Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2994 0 pikir 10 Qantar, 2012 saghat 07:27

Erlan Qariyn: «Janaózen qayghysyna ortaqtasu – qazaqtyghymyzgha da, músylmanshyldyghymyzgha da borysh»

Tәuelsiz  Qazaq elinin  tarihynda  búryn-sondy bolmaghan, búqarany alang qylghan Janaózen oqighasynyng ótkenine de  bir aigha juyq uaqyt bolypty. Elding shetinde, dúshpannyng ótinde emes,  beybit kýnde  azamattardyn  mert bolghany qaymana qazaqtyng qabyrghasyna batatyny ótirik emes. Búqara qazir Janaózendegi  dýrbelennin  naqty sebepterin, tipti saldarlaryn da tolyq bilip otyr deu qiyn. San týrli pikirler de, joramaldar  da az emes. Qaysysyna senerindi bilmeysin. Degenmen, biz, belgili sayasattanushy Erlan Qarinnen osy taqyryp tónireginde súhbattasyp,  birneshe  saual qoyghan edik. Biylikting bir ókili bolsa da, ózekti mәselelerge óz pikirin qashanda ashyq bilidirip jýrgen Erlan myrzanyng kózqarasy búl joly da ózgelerden erekshelendi.

- Erlan Tynymbayúly, býgin de 16 jeltoqsanda ótken Janaózen dýrbelenining naqty sebepteri turaly týrli alyp-qashpa әngime kóp. Alayda, týrli núsqalar  kóbeygen sayyn mәselening shynayy sebebi tasada qala beretin siyaqty?

Tәuelsiz  Qazaq elinin  tarihynda  búryn-sondy bolmaghan, búqarany alang qylghan Janaózen oqighasynyng ótkenine de  bir aigha juyq uaqyt bolypty. Elding shetinde, dúshpannyng ótinde emes,  beybit kýnde  azamattardyn  mert bolghany qaymana qazaqtyng qabyrghasyna batatyny ótirik emes. Búqara qazir Janaózendegi  dýrbelennin  naqty sebepterin, tipti saldarlaryn da tolyq bilip otyr deu qiyn. San týrli pikirler de, joramaldar  da az emes. Qaysysyna senerindi bilmeysin. Degenmen, biz, belgili sayasattanushy Erlan Qarinnen osy taqyryp tónireginde súhbattasyp,  birneshe  saual qoyghan edik. Biylikting bir ókili bolsa da, ózekti mәselelerge óz pikirin qashanda ashyq bilidirip jýrgen Erlan myrzanyng kózqarasy búl joly da ózgelerden erekshelendi.

- Erlan Tynymbayúly, býgin de 16 jeltoqsanda ótken Janaózen dýrbelenining naqty sebepteri turaly týrli alyp-qashpa әngime kóp. Alayda, týrli núsqalar  kóbeygen sayyn mәselening shynayy sebebi tasada qala beretin siyaqty?

- Áu basta búqaralyq aqparat qúraldary, ziyaly qauym ókilderi, tipti keybir sayasatkerler bar bәri birauyzdan  tolqulardy «syrtqy  kýshter» úiymdastyrghanyn algha tartqan bolatyn. Áriyne, syrtta qashyp jýrgen biylikting keybir qarsylastarynyng qayta-qayta arandatuy jaghdaydyng bir mezgilde órship ketuine ózining ýlesin qosty. Ony da moyyndap, turasyn aitu qajet. Biraq, keybireuler óz joramaldarynda tipti odan da әri baryp - Janaózendegi jappay tәrtipsizdikterdi AQSh nemese tútastay Batystyng astyrtyn is әreketining nәtiyjesi degenderi de boldy. Onday gipotezany әsirese, mәskeulik sarapshylar qayta-qayta aityp, al, sol Mәskeuge jaltaqtaytyn bizding keybir sarapshylar ol oidy qostap, odan әri taratyp jatty. Óz basym, balasy jaqsy bolsa ózine úqsatyp, jaman bolsa sheshesine úqsata salghanday - kez kelgen jaghymsyz oqighany, shetelge aidap salugha qúmar emespin. Solay bolghannyng ózinde de, bizding maqsatymyz eldegi qanday da bir problemany terrorister bolsyn nemese qashqyn oppozisionerler bolsyn, óz maqsattaryna op-onay paydalanyp ketuge jol bermeu kerek dep esepteymin. Búl, birinshiden.

Ekinshiden, ózderiniz bilesizder, Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev alghashqy kýnderden bastap múnayshylardy arandatushylardan bólek ajyratyp, qarastyru qajet degen bolatyn. Osyny keyin Manghystaugha barghanynda taghy da qaytalap aitqan edi. Biraq soghan qaramastan keybir aqparat qúraldary múnayshylardy jappay synaumen әuestenip ketti. Odan keyin sol kýni  alangha shyqqandardyng bәrin jappay «búzaqylar», «aytaqqa erushiler» degender de boldy. Sóitip, barlyq uәjder tek qana  qaralaushy sipatta bolghandyghyn jasyryp qaytemiz. Bir qarasanyz,  tútas el manghystaulyqtardy  synap, tabalap jatqanday kórindi. Sóitip, janaózendikterding qayghysyna ortaq boludyng ornyna  alghashqy kezde  tek jazghyrumen bolghanday әser qalyptasty.

Al Janaózendegi tolqulardy qazir tek  múnayshylar ereuilimen baylanystyru endi, tipti qatelik bolady. Qazir Ýkimet júmystan qysqarghan  múnayshylardy júmyspen qamtamasyz etu,  jana júmys oryndaryn ashu,  qiraghan nysandardy qalpyna keltiru siyaqty sharalarmen ainalysuda. Dúrys. Osy sharalardy sozbay jәne jedel jýzege asyru qajet. Alayda, qansha degenmen mәselening tek betki qabatymen ghana ainalysyp jatqan siyaqtymyz. Sebebi, mәselening tamyry terende  jatqan sekildi. Ótkende bir súhbatta aitqanymday, Janaózendegi oqigha qoghamdaghy keybir ishki mәseleler men prosessterdi obektivti baghalay almay otyrghanymyzdyn, ne bolmasa qanday da bir toqmeyilsushilikting nemese "bizde eshqanday da problema joq" dep óz-ózimizdi aldaghannyng nәtiyjesi. Sondyqtan, songhy oqighalar týpting týbinde, shynayy astaryn aitatyn bolsaq, biylik pen halyqtyng arasyndaghy bir alshaqtyqtyng baryn da kórsetken siyaqty. Nege? Sebebi kóp jaghdayda halyqtyng ýni týrli dengeydegi sheneuikterge jetpeydi, jetse - elenbey jatady. Esinizde me, Elbasynyng bir kezde jergilikti biylik ókilderining óz dengeylerinde týrli mәselelerdi sheshpey, túrghyndardyng amalsyzdan sol irili-úsaqty shaghymdarmen memleket basshysyna jýginetin aityp, narazy bolghany. Mine, osynday elenbegen, kónil bólinip, sheshimin tappaghan narazylyqtar jinalyp ýlken daulargha úlasyp ketip jatady. Ekinshi jaghynan, Janaózendegi oqighalar meylin enbek dauy, nemese әleumettik konfliktter bolsyn, olardyng sheshu mehanizmderining әlsizdigin taghy bir anghartty. Ymyragha keltiretin instituttardyng róli de әlsiz, bar mehanizmder jetilmegen, sóitip, bir mәseleden ekinshi mәsele tuynday beredi. Jeti ay ereuil kezinde de, endi, mine, adamdardyng ólimine soqtyrghan oqighalardan keyin de kimmen kelisóz jýrgizip, kimmen kelisip, ymyragha keludi bilmeydi. Al, shyndyghynda azamattardyng mýddelerin, narazylyqtaryn bir arnagha salu kerek.

- Sonda da resmy jәne tәuelsiz aqparat qúraldarynda búl oqighalar әlde de týrlishe sipattalatyn siyaqty. Bireuler jappay tәrtipsizdikter, ekinshileri búzaqylardyng әreketi dep surettep jatady...

- Kim qalay aitsa da, búl oqighalar ýlken tragediya. Bәlkim, bireuler ýshin Janaózendegi oqighalar alysta, el shetinde, shaghyn ghana qalada bolghan bir tosyn nemese jeke bir tótenshe oqigha tәrizdi kórinetin shyghar. Biraq, beybit kýnde  azamattardyng mert boluy búl - naghyz halyqtyq tragediya. Qazir eng basty mәsele -  bolghan oqighalargha jan-jaqty  jәne ashyq saraptama jasalyp,  tergeu júmystary tiyanaqty jýrgizilip, búl oqighalardyng úiymdastyrushylary men arandatushylary, sonymen birge ókilettiliginen tys qaru qoldanugha da qatystylar anyqtalyp, barlyqtary layyqty jazasyn alulary tiyis.

- Konstitusiyalyq kenesting Janaózende saylau ótkizbeu turaly  sheshimine  kózqarasynyz qalay?

- Búl  zang talaby men sayasy qajettilikting arasyndaghy qayshylyq. Biraq, mәselening sayasy jәne  moralidyq astary taghy bar. Sayasy túrghydan qarastyrar bolsaq, biylik Janaózende saylau ótkizbeu turaly sheshim qabyldau arqyly ónirde jaghdaydyng túraqtalghandyghyna kýnәmdanatyndyghyn bayqatyp aldy. Biraq, resmy BAQ aimaqtaghy jaghday túraqty degen aqparat taratuymen keledi. Eger jaghday túraqty bolsa, nege saylau ótkizuge bolmaydy? Saylaudy eng bolmasa Janaózendegi jaghday túraqtanghanyna búqaranyng kózin jetkizu ýshin de ótkizgen dúrys. Tipti,  komendanttyq saghatty da  alyp tastaghan jón bolar edi. Ózderiniz bilesizder,  eki kýnning birinde atys-shabys, jarylystar bolyp túratyn Aughanstannyng ózinde birneshe  ret saylau ótti. Sonda Janaózendegi jaghday Aughanstannan da jaman bolghany ma? Joq, mýldem olay emes. Al, endi mәselening moraldyq  jaghyna keler bolsaq,  ótken jyly  batys ónirlerde  bolghan ekstremistik әreketterge bagha beru kezinde biz búqaranyng sanasyna «batys óniri túraqsyzdyqtyng oshaghy» degen  úghymdy qalyptastyrghanday bolyp, ekstremizm mәselesi arqyly bir oqshaulap edik, endi saylaudy ótkizbeu arqyly ekinshi ret oqshaulamaqpyz. Búl  - ashyghyn aitsaq, elding birligine shynymen de syzat týsiretin  ýlken mәsele. Ásirese, qazaq últynyng birligi ýshin qauipti qadam.  Meni ýreylendiretin de osy jaghday. Sondyqtan, Elbasynyng sheshimi azamattardyng saylau qúqyghy túrghysynan jәne el birligi túrghysynan manyzdy sheshim.

Biraq ta, ekinshi jaghynan, búl oqighalar sonymen qatar, azamattarymyzdyng jýreginde eldik sezimdi oyatyp jatqangha da úqsaydy. Ótken aptada bir top astanalyq jastar bolyp, "Núr Astana" meshitine baryp, janaózendik qúrbandargha arnap qúran oqytqanbyz. Sonda nәib imammen sóilesip otyrghanymyzda, bizge deyin de birneshe kisiler kelip, qúrban bolghan qandastarymyzdyng ruhyna dúgha baghyshtaghandaryn estip, razy bolyp qaldyq. Qayghygha ortaqtasu - qazaqtyghymyzgha da, músylmanshylyghymyzgha da borysh.  Jan jarasy - elding tútastyghymen, kónilding ortaqtyghymen, uaqyttyng tóreligimen jazylsa kerek-ti.

Súhbattasqan  - Amangeldi Qúrmetúly

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5566