay boyy dayyndalyp keldi. Eger sizder olardyng is-әreketteri men mәlimdemelerining hronologiyasyn qarap shyqsanyzdar, bәri anyq kórinip túr. Osy jaqynda BÚÚ Bas assambleyasynyng minberinde túryp, Armeniyanyng soghysqa dayyndalyp jatqanyn ashyq mәlimdedim jәne ony toqtatu kerektigin aittym.

Biyl shilde aiynda olar bizding memlekettik shekara manyndaghy eldimekenderizge shabuyl jasady. Búl aimaqtar dauly aimaqtan, yaghni, Qarabaqtan әldeqayda alysta jatqan aimaqtar. Ol kezde 1 beybit túrghyn men birneshe әskery qaza tapty. Qaqtyghystar 4 kýnge sozyldy. Bizding Armeniya territoriyaynda әskery mýddemiz bolmaghandyqtan, bizding Qaruly kýshter olardy shekaradan yghystyryp shyghardy. Sosyn, eki jaqty kelisim boyynsha oq atu toqtaghan. Keyin tamyzda bizding territoriyamyzgha diyversiyalyq jasaq jiberdi. Olardy biz tútqyndap, qolgha týsirdik.

Odan keyin Armeniya biyligi okkupasiyalanghan territoriyagha, sonyng ishinde, ejelgi Ázerbayjan qalasy Shushagha Livannan shyqqan armyan bosqyndaryn kóshiru turaly demonstrasiyalyq mәlimdeme jasady. Búl kerek deseniz әskery qylmys. Búl Jeneva konvensiyasyn óreskel búzu.

Oghan deyin Armeniya Tauly Qarabaqtaghy qylmystyq top basshysynyng innaugurasiyasyn dәl osy Shusha qalasynda ótkizdi. Múnyng barlyghy bizdi janjalgha aralastyru ýshin jasalghan provokasiyalar edi. Biz sabyrlyq tanyttyq. Provokasiyagha berilmedik. Sóitip, olardyng degeni bolmay qalghan son, keshegi shabuyldy úiymdastyrdy.

PAShINYaN SOROSTYNG «QUYRShAGhY»

Janjaldyng dәl qazir tútanuynyng taghy bir sebebi – Armeniyanyng ishki sayasy daghdarysy. Qazir Armeniyada «Soros rejiymi» ornaghan. Biyl Belarusite bolmay qalghan tónkeris 2 jyl búryn Erevanda bolghan jәne sәtti shyqqan. Armeniyanyng býgingi basshysy Nikol Pashinyan sol Sorostyng quyrshaghy. Pashinyan Sorosqa kóp uәde berip alghan jәne ony orynday almay otyrghan adam.

Armeniya ýlken daghdarystaghy el. Sondyqtan, óz halqynyng nazaryn basqa jaqqa búru ýshin oghan syrtqy faktor kerek boldy. Jәne ol qolynan keldi. Onyng ýstine, bizge shabuyldardan 2 kýn búryn Armeniyanyng eng basty oppozisiyalyq partiyasynyng liyderi tútqyndalghan. Osylaysha Pashinyannyng diktatorlyq rejiymi eldegi oppozisiyanyng barlyghyn túqyrtyp bolyp, kezekti agressiyasyn Ázerbayjangha kórsetip otyr.

Al maydanda Sýriya sodyrlary jýr degen aqparat ta jalghan. Búl da Armeniya propogandasynyng júmysy. 10 million halqy bar Ázerbayjanda 2 million halqy bar Armeniyagha qarsy adam múqtajdyghy joq. Onyng ýstine biz zapastghy әskeriylerdi júmyldyrdyq. Biz óz territoriyamyzdy ózimiz qorghay alamyz jәne agressordy layyqty týrde jazalaugha shamamyz keledi.

(IY.Áliyev búl sózderdi BAQ-qa bergen súhbatynda aitqan)

Týiin. Tauly Qarabaq – Ázerbayjan men Armeniya arasyndaghy dauly territoriya. Qarabaqtaghy qaqtyghys 1988 jyly Tauly Qarabaq avtonomiyalyq oblysy Ázirbayjan KSR-ning qúramynan shyqqanyn jariyalaghan kezde bastalghan. 1992-1994 jyldardaghy qaruly qaqtyghystar kezinde Armeniya әskerining qoldauyna ie bolghan separatister Ázirbayjangha tiyesili Tauly Qarabaq pen oghan jaqyn ornalasqan jeti oblysty óz baqylauyna alghan.

Ol da ózin «Tәuelsiz el» dep jariyalaghan, biraq eshkim moyyndamaghan, sanatta joq ergejeyli «memleketterdin» qatarynda. Resey Gýrjilerden «tartyp alghan» eki aimaqty «Tәuelsiz el» retinde moyyndaghaly beri qarabaqtyqtar qompandap qalghan. Alayda, Qarabaqtyng Tәuelsizdigin ózgeler týgili әskery jaghynan ashyq qoldaushysy bop otyrghan Armeniyanyng ózi moyyndaugha daualamay otyrghan-dy. Keshegi qaqtyghystan keyin ghana Nikol Pashinyan «Qarabaqtyng Tәuelsizdigin moyyndaymyn», dep ses kórsetkendey boldy.

1988-1994 jyldary aralyghynda bolghan әskery qaqtyghys kezinde 30 myng adam qaza tauyp, jýzdegen myng adam bosqyngha ainalghan. Al 1994 jyly qaruly qaqtyghysty toqtatu turaly Bishkek protokoly qabyldanyp, oghan Armeniya da, Ázirbayjan da qol qoyghan.

TAQYRYPQA TÚZDYQ:

Qarabaqtaghy qaqtyghys. Qazaqstannyng pozisiyasy qanday?

Týrki kenesi Ázerbayjannyng territoriyalyq tútastyghyn qoldaydy!

Qarabaq dauy. «Kenestegiler» ne deydi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz