Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2529 0 pikir 11 Qantar, 2012 saghat 04:53

Shәriphan Qaysar. Múghalimder – saylaudyng bas keyipkerleri

Bizge jetken naqty derekter boyynsha, qyzylordalyq múghalimder 15 qantardaghy saylaudy jalghandyqpen ótkizuge jan-jaqty dayyndyqqa kirisip ketipti. Jana jyl basynda oblys әkimi B.Quandyqov qaladaghy barlyq mektep diyrektorlaryn shaqyryp alyp jabyq jinalys ótkizgen. Jinalystyng basty taqyryby - 15 qantardaghy saylauda «Núr Otannyn»  abyroyyn saqtap qalu. Jinalysqa qatysqan mektep diyrektorlarynyng aituynsha,  әkim úzyn sózding toq eter әngimesinde «Núr Otannyn» býgingi tandaghy múghalimderge jasap otyrghan «әkelik-analyq» qamqory jayly kóp aitsa kerek. Sondyqtan múghalimder ózderining ekinshi «ata-anasynyn» abyroyyn osy saylauda saqtap qalugha mindetti. Ol ýshin ne isteu kerek? Ol ýshin ótken jylghy 3 sәuirdegi preziydent saylauy kezinde tәjiriybeden ótken, shyndalghan әdisti qoldanyp, әr mektepten 40-50 múghalimderdi dayyndap, olardy 4-5 ret dauys bergizu әdisin qaytalau tapsyrylghan.

Bizge jetken naqty derekter boyynsha, qyzylordalyq múghalimder 15 qantardaghy saylaudy jalghandyqpen ótkizuge jan-jaqty dayyndyqqa kirisip ketipti. Jana jyl basynda oblys әkimi B.Quandyqov qaladaghy barlyq mektep diyrektorlaryn shaqyryp alyp jabyq jinalys ótkizgen. Jinalystyng basty taqyryby - 15 qantardaghy saylauda «Núr Otannyn»  abyroyyn saqtap qalu. Jinalysqa qatysqan mektep diyrektorlarynyng aituynsha,  әkim úzyn sózding toq eter әngimesinde «Núr Otannyn» býgingi tandaghy múghalimderge jasap otyrghan «әkelik-analyq» qamqory jayly kóp aitsa kerek. Sondyqtan múghalimder ózderining ekinshi «ata-anasynyn» abyroyyn osy saylauda saqtap qalugha mindetti. Ol ýshin ne isteu kerek? Ol ýshin ótken jylghy 3 sәuirdegi preziydent saylauy kezinde tәjiriybeden ótken, shyndalghan әdisti qoldanyp, әr mektepten 40-50 múghalimderdi dayyndap, olardy 4-5 ret dauys bergizu әdisin qaytalau tapsyrylghan.

Bishara, qúl diyrektorlarda erik bar ma? Osy tapsyrmany alghan sәtte mektep diyrektorlary (olar sonymen birge uchaskelik saylau komissiyalarynyng basshylary) dereu әr mektepte arnayy bólme bólip, onda múghalimderdi saylau kýni kiyimin, pishinin, týr-týsin «auystyru» amal-әdisterine ýiretu sabaqtaryn ótkize bastaghan. Búl «seminar-treningterde» múghalimder әrtýrli aila, amal, sharghylardy - kiyim auystyru, atap aitqanda qúlaqshyn, bókebay, oramal auystyrudan bastalatyn kózildirik kii (aq, qara kózildirik),  betauyzdy túmshalap baylap alugha deyin, tipti týske deyin sau bolyp kelip týsten keyin aqsaq bolyp kelu, tayaq ústap keludi ýiretetin «sabaqtardy» alyp jatqany belgili boldy. Áttegen-ay, osyndayda dereu plastikalyq operasiyalar jasaytyn otashylar bolsashy!

Sonymen, birge әr mektepke bir-bir «Gazeli» jәne jenil avtokólikter bólingen. Olardyng ne ýshin bólingeni aitpasa da týsinikti bolar.

Al, endi osydan keyin «Núr Otan» jenbey kórsin?!

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5570