Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2820 0 pikir 12 Qantar, 2012 saghat 04:01

Múhtar Sherim. Qara better úiyqtamaydy...

Áyelimen qúshaqtasyp jatqan... Tang ata kózderin japalaq shoqyp alghanday,  jypylyqtatyp ashsa, әieli ekeui etpetinen jatqan bireudi qúshaqtap jatyr! Ýstinde mәiki, shashy alba-júlba... Jelkesinen qyp-qyzyl qan aghyp jatyr ma... Ol ornynan úshyp túrdy.

- Oiә-bay, mynau ki-kim, Qatipash?

Áyeli ashy dauysqa oyana qoyghan joq... Beri qaray audarylyp týsti de, tenkiyip jatqan erkekting jauyrynyna bilegin, sosyn bir kýndik otynday jua-an ayaghyn asyp qoydy. Úiqysyn qimay ynyrsyp jatty da, kenet kózderin ashyp qalyp, ózi qúshaqtap jatqan «jyndy bas» erkekke, sosyn trusiysheng til auyzdan qalyp, qalshyldap túrghan kýieuine qarady. Tóseginen tónkerile jazdap, shynghyra týsken Qatipash jýgirip baryp, kýieuining bauyryna tyghyldy.

- My-myna kisi kim, Myj-Myjban?-dep súrady etpetinen jatqan erkekke  ýreylene qarap.

- T-tanymaymyn...

- Ol aramyzda nege jatyr?

- Se-sening kó-kónildesing emes pe?

- Qúday saqtasyn! Ne, maghan senbeysing be?

- Týnimen osymen qúshaqtasyp jatqanbyz ba ne, sonda?

- So-solay siyaqty... Myjba-an, qorqamyn. Polisiya shaqyrayyq.

- Sol polisiyanyng ózi emespin be?-degen Myjban  oryndyqta jatqan formasyna jýgirip, tapanshasyn suyryp aldy.

- Ei, sen kimsin?-dep aiqaylady sosyn. Dauysy janyp jatqan su aghashtay qaltyrap shyqty.

- Men ghoy.

- Mening kim?

- Búl qarabetting ýii me?

Áyelimen qúshaqtasyp jatqan... Tang ata kózderin japalaq shoqyp alghanday,  jypylyqtatyp ashsa, әieli ekeui etpetinen jatqan bireudi qúshaqtap jatyr! Ýstinde mәiki, shashy alba-júlba... Jelkesinen qyp-qyzyl qan aghyp jatyr ma... Ol ornynan úshyp túrdy.

- Oiә-bay, mynau ki-kim, Qatipash?

Áyeli ashy dauysqa oyana qoyghan joq... Beri qaray audarylyp týsti de, tenkiyip jatqan erkekting jauyrynyna bilegin, sosyn bir kýndik otynday jua-an ayaghyn asyp qoydy. Úiqysyn qimay ynyrsyp jatty da, kenet kózderin ashyp qalyp, ózi qúshaqtap jatqan «jyndy bas» erkekke, sosyn trusiysheng til auyzdan qalyp, qalshyldap túrghan kýieuine qarady. Tóseginen tónkerile jazdap, shynghyra týsken Qatipash jýgirip baryp, kýieuining bauyryna tyghyldy.

- My-myna kisi kim, Myj-Myjban?-dep súrady etpetinen jatqan erkekke  ýreylene qarap.

- T-tanymaymyn...

- Ol aramyzda nege jatyr?

- Se-sening kó-kónildesing emes pe?

- Qúday saqtasyn! Ne, maghan senbeysing be?

- Týnimen osymen qúshaqtasyp jatqanbyz ba ne, sonda?

- So-solay siyaqty... Myjba-an, qorqamyn. Polisiya shaqyrayyq.

- Sol polisiyanyng ózi emespin be?-degen Myjban  oryndyqta jatqan formasyna jýgirip, tapanshasyn suyryp aldy.

- Ei, sen kimsin?-dep aiqaylady sosyn. Dauysy janyp jatqan su aghashtay qaltyrap shyqty.

- Men ghoy.

- Mening kim?

- Búl qarabetting ýii me?

- Kakoy qarabet? Ne dep túrsyz? Túrynyz! Ne, betiniz kýiip qalghan ba?-degen Qatipash endi kýsheyeyin dedi.

- Halyqqa oq atqan qarabetting ýiine keldim,- dedi er kisi etpetinen jatqan boyy. Búdan әri shydamaghan  Janaózen qalasynyng poliyseyi beymezgil kelgen «qonaqtyn» jon arqasyna birneshe mәrte atyp jiberdi.  Etpetinen jatqan erkek qolymen arqasyn qasydy. Oq tesip  ketken arqasynan byqsyp, týtin shyqty. Bir kezde ol:

- Sender halyqqa oq atyp ýirenip qalghan ekensinder. 2011 jyly 16 jeltoqsanda beybit sheruge shyqqan órimdey jastardy da dәl osylay arqa túsy­nan atyp edinder...-dedi de, syqyrlap, ornynan túrdy. Mәssaghan, Myj­ban ne kórdi deymisizder? Adam boyynday  aghash quyrshaqty kórdi. Ózi atqan oq arqasyn tesip ketipti, bergi jaghynan ýiireyip túr eken. Múny kórgen Qatipashtyng auzy-basy qisayyp, taban astynda talyp qaldy. Zәresi qalmaghan Myjban shifonerding ishine tyghyldy. Ayaghyn syqyrlata basqan quyrshaq shifonerge jaqyndaghan sayyn, Myjban dirildep, tipti selkildey bastady. Áne, kele jatyr! Jaqyndap qaldy... Oibay, endi qaytti? Esikti ashyp qalghanda, Myjban sasqanynan:

- Assalau...-dep qaldy.

- Sen Janaózen qarabetisin.

- Ne -nege?

- Óz halqyna oq jaudyrdyn...

- Búiryq solay boldy.

- Búiryqty qúiryghyna qystyra salmadyng ba?

- Keshiriniz, siz kimsiz?

- Men be? Men Qúdaydyng quyrshaghymyn! Jaratushy iyem maghan jan berip, senderge, qarabetterge jiberdi! Quyrshaq biylikting betterin qap-qara etip kel dedi. Halyqqa qaray almasyn dedi. Pendelerime renjidim dedi...

- Ke- keshiriniz, biz polisaymyz...

- Bilemin, bilemin, bir bayghús bala jaralanyp qúlap edi, jetip baryp, soyy­lyng men úryp óltirdin... Mә, betine qara, Qúdaydyng qara bet pendesi!-degen quyr­shaq adam qolyna aina ústata saldy. Mәssaghan! Bir beti qap-ara bolyp kýiip ketipti... Týtin shyghyp jatyr ma... Qoryqqan bayghús kóshege atyp shyq­ty...  Esuastanyp ketse kerek, ózining basyn ózi úryp barady...

«Qúdaydyng quyrshaghy kelipti, qarabettermen qúshaqtasyp jatady eken...» degen sóz Janaózen qalasyn sharlap ketti. Ishki ister ministrligindegi birneshe lauazymdy qyzmetkerler qoryqqandarynan tósekterining qasynda shoqiyp otyratyn boldy. Ásirese, ministr orynbasarlarynyng biri Lәppay Taqsyrov­tyng úiqy kórmegenine býgin ekinshi kýn.

- Jatsanshy, - dedi әieli týnning bir uaghynda.

- Qorqamyn...

- Júrt ne demeydi... Kel, qúshaqtasyp jatayyq.

- Quyrshaq tek ortagha jatady deydi...

- Jabysy-yp jatayyqshy... Júmys-júmys dep qúshaqtaudy da úmytyp ketip edin. Qayta jaqsy boldy.

- Sirinke әkelshi...

- E?

- Kózderim júmylyp barady... Kóz qabaqtaryma tirep qoyayyn...

- Tuh, ne degen qorqaq edin!-degen әieli ony tósekke atyp úrdy. Sodan qúshaqtasyp jatqan. Tang ata oyanyp ketse...  Oieba-ay, oyanyp ketse... Áyeli bireudi qúshaqtap jatyr!  Arqasynan sipalap qoyatynyn qaytersin! Kýieui eken dep qalghan da...  Keshirinizder, biylik bútyna jiberip qoydy. Til auzy joq, әielin júlqylap oyatty. Áyeli kózderin syghyrayta ashty da, kýieuining qap-qara betin kórip, shynghyra, kórpesin tas býrkenip aldy... Sosyn qasynda jatqan quyrshaq adamdy kórse kerek, ish kóileksheng oibaylay atyp túryp, túra qashty. Sonynda kýieui... Dәl osy týni qala, oblys әkimderining de betteri qarayyp shygha kelipti..  Myndaghan júmysshylaryn quyp shyqqan «Ózenmúnaygazdyn» búrynghy basshylarynyn  biri de, qatty shoshyp oyansa kerek, quyrshaqpen qúshaqtasyp jatyr eken. Aynagha qarasa, betteri qarayyp, kózderi alayyp qalypty dep estidik. Jaratushy iyemning jandy quyrshaghy әli talay sheneunikting betterin qaraytady eken... O,jaratqan iyem, adamnan qulyq artyla ma, bir qarabet betine  appaq «pudyra» jaghyp alypty! Ónkey qara jýrekter!

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3260
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5578