Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3003 0 pikir 12 Qantar, 2012 saghat 05:48

«Stependiyadan bas tartqan joqpyz!..»

Keshe  Almatyda bir top óner jәne mәdeniyet qayratkerlerine Elbasy preziydent stependiyasyn tapsyrghan bolatyn. Preziydent stependiyasyn   Biybigýl Tólegenova, Ermek Serkebaev, Asanәli Áshimov, Sherhan Múrtaza, Ákim Tarazi, Qalihan Ysqaq,  Fariza Ongharsynova, Meruert Ótekeshova, Zәmzәgýl Shәripova, Gýlnәr Dosmatova, Yuriy Araviyn, Anatoliy Molodov, Núrtas Isabaev, Sәken Imanasov, Túrsynjan Shapay qatarly әdebiyet jәne óner maytalmandary iyelendi. Búl turasynda resmy aqparat kózderi de, erkin habar taratatyn búqaralyq qúraldar da jarysy jazyp, jalpaq júrtqa jariya etken-di. Bylay qaraghanda   aita qalarlyqtay janalyq nemese oqigha emes. Jyldaghy dәstýr: ónerge, mәdeniyetke, әdebiyetke ýzbey ýles qosyp kele jatqan gumanitarlyq saladaghy tuyndygerler osylaysha Elbasynyng qolynan qarjylay syi-syyapat aluda.  Alayda, biyl әlgi  syi-syyapattyng sonynan «syghyrayyp» sóz erdi. El auzyndaghy gu-gu әngimege qúlaq týrsek, jazushy, memlekettik syilyqtyng sahiby Qalihan Ysqaq  preziydent stependiyasynan bas tartypty-mys. Ile-shala Sherhan Múrtaza men Ákim Tarazy de Qalaghannyng «qaharmandyghyn» qaytalapty-mys. Basqa jaqty qaydam, Almatynyng әrnege elendep, qúlaghyn týrik ústaytyn júrty «jyrtylyp» jatyr: «alalay da búlalay», «tastap ketipti», «laqtyryp ketipti» dep. Búnday jel sóz bir túryp alsa, toqtamaydy.

Keshe  Almatyda bir top óner jәne mәdeniyet qayratkerlerine Elbasy preziydent stependiyasyn tapsyrghan bolatyn. Preziydent stependiyasyn   Biybigýl Tólegenova, Ermek Serkebaev, Asanәli Áshimov, Sherhan Múrtaza, Ákim Tarazi, Qalihan Ysqaq,  Fariza Ongharsynova, Meruert Ótekeshova, Zәmzәgýl Shәripova, Gýlnәr Dosmatova, Yuriy Araviyn, Anatoliy Molodov, Núrtas Isabaev, Sәken Imanasov, Túrsynjan Shapay qatarly әdebiyet jәne óner maytalmandary iyelendi. Búl turasynda resmy aqparat kózderi de, erkin habar taratatyn búqaralyq qúraldar da jarysy jazyp, jalpaq júrtqa jariya etken-di. Bylay qaraghanda   aita qalarlyqtay janalyq nemese oqigha emes. Jyldaghy dәstýr: ónerge, mәdeniyetke, әdebiyetke ýzbey ýles qosyp kele jatqan gumanitarlyq saladaghy tuyndygerler osylaysha Elbasynyng qolynan qarjylay syi-syyapat aluda.  Alayda, biyl әlgi  syi-syyapattyng sonynan «syghyrayyp» sóz erdi. El auzyndaghy gu-gu әngimege qúlaq týrsek, jazushy, memlekettik syilyqtyng sahiby Qalihan Ysqaq  preziydent stependiyasynan bas tartypty-mys. Ile-shala Sherhan Múrtaza men Ákim Tarazy de Qalaghannyng «qaharmandyghyn» qaytalapty-mys. Basqa jaqty qaydam, Almatynyng әrnege elendep, qúlaghyn týrik ústaytyn júrty «jyrtylyp» jatyr: «alalay da búlalay», «tastap ketipti», «laqtyryp ketipti» dep. Búnday jel sóz bir túryp alsa, toqtamaydy. Sondyqtan atalghan qalamgerlerge qonyrau shalugha tura keldi (eskertu: búl arada biz әigili qalamger aghalarymyzdy alyp-qashty sózge qaldyra bermey mәselening anyq-qanyghyn bilip, elge shynayy aqparat jetkizudi ghana maqsat túttyq).

Aldymen Qalihan Ysqaqtyng ýiindegi telefondy bezildettik. Apamyz aldy. Kim ekenimizdi súrady. Biz jayymyzdy mәlim etkenshe, tútqany Qalekenning qolyna ústatty.

- Agha, assalaumaghalaykum! Búl «Abay.kz» degen sayttan habarlasyp jatqan  inileriniz ghoy. Myna júrt «Siz, Ákim Taraziy,  Sherhan Múrtaza ýsheuiniz preziydent stependiyasynan bas tartypty» dep shulauda. Sonyng anyq-qanyghyna jeteyik dep edik. Ras pa, agha?

(Qalaghamyz aldymen qonyr ýnimen az-kem ynyranyp aldy. Sosyn jadyrap kýldi. Kýldi de bylay dedi):

- Oi, biz mәlkildegen shaldar, aqshadan bas tartpaymyz ghoy. Ol ótirik sóz. Beker sóz.

- Rahmet, agha.

Sosyn Ákim Taraziyding qalta telefonynyng nómerin tauyp alyp terip jiberip, bastyq. «Assalaumaghalaykum!» dedik. «Áliksalam!» dedi. Aytyp jatyrmyz osylay da osylay dep. Ákim agha «Abay.kz» degendi alghash estip túrsa kerek, «qanday keyzet?» dep súrady. Ayttyq: A-bay. Abay.keyzet.optimizasiya sayta

- Iiin

Agha, ne stependiyadan bas tartqansyzdar ma?

- Ony kim aityp jýr?

- El, qala berdi internet.

- Joq, ótirik sóz. Mynalaryng úyat bolady. Men ózim densaulyghyma baylanysty Almatygha bara almay qaldym. Biraq, osynda kelip bir tilshiler súhbat alyp ketti ghoy. Solargha aitqanmyn.

- E-e, jaraydy, agha. Qauestke sizderding óz sózderinizben toqtau qoymasaq bilesiz ghoy, «Samarqandy su alyp kete beredi».

(Azdan song Ákim aghamyzdyng ózi qonyraulatty):

- Áy, sender әlgi sózdi qaydan shygharyp jýrsinder? Men internetti ashyp otyrmyn. Onday sóz joq qoy?!.

- Siz qay saytty qarap otyrsyz («qay internetti?» -dep súradyq Ákim aghagha týsinikti bolu ýshi)?

- «Qazaqstandy».

- A-a, «Qazaqstanda» jalpy onday jenil jelpi sózderge oryn tiymeydi. Moderatory óte qatal.

- Sen ózi kimsin?

Biz taghy da jalpyldap jay-japsarymyzdy aityp shyqtyq. Abay.keyzet degen portaldan habarlasyp túrmyz, agha. A-bay keyzet. Kәdimgi Abay she, Abay Qúnanbaev.

- Mynalaryng úyat boldy. Onday sóz bolghan emes! (dep Ákim aghamyz qaltatelefonyn qayyryp jaba saldy) Biz Ákim aghagha «Sizderdi   alyp-qashty sózge qaldyrmay, mәselening anyq-qanyghyn bilip, elge shynayy aqparat jetkizudi maqsat túttyq» degendi aityp ýlgermedik.

Sherhan Múrtaza aqsaqal «baylanys ayasynan tys jerde bolghandyqtan» tildese almadyq.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3263
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5588