Býginde qazaq tilin últaralyq qatynas tiline ainaldyru asa manyzdy. Búl túrghyda memleket tarapynan irgeli ister atqarylyp jatyr. Solardyng biri Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne sport ministrligining Til sayasaty komiyteti úiymdastyrghan arnayy shara. Onlayn rejimde ótken seminar-kenesting taqyryby “Qazaq tilin últaralyq qatynas tiline ainaldyrudyng tiyimdi joldary” dep atalady.

Qazaqstan Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev ótken jyldyng qyrkýiek aiynda “Syndarly qoghamdyq dialog – Qazaqstannyng túraqtylyghy men órkendeuining negizi” dep atalatyn Qazaqstan halqyna arnaghan joldauynda “Halyq ýnine qúlaq asatyn memleket” atty azamattardyng ótinish tilekterin tiyimdi әri jedel týrde qarastyratyn tújyrymdamasyn jýzege asyru turaly naqty mindetter qoyghan edi.

Memleket basshysy atalghan joldauynda: “Qazaq tilining memlekettik til retindegi róli kýsheyip, últaralyq qatynas tiline ainalatyn kezeni keledi dep esepteymin” degen bolatyn.

Sonymen qatar, Preziydent Qasym-Jomart Toqaev “Ana tili” gazetine bergen súhbatynda da qazaq tilining manyzyna erekshe toqtylghan edi. Sonyng negizinde “Qazaq tilin jaqsy biletin ózge últ ókilderin qoldau” atty arnayy tapsyrma berip, elimizdegi ózge etnos ókilderine qazaq tilining manyzdylyghyn, ony ilimizdegi últaralyq qatynas tiline ainaldyru qajettigin talqylap, sheshu joldaryn úsynudy maqsat etken bolatyn.

Búl turaly Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne sport ministrligine qarasty Til komiytetining tóraghasy Ádilbek Qaba pikir bildirdi.

-Memleket basshysynyng jogharyda aitylghan iydeyasyn jýzege asyru әngimemizding negizgi ózegi bolmaq. Biz otyz jyldan beri aityp kele jatqan әngimemiz- til taghdyry. Biraq, biz dәl osy jolmen jýre beretin bolsaq, jarty ghasyr, bәlkim bir ghasyr óter. Alayda, biz bәribir Zandarymyzdy memlekettik tilde jazbaymyz. Sonda kimge qaraylap jýrmiz?

Býgingi býldirshinder ózge tilde sóileydi, ózge tilde aqparat alady dep kimdi aiyptaugha bolady. Sol basqa tilde sóilep jýrgen býldirshinder erteng kim bolady? Búl últtyq qauipsizdik mәselesi. Esep boyynsha, jinalystar men is qaghazdar memlekttik tilge kóshken. Eger sol ras bolsa, nege әli kýnge audarma jasalady? Demek, búl qújattardyng barlyghy birinshi orys tilinde dayyndalyp, artynan qazaq tiline audarylady degen sóz. Memlekettik tildi últaralyq qatynas tiline ainaldyru tek qazaq últynyng ghana emes, qazaqstandaghy әr azamttyng ýles qosuy tiyis mәrtebesi,- dedi.

Atalghan onlayn jiyn Qazaqstan Halqy Assambleyasy tóraghasynyng birinshi orynbasary Janseyit Týimebaevtyng alghy sózimen bastaldy.

Sóz kezegin әueli Pavlodar oblystyq evrey etno-mәdeny birlestigining tóraghasy Tatiyana Slivinskaya memleket qúraushy últ ókilderining sany әldeqayda kóp ekenin aityp, sol kópshilik basqa azshylyqqa ýlgi bolu kerektigin aitty.

Al, Ukrainderding “Vatra” mәdeny ortalyghynyng tóraghasy Taras Chernega “Birlik pen ortaq jalpy qúndylyqtar halyqty biriktiredi. Olardyng ishindegi eng manyzdysy – memlekettik til” degen oiyn ortagha saldy.

Sonymen qatar, “KAZAKH INVEST” ÚK” aksionerlik qoghamynyng baspasóz hatshysy Nikolay Putilin de memlekettik til turaly tebirenisti sózderin aityp, tilding manyzdylyghyna toqtaldy.

-Men ýshin Qazaq tili ómirge jol ashqan baylyghym. Sondyqtan da jay til emes. Men qazaq tilin bilu arqyly jiyrma beske tolmaghan jasymda birqatara respublikalyq telearnalardajúmys istep, memlekettik organdarda qyzmet atqardym. Býginde men ýlken últtyq kompaniyanyng baspasóz hatshysy qyzmetindemin. Mening múnday jetistigimning barlyghy qazaq tilin bilgenimning arqasy.

Bir últtyng ruhy men әdet-ghúrpy búzylu ýshin sol últtyng tili búzylsa jetip jatyr. Al, últtyng әdet-ghúrpy men ruzynyng búzyluy degeniniz -aqiqat pen әdilet joyylyp, jalpy halyqtyng joghaluyna әkelip soghady.

Qysqasyn aitqanda, últtyng tili búzylsa, sol últtyng bolashaghy bolmaydy. Sondyqtan múnday qaterli jaghday tuyndamas ýshin onyng aldyn aludyng manyzy zor. Sondyqtan, elimizding әrbir azamaty búl sózding terenigin týsinip, sózding manyzyna boylap, qazaq tilin ýirenuge kóshse deymin. Qazaq tili ghúmyr bәigesinde óz jýldesin alatynyna senemin!

Óz kezeginde sóz alghan “Ahyska” týrik etno-mәdeny ortalyghynyng tóraghasy Ásker Piriyev óz kózimen kórgen jaghdaydy aityp berdi. Onyng aituynsha, iskerlik baylanys ornatugha kelgen europalyq biz jigit qazaq tilin bilmey túrghan kәsipkermen әriptes boludan bas tartqan. Onyng sebebin súraghanda, tughan elin qadirlemeytin adam eshnәrsening qadirin týsinbeydi. Al, onday adamdarmen kәsip bastaugha bolmaydy dep jauap bergen.

Piriyev til manyzdylyghyn osylay aita kelip, “qazaq últynyng taghamy dәmdi, tabighaty saya, bauyrsaghy tәtti, auasy shipa bolghanda, tili nege qúrmetsiz bolady?” dedi.

Sonymen qatar, Almaty qalasynyng jas túrghyny Evgeniy Demiydenko qazaq tilining jastar arasynda nasihaty az ekenin aitty. Al, til ýiretu baghytynda jasalyp jatqan júmystargha esh uәj joqtyghyna toqtaldy. Sonday-aq, atalghan keneste tilge qoylatyn talapty kýsheytip, tildi qadaghalaytyn qúzyrly organdar qúryluy tiyis ekendigi aityldy.

Onlayn formatta ótken jiyn sonynda naqty pikirler men úsynystar eskerilip, barsha respublika júrtshylyghyna ýndeu jariyalandy.

Sonymen qatar, qazaqstandyq etnos ókilderi Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng memlekettik tildi últaralyq qatynas tiline ainaldyru iydeyasyn qoldaytyny jәne sol maqsatta til komiyteti janynan “Til qorghandary” atty onlayn topqa qosylyp, qazaq tilining abyroyyn arttyryp, mәrtebesin kóteruge niyetti ekenderin jetkizdi.

Sonymen qatar, etnomәdeny birlestik basshylary birneshe punkten túratyn ýndeu jariyalady.

Ýndeuge sәikes, qazaqtildi biznes-kommunikasiya qúraldaryn jetildiru men biznes-komunikasiya alandaryn keneytuge basymdyq beru mәselesi qaraluy tiyis. Jәne, Qazaqstan Respublikasyndaghy kez-kelgen Zang mәtini men normativtik qújat әueli memlekettik tilde әzirlenui tiyis.

Odan bólek, jeke menshik kompaniyalar men mekemeler bank, qarjy salasynyng úiym qyzmetkerlerin memlekettik tilde sóileuge yntalandyru asa manyzdy.

Sonymen qatar, etnomәdeny birlestik basshylary qazaq tilining qoldanysyn mindetteu jónindegi «Memlekettik til turaly» jana zang qabyldau kerektigin aityp ótti.

Abai.kz