Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2986 0 pikir 12 Qantar, 2012 saghat 04:11

Sofy Smataev. Býrkeu qiyn búrmalaumen shyndyqty

Azanama kýiik dastany

1

Taghy jetti
Zarly kýidin
Azany.
Zarly kýiding
Estirtkeni-ay
Qazany!..
Ashyq kýnde
Qara aspandy
Býrkenip,
Qangha bókti
Alashymnyn
Qazaghy...

Azynady
Azaly ýni
Ajaldyn,
Qan josalap
Appaq jýzin
Tazamnyn.
Kýiik berip,
Kýlkimdi úrlap
Keudemnen,
Ándi erinnen
Júlyp aldy
Tajal-mún.

Taghy jetti
Azagha erip
Zar ýni,
Ózekti órtep,
Óksitetin
Jalyny.
Ayyrdy da
Atasynan
Botasyn,
Bozdaqtardyn
Mәngi sóndi
Jaryghy.

Boyandy ghoy
Sonau biyik
Taq qangha,
Óz qazaghyn
Óz qazaghy
Atqanda.
«Qyrshynynan
Qiylsyn!» der
Qay Ana
Balbóbegin
Beli auyryp
Tapqanda.

Taghy jetti
Kýiik ýni
Zarlatyp.
Jýrgende alash
Ash-jalanash
Jan baghyp.
Án sap jatty
Oqty elemey
Astana,
Týspegendey
Ary menen
Jangha týk.

2

Netken últ ek
Sheri ýzilmes
Shermende.
Jayghasatyn
Ezi - tórge,
Er - kórge.
Ýnsiz jylar
Oqqa úshqan
Úldaryn
Kókiregin
Qaq aiyryp
Kómgende.
Taghy qapty
Zarly kýidin
Azany.
Taghy tapty
Alashymdy
Ajaly.
Qaydan?
Qalay?
Kimnin?

Azanama kýiik dastany

1

Taghy jetti
Zarly kýidin
Azany.
Zarly kýiding
Estirtkeni-ay
Qazany!..
Ashyq kýnde
Qara aspandy
Býrkenip,
Qangha bókti
Alashymnyn
Qazaghy...

Azynady
Azaly ýni
Ajaldyn,
Qan josalap
Appaq jýzin
Tazamnyn.
Kýiik berip,
Kýlkimdi úrlap
Keudemnen,
Ándi erinnen
Júlyp aldy
Tajal-mún.

Taghy jetti
Azagha erip
Zar ýni,
Ózekti órtep,
Óksitetin
Jalyny.
Ayyrdy da
Atasynan
Botasyn,
Bozdaqtardyn
Mәngi sóndi
Jaryghy.

Boyandy ghoy
Sonau biyik
Taq qangha,
Óz qazaghyn
Óz qazaghy
Atqanda.
«Qyrshynynan
Qiylsyn!» der
Qay Ana
Balbóbegin
Beli auyryp
Tapqanda.

Taghy jetti
Kýiik ýni
Zarlatyp.
Jýrgende alash
Ash-jalanash
Jan baghyp.
Án sap jatty
Oqty elemey
Astana,
Týspegendey
Ary menen
Jangha týk.

2

Netken últ ek
Sheri ýzilmes
Shermende.
Jayghasatyn
Ezi - tórge,
Er - kórge.
Ýnsiz jylar
Oqqa úshqan
Úldaryn
Kókiregin
Qaq aiyryp
Kómgende.
Taghy qapty
Zarly kýidin
Azany.
Taghy tapty
Alashymdy
Ajaly.
Qaydan?
Qalay?
Kimnin?
Jetti
Búiryghy
Atqyzdyrghan
Óz qazaghyn
Qazaghy!..

Kókirekke
Kómse qyrshyn
Úldaryn,
Nege kek bop
Attandamas
Múndaghy ýn?
Jauyp pa edik
Teksizdiktin
Jabuyn,
Tauyp pa edik
Qúnsyzdyqtyng
Qúndaghyn?

Kókirekke
Kómse qyrshyn
Úldaryn,
Nege ýnsiz
Ziyalyday
«Kil daryn»?
Syn saghaty
Tughan joq pa,
Eksheytin
Óz eli ýshin
Kimning joghyn,
Kim baryn.

3

Kónbis, kóngish,
Sengish últ ek
Netken biz.
Ense ezilip,
Qúl bop әlde
Ketkenbiz.
Zar men sherdi
Shegudey-aq
Shekkenbiz,
Ádiletti
Kýtip taq pen
Kókten biz.

Boyaldy ghoy
Biyik Kók pen
Taq qangha,
Óz qazaghyn
Óz biyligi
Atqanda.
Men týnildim
Ziyaly top
Qyrshyndy
«Búzaqy!» dep
Aryn,
Janyn
Satqanda!..

Taghy jetti
Zarly joqtau
Kýiigi.
Qazaghymnyn
Týsip ketti
IYini.
Tóre bolmay
Tóbedegim.
Túldandy.
Alasaryp
Qan jalatqan
Biyigi.

4

Tórge kerek
Qol sýierlik
Qúl tirlik,
Óz tirligin
Qoi ýshin
Qúlpyrtyp.
Ójetterdi
Ot pen oqta
Qyryp sap,
Ónsheng ezdi
Bólip almaq
Jyrtyltyp.

«Bas kótermes
Ýrey bughan
Pendeler!»
Degen oimen
Biylik boygha
Jel berer.
Búiryghynan
Búltarmasa
Jendeti,
«Óle bersin
Ózimizden
Óngeler!»

5

Óz sózinen
Ózi jerip
Taqtaghy,
Janúshyryp
Ýreyinen
Attady.
Dedektetip
Alyp bardy
Ózenge,
Óz qazaghyn
Óz jendeti
Atqany.

Tirelgenshe
Oq boratqan
Jargha adam,
Nege búryn
Janaózenge
Barmaghan?
Kimge kerek
Endi auzyn
Kerui
Balyqtay bop
Qúr auany
Qarmaghan.

Elbasynyn
Tómendetken
Óresin,
Nege ústaydy
Til almaytyn
Tóresin?
Birinshini
Tyndamasa
Sheneunik
Kóre berer
Qazaq әli
Kóresin.

Nege anany
Bozingendey
Bozdatty.
Bos syltaudy
Nege býgin
Qozdatty?
El múnyna
Kónil bólse
Er bolyp,
Oq qappas ed
Anau talay
Bozdaqty.

6

Adaylar bar
Aday basyn
IYmeytin.
Key adayday
Qúl bop qoldy
Sýimeytin.
Qara tәnde
Appaq ary,
Jany bar,
Sugha batpas,
Otta órtese -
Kýimeytin.

Olar býgin
Qaysarlyqtyn
Ózindey,
El senimin
Kýzetetin,
Kóz ilmey.
Jeti ay boyy
Jerden kókke
Boy sozdy,
Jelkesinen
Bassa da zil,
Ezilmey!

Shydap bughan
Ayaz benen
Aptapqa,
Qúldyq kepti
Janyndaghy
Jaqty otqa.
Er namysyn
Qasterledi,
Tazartyp,
Biyliktiler
Bylghanghanda
Batpaqqa.

Olar ýshin
Tym ardaqty
Jaryq kýn.
Jaryq kýni
Artta qalghan
Halyqtyn.
Jetip jatyr
Bozdaqtardyn
Ór ýni,
Ishinen-aq
Qangha bókken
Tabyttyn.

Jetti mine
Bozdaqtardyn
Ór ýni,
Jabysqanda
Mylqau júrttyn
Erini.
Elestetti
Erligimen
Eske sap,
Kók týrik bop
Kókke úlityn
Bórini.

Adaydyng da
Álsizi bar,
Nary bar.
Nary -arly!
Álsizi tek
Jaghynar.
Arly Adaydyn
Jeti ay boyghy
Tirligin
Talay úrpaq
Anyz qylyp
Saghynar.

Tendik izdep
Qangha oraghan
Qar ýstin,
Ýlgisi olar -
Naghyz últtyq
Namystyn.
Ziyaly emes
Siyaghynday
Qoyannyn
Múrttay úshar
Syldyrynan
Qamystyn.

Bekite almay
Ashyq-tesik
Irgeni,
Tayrandatyp
Qoydyq ónshen
Kirmeni
Adayymnyn
Azap ýnin
Estirtpes
Shәnkildegen
Pekiynestin
Ýrgeni.

7

Ash bolsa da,
Qas bolmaghan
Ar myqty.
Esh qimylmen
Bir búzbaghan
Tәrtipti
Kórsetpegen
Biylik biraq
Tóbesin
Bir-birine
Audaryp sap.
Bar jýkti.

Bir de biri
Janaózenge
Kelmegen.
Sanaspaghan
Saghy synghan
Elmenen.
Berilgen son
Múnay, Kýn, Ay
Qytaygha,
Aldy Alashym
Azap kýiin
Sher menen.

Jýrekterge
Týsse de zil,
Talay dyq,
Azat etken
Adaylardy
Adaylyq.
Qaysar ruhtyn
Qanjarymen
Turalghan,
Etek sýiip,
Etik jalar
Malaylyq.

Ózge ólkedey
Enjarlyqqa
Kónbegen.
Adaldyqqa,
Ádildikke
Shóldegen.
Qaskóilikti
Qaq mandaygha
Qasqalap,
Qasqiyp kep
Taqsyryna
«Sen!» degen.

Singen mәngi
Tek - qyzyna,
Ar - úlgha.
Jany tolghan
Yza-kekti
Jalyngha.
Maqtanar em
Men - Arqanyn
Arghyny,
Adaylyq bir
Tamshy bolsa
Qanymda.

8

Tәkapparlyq,
Kerenaulyq,
Asqandyq
Tórelerdin
Kónlin qoysa
Aspan ghyp.
Jiylmaydy
Dastarqany
Toyshyldyn,
Tyiylmaydy
Momyndargha
Qastandyq.

Óneshinde
Búghyp qalsa
Ór talap,
Biylik qalay
Nala júrtyn
Qorghamaq,
Qara jerge
Qyp-qyzyl bop
Qan aqsa,
Túlymshaqtyn
Aq tósinen
Sorghalap?

Zar ghyp tókken
Kókirekten
Jan әnin
Kim tyyady
Qandy jasyn
Ananyn?
Bar ma әdilet
Ónmenine
Tyghatyn,
«Búzaqy!» dep
Ýrer ýnin
Jalanyn?

Jala jauyp,
Tistep, qauyp,
Ýrgenge,
Týk emestey
Qalap qoyghan
Mýrdeng de.
Jetpeytinin
Bar asyly
Álemnin
Bilmeydi olar
Ytqyp ósher
Bir demge.

Bilmeydi olar
Áz baghasyn
Ghúmyrdyn,
«Myghymdardan»
Bolghandaryn
Yghyr kim.
Bilmeydi olar
Ashynghanda
Momynnyn,
Bomba bolyp
Jarylaryn
Zyghyrdyn.

Ayyrmaydy
Teksizi men
Tektisin.
Tyyar edi-au
Bilse,
Ókpeden
Tepkisin.
«Ziyalysyn»
Aydap salar
Aytaqtap,
Taqtyng sózin
Sayrap berer
Eptisin.

Qara qandy
Jaqqan olar
Aq tangha,
Lankesterdi
Jas sәbiyden
Tapqanda.
Qalay túrghan
Aspan Jerge
Qúlamay,
Qara kózin
Qara kózder
Atqanda?!

Er tózimnin
Tausyp, qúrtyp
Taghatyn,
Shyraq sóndi
Keudelerde
Janatyn.
Jer qalmady
Oq qadalghan
Mandayda,
Biyliktinin
Kinәlaryn
Tanatyn.

8

Kim kinәli?
Kim jauapker?
Kim býlik?
Kim shyghady
Keudedegi
Múndy úghyp?
Aqyl-oydyn
Kýnde azabyn
Tartqansha,
Qoymay ma Haq
Es bilmestey
Jyndy ghyp.

Oq atqan kim?
Kim beredi
Jauabyn?
Jau - Arghyn ba?
Jau - Aday ma?
Jau - Álim?..
Óz júrtynyn
Ózegine
Qan qúisa,
Bilmey me tór
Nóser kektin
Jauaryn?

«Búzdy - deumen -
Býlikshiler
Shyrqymdy!»
Qaynar ashu
Asty-tasty,
Jyrtyldy:
«Merekeni
Árekemen
Tozdyrghan
Ayama - dep -
Azghyndaghan
Júrtyndy!

Bala - búzyq!
Ana - lankes!
Er - býlik!
Taptau kerek
Soyqandardy
Jer qylyp.
Ýrey salyp,
Tirey qoysan
Myltyqty,
Joghalady
Jýrekterden
Ór qylyq!»

Osy óktemdik
Biylep alyp
Biylikti,
Apyr-topyr,
Kiyip-jaryp
Kiylikti.
Qúday bergen
Jandy Qúday
Alaryn
Eskermedi-au
Astamsynghan
My kýpti.

Allam berip,
Allam alar
Bir jandy
Alghanda adam -
Án órtendi,
Jyr jandy.
Japyrlatyp
Atqan kezde
Qiyanat
Meyirim men
Qayyrymym
Úrlandy.

Quyp jýrip
Úryp jyqty
Senimdi.
Izgiligim
Jauyzdyqtan
Jenildi.
Jer betinen
Aldap-sular
«Núr» kóshti,
Ómir óksip
Jamyldy da
Ólimdi.

Janaózendi
Zar ózen ghyp
Egiltip,
Zorlyq tóndi
Qasiretin
Tógiltip.
Toylap jatty
Toyyn toyshyl
Astana
Bolmaghanday
Jelikpeshil
Kónil týk.

9

Óz jaqynym,
Óz bauyrym -
Oralman.
Tughan jerde
Ólu oghan -
Bar arman!

Ózge júrtta
Súltan bolyp
Jýrgenshe,
Óz eline
Úl bolam dep
Oralghan.

Jónde, biylik,
Qapy ketken
Mýltindi.
Bólektemey,
Bólshektemey
Últymdy.
«Býlik basy -
Oralman!» dep
Jazghyryp,
Býlk etkizbe
Úyat qonbas
Múrtyndy!

Bar oralman
Ata júrtty
Saghyna,
Senip jetken
Tәuelsizdik
Tanyna.
Ózge jaqtan
Qoparyla
Kóshkeni -
Býgin endi
Sory ma, әlde
Baghy ma?

Jýreyikshi
Solar keshken
Múndy eley.
«Pәle basy!
Býlikshil!» dep
Kýndemey.
Mylqau júrtyng
Erteng basar
Attangha,
Kóp kýiikpen
Tógilgende
Til-kómey.
10

Kim kinәli?
Kim qazaghyn
Atqyzghan?
Tynyshtyqty
Nege tajal -
Oq búzghan?
Nege sóndi
El ýmiti
Tayghanap,
Otqa oranghan
Anau aq qar,
Kók múzdan?

Kómeylerge
Kómilgende
Múng әni,
Búiryq bergen
Tabylar ma
Kinәli?
Jazyqsyzdy
Jazyqty etip
Túqyrtyp,
Batyr ma әlde
Batpay túrghan
Kýn әli?

Kim qadaltty
Ólim oghyn
Ókpeden,
«Toydy búzdy!»
Degen qúnsyz
Ókpemen.
Biylep,
Kýilep
Jatqan kezde
Astana,
Kýiik jasyn
Ádiletshil
Tókti Álem.

Joqtady Álem
Qyrshyndardy
Qyrylghan.
Zargha bógip
Kýrsingende
Búrynghy әn
Men airyldym
Kýlkimnen hәm
Úiqymnan,
Óksik esti
Jaralanghan
Jyrymnan.

Joqtady Álem,
Sarnap Jer, Kók
Joqtady,
Bozdaqtardy
Janghan oq pen
Ottaghy.
... Haq aldynda,
Ar aldynda
Kinәli
Jauap berer
Kóktegi әdil
Sotqa әli!..

11

Talay kómgen
Er sýiegin,
Jeltoqsan.
Qasirettim,
Hәm kiyelim -
Jeltoqsan!
Jeter me eken
Qúlaghyna
Tәnirdin
Tendik izdep
Qaytalaytyn
Ór bopsan?

Tergende ezder
Kremlidin
Tarysyn.
Appaq arday
Ónsheng qyrshyn
Arysym
Kótermek bop
Oqqa tosqan
Keudesin
Qazaghynyn
Jerde ezilgen
Namysyn.
Satyrlatyp
Oq atpaghan
Kremli.
Bizderdey oq
Boratpaghan
Kremli.
Bilgen olar
Kek qayraryn
Bir Ólim,
Qúndy ekenin
Bar asyldan
Bir Ómir.

Úrghan, soqqan
Bar qysasyn
Tejemey.
Ayamaghan!..
Avtomatyn
Kezemey .
Bilgen olar
Bolatynyn
Bar kezde,
Qazaghynyn
Eri - úldary!
Ezi - ógey!

12

Jyrtqysh bolyp
Tughanday naq
Shesheden,
Poliyseyim
Últyn múzgha
Tósegen.
Qúlap jatqan
Boyjetkendi
Tepkilep,
Quyp atqan
Keyuanany
Kósheden.

Kóktey soldy-au
Shәiit bolghan
Kóp úlym.
Jýrek - sherli.
Astan-kesten
Kónilim...

Aspan nege
Kók jasynyn
Atpaydy,
Azamattyn
Azalaumen
Ólimin?..

Dalbasa ghoy
Kókten tileu
Árneni,
Kóbeygende
«Qúdaylarym»
Jerdegi.
Án-kýiimen
Kómip tastar
Estirtpey
Bozdaghymnyn
Bozdaghanyn
Kórdegi.

Dalbasa ghoy
Taqtan joqty
Tappaghym,
Qangha bókse
Móldirim men
Appaghym.
Óz baylyghyn
Óz últynan
Tartyp ap,
Jasap jatsa
Shimirkpesten
Jat qamyn.

Ádiletti
Tórden kýtu -
Dalbasa,
Qan jútqandar
Qansha ishse de,
Qanbasa.
Tóbeden top
Tómenge kóz
Salmaydy,
Keudesinde
«El!» der shyraq
Janbasa.
13

Eniresin
Býkil últ bop
El meyli,
Qúlaghyna
Búl biyliktin
Enbeydi.
Ár bozdaghym -
Orny tolmas
Ókinish.
Ólgen bozdaq
Endi qaytyp
Kelmeydi.

Ár bozdaqpen
Ólgen birge
Úrpaghy.
Oqpen sóngen
Ata berip
Núr tany.
Bauday qyrqyp
Bәisheshegin
Ómirdin,
Myltyqtynyn
Keudesinde
Jýr Taghy.

Óliginen
Óz últynyn
Attatyp,
Jon ýshin
Ójettikti
Taptatyp,
Qorqaq biylik
Soghyp jatyr
Qalqan ghyp,
Myndap mәnsiz
Generaldy
Qaptatyp.

Olar býgin
Qorghau ýshin
Biylikti,
Jantalasa
Oryndaydy
Búiryqty.
Haq aldynda
Qangha boyap
Qandasyn,
Taq aldynda
Búlghandatar
Qúiryqty.

Essiz, kózsiz
Robottyq
Týrmenen,
Ansaydy olar
El ishinen
Dýrbelen.
Kýndiz - kýlki,
Týnde úiqysy
Qashady,
Oq atpasa -
Jetpeytindey
Birdenen.

Ishten, syrttan
Qas pen jaudy
Izdeydi.
Sorgha bastar
Sol ýmitin
Ýzbeydi.
El mýddesin
Olar ólse
Oylamas,
Tas keudesin
Mandayynmen
Sýz meyli.

Óz alashy -
Qanyn bylghar
Kirshiktey,
Sol mandaygha
Qadaydy oqty
Týrshikpey.
Aryn,
Janyn
Zil basqanyn
Sezer ed,
Ilantarlyq
Iman bolsa
Býrshiktey.
Sinirgen son
Boygha toydy,
Kýidi, әndi,
Qaytsin «myqtyn»
Oydy biyler
Imandy.
Ýrkitedi
Oq jaudyryp
Óz júrtyn,
Saqtau ýshin
Tonap,
Úrlap
Jighandy.

Saqtau ýshin
Taqty,
Baqty,
Biylikti,
Súlatady
Oyy, soyy
Jýirikti.
Janaózendey
Bas kótergen
Kezende
Shýrippege
Berer jauyz
Búiryqty!..

14

Jeter, Alash,
Aqordagha
Qay dauyn?
Biler biylik
Qalay sheship,
Baylauyn.
Oq pen órttin,
Dert pen merttin
Ishinen
Júlyp alyp
Ótkizedi
Saylauyn.

Óz degenin
Jasatady
Tórdegim.
Úrlap alyp
Elding dausyn,
Er - demin.
Qamalaydy
Qaramaydy
Shanshylsa,
Qanjarday bop
Aspangha - zar,
Jerge - mún.

Til tozdy ghoy
Ayta-ayta
Zar-múnyn.
Jalghandyqtyn
Joyylmaytyn
Jarlyghyn.
Allasy joq
Bos keudeler
Tyndar ma,
Bosap qalghan
Dorbasynday
Jarlynyn.

Qaraly eldin
Qayghysymen
Biz nala.
Týste - kýdik,
Ishte - kýiik,
Syz ghana.
Kýieulerden
Sýieu tappay
Qoydyq pa,
Ústatpaqpyz
Bir tizgindi
Qyzgha da.

Qondyrghan son
Taq týksiyip
Qúzgha búlt,
Qol jetpesti
Qayteyik biz
Qyzghanyp.
Endi eshqashan
Tileyikshi
Týspeuin
Qara jerge
Qyzyl qannan
Iz tamyp.
Anyq emes -
Jogharygha
Kóp anyq.
«Toqtat!» deydi
Jauap tossaq,
Dogharyp.
Ólgenderdin
Qosamyz ba
Sapyna,
Izsiz-týzsiz
Ketkenderdi
Joghalyp?

Jerge enbese,
Úsha almasa
Kókpenen,
Sol bayghústar
Qayda úshyp
Ketti eken?..
Qanymdy aidap
Búlqynady
Myng súraq,
Myng bir týitkil
Kómeyimdi
Keptegen.

Analardyn
Kórgen sayyn
Kóz jasyn,
Búl súraqtyn
Bilem eshbir
Tozbasyn.
Joghalar dep
Qalay adam
Iz-týzsiz,
Kóp kýdikke
Tireledi
Óz basym.

Jasap alyp
Óz halqyna
Súmdyqty,
Býrkeu qiyn
Búrmalaumen
Shyndyqty.
Tana almaydy
Azat,
Ójet
Adaygha,
Sýmireyip
Qol sýietin
Qúldyqty.

Tana almaydy,
Tagha almaydy
Jalany.
Etegimnen
Tikse de tór
Jaghany.
Keudesinde
Kek-qyjyly
Tulaghan
Alashymnan
Ytqyghan joq
Jan әli.

Atqyghan joq
Aqtyq demmen
Jan әli.
Shoq tútatar
Týrtip qalsan
Janary.
Sol janardan
Ot úshqyndap
Qyp-qyzyl
Qara aspanda
Appaq Kýn bop
Janady!..

* * *
Kinәlaumen,
Qaralaumen
Júrtymdy,
Keptirgenmen
Ákim,
Tóre,
Úrtyndy,
Nәndi әlsiz ghyp,
Tórdi jer ghyp
Ádilet
Úshyrady
Múrttay etip
Múrtyndy.
El aiyrar
Jaghympazdyq,
Órlikti.
Kimning jauyz,
Kim bolghanyn
Er myqty.
Ereuilden
Eges tusa,
Shoshimyn,
Shiritedi
Atoyshyl júrt
Terlikti.

16

Ata jylap,
Qorlyghyna
Kýidi Ana.
Jalghan sóilep,
Jala jauyp
Qinama.
Tór men tóre,
Tóbemizden
Týs endi.
Bizge kerek
Qúshaq jayghan
«Syi» ghana.

Taq týigenmen
Qys-qabaghyn
Qatu ghyp.
Men tileymin
El ishine
Tatulyq.
Erdi - ez dep,
Kóndi - boz dep
Tyqpalar
Tiylsa eken
Kóz boyaghysh
Satulyq.

Ashylar ma
Shyndy býrker
Kómeskim?
Ashynbaydy
Sheneunikten
Nege eshkim?

Kóne ber de,
Óle ber dep
Halqyna,
Kókke qarar
Men Ábsattar
Emespin!

Qolbala etken
«Qorgha - deumen -
Qyrghandy!»
Farizany,
Smaghúldy,
Núrlandy,
Ayyptaman
Tórelerdi
Tórdegi.
Arym biraq
Ziyalymnan
Úrlandy.

Shotmandayly,
Biteu kónil
Maytaban
Oda jazyp,
Joqtaudy ýzip,
Aytady әn.
Kónil aitam
Qalamgerler
Atynan,
Ziyalymdy
Ar tapsyn dep
Qaytadan.

Uay, Alashym! -
Býrsendegish,
Qorghalaq.
IYlep, biylep
Aldy-au zar men
Sor qamap.
Ese tilep,
Tiktemesen
Ensendi,
Agha berer
Naqaq qanyn
Sorghalap.
17

Men shoshydym
Mynau biyik
Minbeden
Myqtylardan
Óz qazaghyn
Tildegen.
Taqqa úmtylghan
Áreketin
Jasyryp,
Birin-biri
Janúshyra
Kýndegen.

Ayamaydy,
Qaralaydy
Aghymdy,
Syndyrady
Shyndyq izder
Saghymdy.
Múrager bop
Talasady
Alugha,
Ádiletshil
Bolsa deytin
Taghymdy.

Kinәlini
«Solar!» deuden
Ýrkemin.
Kómeyimde
Kóp kýdikti
Irkemin.
Oq boratyp,
Kelmes taghy
Birazdy
Izsiz-týzsiz
Ketkenderge
Tirkegim.

18

Qorghau ýshin
Amandyghyn
Últymnyn,
Aq qaghazgha
Qandy qúiyp,
Búlqyndym.
Men takappar
Adaylarmen
Birgemin.
Qol sýietin
Qúly bolmay
Qúlqynnyn!

Arym,
Janym
Arnalar tek
Júrtyma.
Kónbes tórdin
Qorlyq,
Zorlyq,
Yrqyna.
Ýlesim búl -
Jayylatyn
Asyna
Janaózendik
Qúrbandardyn
Qyrqyna.

Jýregimdi
Júlqyp,
Jyrtyp,
Qozdap mún,
Boz jyrymdy
Bozingendey
Bozdattym.
Ózegimnen
Ólenime
Qan qúidym,
Aq qazasyn
Aza tútyp
Bozdaqtyn!..

24.12.11 - 02.02.12
Almaty

"Abay-aqparat"

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3260
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5583