Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3174 0 pikir 11 Qantar, 2012 saghat 05:07

Mart Ojan. «Azynaghan әzildin» azuyna jol bolsyn...

Jarasymdy qaljynymen, әzil-syqaghymen eldi kýldiruge talap qylyp jýrgen shoumender jetip artylady. «Auyzdy qu shóppen sýrtuden» aulaqpyz. Biraq shalajansar, jiligi tatymaytyn, syn kótermeytin «әzilkeshterden» halyq sharshay bastady. Ondaylardyng týrin týstep, jiliktep, taldaugha synshylar selqos. Endi qaytemiz, «kórgen kózben», «estigen qúlaqpen» «tyghyz qarym-qatynas ornatyp», «shabuylgha» ózimiz shyqtyq. Múnymyz batyrlyqtan góri «Qoryqqan birinshi júdyryqtaydynyn» kebi ghoy týsingenge. Bissimillә. Sonymen, elimizde kýlkining quyrdaghyn quyryp, әzil qymyzben shólin basyp jýrgenderding aldynghy leginde  «Tamasha», «Bauyrjan shou», «Shanshar», «Aldaraspan», «Shymkent shou» túr.  Búlar endi halyqqa tanymaldary. Ataq-danqtary «alysqa» ketkenderi. Keyingilerge ýlgi kórsetetinderi. Búlardyng artynan qaulap shyghyp, jana ghana «býr» jaryp, sheshek atyp kele jatqandary qanshama. (Pay-pay-pay!!!). Inkubatordyng balapany qúsap bir qalyptan shyqqandary da az emes. (Áttegen-ay, әttegen-ay!!!).  Aldynghy arbanyng izimen saldyrlatyp kele jatqandary da jeterlik. (Qap-qap-qap!!!). Sóite túra, sәt sapar tileymiz bәrine. Sannan sapa shyghady degen esek dәmemen ernimizdi jalap... 

Jarasymdy qaljynymen, әzil-syqaghymen eldi kýldiruge talap qylyp jýrgen shoumender jetip artylady. «Auyzdy qu shóppen sýrtuden» aulaqpyz. Biraq shalajansar, jiligi tatymaytyn, syn kótermeytin «әzilkeshterden» halyq sharshay bastady. Ondaylardyng týrin týstep, jiliktep, taldaugha synshylar selqos. Endi qaytemiz, «kórgen kózben», «estigen qúlaqpen» «tyghyz qarym-qatynas ornatyp», «shabuylgha» ózimiz shyqtyq. Múnymyz batyrlyqtan góri «Qoryqqan birinshi júdyryqtaydynyn» kebi ghoy týsingenge. Bissimillә. Sonymen, elimizde kýlkining quyrdaghyn quyryp, әzil qymyzben shólin basyp jýrgenderding aldynghy leginde  «Tamasha», «Bauyrjan shou», «Shanshar», «Aldaraspan», «Shymkent shou» túr.  Búlar endi halyqqa tanymaldary. Ataq-danqtary «alysqa» ketkenderi. Keyingilerge ýlgi kórsetetinderi. Búlardyng artynan qaulap shyghyp, jana ghana «býr» jaryp, sheshek atyp kele jatqandary qanshama. (Pay-pay-pay!!!). Inkubatordyng balapany qúsap bir qalyptan shyqqandary da az emes. (Áttegen-ay, әttegen-ay!!!).  Aldynghy arbanyng izimen saldyrlatyp kele jatqandary da jeterlik. (Qap-qap-qap!!!). Sóite túra, sәt sapar tileymiz bәrine. Sannan sapa shyghady degen esek dәmemen ernimizdi jalap... 

Ásirese, jastardyng esin alyp jýrgen «Bazar joq» pen «KVN»-shikterdi  erekshe «atap» ótpey, «attap» ótsek kim bolghanymyz? Óner kógindegi olardyng «ghúmyrynyn» úzaq bolaryna senim zor. Óitkeni shegindi «qatyryp», sherindi «tarqatyp» qúlatyp tastaghanymen, kýlki ansap kelgenderdi «arbap» alghandarymen ertesine este bir esti sózi qalmaytyndyghymen erekshelenedi sabazdar. Tek kópshilikting oiynda ersileu is-qimyldary men orasholaq sóz tirkesteri qalatynyna kim dau aitar? Du etkizip kýldirip, «shu etkizip», shougha ainaldyryp jiberetinderin aitsanshy, bәrinen. Búlda bolsa «qoly qimyldaghannyng auzy da qimyldaytynynyn»  «tiri» kórinisi. Taghy bir týsingenimiz jastargha olardyng «erkindikterinin» únaytyndyghy. «Auyzgha kelgen týkirik, qayta jútsang mәkýrik» demekshi, tilip aityp, «júlyp» qaytatyn kezderi de kezdesedi. Biraq onday quanyshty sәtter óte az.  Astarly qazaqy qaljyndarymen, shymshyma әjualarmen kórermenderining kónilin tabu   jaghy kemshin. Búl jaghy «kózdep» aitqanda ong jambastaryna kelmey jýr. Ol ýshin kóp izdenuge uaqyt bólse núr ýstine núr bolar edi degimiz keledi. Ózderiniz kórip otyrghanday, kýlkini jandaryna «ómirlik serik etkender» elimizde az emes. Kәdimgidey qaraqúrym top. «Aluan aluan jýirik bar, әline qaray shabady» demekshi, barlyghy da ózderinshe «shoq júldyz» bolugha niyetti. Maqsattaryna tezirek jetu ýshin baryn salyp jatqandaryn baghalamau synshy qauymgha úyat. «Jaqsyna kórmekke» deydi qazaq. 

Degenmen, arzan, arsyz kýlki de, qúnsyz, nәrsiz kýlki de, oigha salmaq salmaytyn әlsiz kýlki de, ýy arasynan aspaytyn sәnsiz kýlki de qazirgi shoumenderding qanjyghalarynda. Jasyrmaymyz,  bәzbirining aragidik bolsa da shymshyma quatty kýlkige, jan jadyratar shuaqty kýlkige «at izin» salatyndary kezdesip qalady. Biraq nysanagha alghan obektisin «bombalau» ýshin, dәl «nýkteni» taba almay,  tóbesinde shyr kóbelek ainalyp jýrip alatyndaryna qynjylasyn. Keybireuleri jalqau qoyshyday dóneske shyghyp alyp, jantayyp jatyp, qara sózdi «iyrip» jaymay, «shashyratyp» alady. Osydan baryp kópsózdilik, maghynasyz qaljyn, qúr aiqay, dalbasa qareket boy kórsetip, kýlkige elitip otyrghan qauymdy jalyqtyryp jiberu etek  aldy. Mysaldy alystan izdemey-aq, uytty qaghytpalarymen dýiim júrttyng sýiispenshiligine bólengen, agha buyn týgili, bala buynnyng ózi qúrmet tútatyn, jogharyda sóz etken  «Bauyrjan shou» men «Tamashanyn» jana jyldyq kórsetilimderin tamashalasanyz, býgingi әzilding qayda bet alghanyn angharasyz. 

Sonymen, Múqaghaly aitpaqshy, «Bayaghyday, bәri de bayaghyday». Bayaghyday «Bauyrjan shoudyn» kókesi Bauyrjan jalghyz ortagha shyqty. Bayaghyday tatarsha maqammen, múrtyn shiratyp sóz aldy. Bayaghyday әn aitty. Bayaghyday úzyn-sonar әzilimen kóp mәseleni «sheship» tastady. Júrt zerige bastaghanda  bayaghyday qúda men qúdaghy taghy kezdesti.  Ekeui de bayaghyday kiyingen. Sol bayaghy oqigha jelisi. Tek bayaghy «bir partiya» aitylmady. Bayaghyda «syrlasqan» qúda men qúdaghy «Bauyrjan Shouda» ne istep jýr desek... Sóitsek túrpayy әzilderimen sóz qaghystyratyn qúda men qúdaghy úyatty iske baryp qoyypty... Aytugha auzym barmaydy... Masqara. Qazaqtyng «qúdayynday syilaytyn» qúdasy qúdaghiyn... úyattaghy... kýldiremin dep kýrsindirip alar ma ekem... endi bylay... netip... jerik qyp... tastapty. Bayaghy oqighany ayaqsyz qaldyrmay qos beybaqtyng taghdyryna «alandaghan» kórermenderine, ótkenge oralyp, «ayaqtalmaghan romannyn» nýktesin qondy maqsat etkenderi kórinip túr. Ol ýshin bәlkim olargha «rahmet» aituymyz kerek shyghar. Oqighanyng shiyelenisken túsynda, birining qyzy, birining úly keledi. Shyndyqty biledi. Kózi jasauraghan sheshe qyzyna mәn jaydy jylap aitady. Kerisinshe, qoqilanghan әke úlyna «posledniy patrony» bosqa ketpegenin, «kózdep» atqanyn jetkizedi... Múny estigen úly mәz. Osy kezde halyq sorpasy tatymaytyn arzan әzilge myrs ete týsedi. Al aqsha tólep barmay, teledidardan tamashalaghan aghayyn búl sózime, siz jylaysyz ba, kýlesiz be, erkinizde. Kýlseniz de qinalyp, zorlanyp kýleriniz haq. Áytpese, basynyzdy shayqap, mynalardyng esi dúrys pa dep dýrse qoya bereriniz anyq.  Biraq shyndyq - osy. Aqyl aitudan aulaqpyz. Alayda, keleshekte «ardy attaghan» qúda men qúdaghidy «Bauyrjan Shoudan» kórmeytin shygharmyz. Bir týrli ghoy endi...  Álde  «qos ghashyqtyn» kishkentaylaryn kórsetip qyzyqty «teleserialdy» jalghastyra berer me eken?! Endi, ózderi biledi ghoy... Dәstýrde joq nәrse degendey... bir týrli...úyat...

Al, «Tamashany» tanymay qaldyq. Halyqty jinap alyp qúr sózden quyrdaq quyryp bergendey boldy. Tyng dýniyeni bayqamadyq. Bayaghy «Tamashanyn» júrnaghy da qalmaghanday. Nege ekenin bilmedik, sahnadaghy aiqay-sýrennen qúlaghyng shynyldaydy. Búl jalpy qazaq әzilkeshterine tәn sekildi. Ayqaylap «aruaghyn» shaqyryp sóileu «modagha» ainalghanday. Qayda barsang da kóretining osy tektes «oyyndar». Bәrin qoyshy Seyfullin Jolbarysty ortagha shygharyp, «birinshi synyptyng oqushysy» dep tanystyryp, «qalghyp» ketken júrtty bir kýldirip alghanyn aitsanshy «Tamasha» tarlandarynyn. Seyfullin kiyinu ýshin «Detskiy miyrgha» barady degen qaljyng da  aitylyp qaldy. Oghan da kýluge syltau taba almay otyrghan halyq qyran-topan. «Tiri keyipkerdi» ortagha shygharu arqyly, júrtpen súhbattastyru «tyn» janalyq deuge kelmes. Degenmen Seyfullinning әzil-qaljyngha renjimeytini ras eken. Sonyng arqasynda jarty saghat ózine shou jasady. Zerigip otyrghan halyq biraz súraq qoydy sazger «balagha». Sóitip arzan oiyn-kýlkimen «Tamasha» óz júmysyn bitirdi. Esimizde eshqanday bәtuәli sóz, bayypty qaljyng qalmady. Qaytemiz endi. Shyn kýludi úmytyp baramyz, әzilkesh aghayyndar. Bir sәt uyzyna toyghan qazaqy, astarly, shymshyma, әzildi tyndaghymyz keledi.  Biraq onyng kezi әli tumaghan sekildi. Shydamdy halyqpyz ghoy, kýteyik. Tayau arada dýnie esigin qaghyp qalar shynayy әzil shyryldap...

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5570